Oli Traem Faenem Wan Gudfala Lida

“Long nem blong God, mi mi talem se yu aot. I naf long yu!”​—Leopold Amery we i wan memba blong Palemen blong Inglan i talemaot ol tok ya we Oliver Cromwell i talem.

Wol Wo Tu i bin gohed blong eit manis finis, mo i spolem fulap samting, nao i luk olsem se Inglan mo ol fren blong hem bambae oli lusum faet. Long tingting blong Leopold Amery mo sam narafala memba long gavman, i nidim wan niufala lida. Taswe long Mei 7, 1940, insaed long Palemen Haos blong Inglan, Masta Amery i talemaot ol tok we i stap antap, long Praem Minista Neville Chamberlain. Tri dei afta, Masta Chamberlain i lego wok blong hem, mo Winston Churchill i kam Praem Minista.

OL MAN long wol oli nidim wan man we i nafgud blong lidim olgeta. Insaed long famle, wan papa i mas nafgud blong mekem wok blong hem sipos hem i wantem we waef mo ol pikinini blong hem oli glad. !Ale tingbaot wok we lida blong wan kantri, no lida blong wol, i mas mekem! !Ating i nidim moa we lida ya i nafgud blong mekem wok ya! Taswe yumi no sapraes se i hadwok blong faenem wan gudfala lida.

From samting ya, blong plante taosen yia i gat fulap man oli kam king, mo i gat fulap king tu we ol man oli tekemaot olgeta long jea blong olgeta. Plante ami oli kafsaedem gavman, fulap man oli stanap olsem kandidet mo i gat fulap eleksen. I gat plante lida we ol man oli kilim i ded. Mo plante taem oli jenisim fasin blong rulum kantri. Ol king, ol praem minista, ol prins, ol presiden, ol sekretari-jenerol, mo ol strongfala lida oli kasem paoa be biaen oli lusum paoa bakegen. Sam jenis i kamaot we man i no bin tingbaot fastaem, ale ol lida oli lusum ples blong olgeta, nating se oli strong olsem wanem. (Lukluk bokis ya “Wantaem Nomo Hem i Lusum Posisen Blong Hem,” long pej 5.) Be, i hadwok yet blong faenem wan lida we i nafgud.

“Yumi Mas Gat Longfala Tingting Nomo”​—?No Olsem Wanem?

Yumi no sapraes we plante man oli lusum hop, taem oli mas faenem ol gudfala lida. Long sam kantri, long taem blong eleksen nao yumi luksave se ol man oli no moa intres mo oli no gat hop. Geoff Hill, wan man blong raetem niuspepa long Afrika, i talem se: “Fasin ya blong no intres [blong vot] i kam antap, taem ol man oli harem se oli no moa gat paoa blong jenisim ol trabol we oli kasem long laef. . . . Long Afrika, taem ol man oli no vot, samting ya i no min se oli harem gud long gavman we i stap. Plante taem, fasin ya blong olgeta [blong no vot] i olsem wan saen  blong soemaot se oli nidim help from we oli harem se i no gat man we i kea long olgeta.” Long sem fasin, klosap long taem blong wan eleksen, wan man blong raetem niuspepa long Yunaeted Stet i raetem se: “Mi wantem tumas se i gat wan kandidet we i nafgud blong stanap long eleksen ya.” Be man ya i gohed i se: “I no gat wan kandidet olsem ya, mo neva bambae i gat wan. Yumi mas gat longfala tingting nomo.”

?I min se ol man long wol oli no moa gat jus, be oli mas gat longfala tingting nomo long ol lida we oli no stret gud? ?From we ol lida blong wol oli no naf blong givim samting we ol man oli nidim, i min se bambae i neva gat wan gudfala lida? Si i gat. I gat wan lida i stap we hem i beswan. Long haf we i kam biaen bambae yumi tokbaot hu ya i beswan lida blong ol man long wol. Mo bambae yumi tokbaot tu, olsem wanem wok we lida ya bambae i mekem, i save mekem i gud long plante milian man we laef blong olgeta i defdefren​—mo long yu tu.

[Tok blong pija long pej 3]

Lefsaed antap: Neville Chamberlain

Raetsaed antap: Leopold Amery

Daon: Winston Churchill

[Credit Lines]

Chamberlain: Photo by Jimmy Sime/Central Press/Getty Images; Amery: Photo by Kurt Hutton/Picture Post/Getty Images; Churchill: The Trustees of the Imperial War Museum (MH 26392)