STORI BLONG FRAN PEJ | ?PAOA BLONG MAJIK I KAM WEA?
?Baebol i Tijim Wanem Long Wok Blong Ol Rabis Spirit?
PLANTE man oli ting se i oraet nomo blong wajem ol muvi blong majik mo rabis spirit, from we man nomo i raetem ol stori ya. Be, Baebol i tokbaot samting we i defren olgeta. Hem i givim ol klia woning long wok blong ol rabis spirit. Dutronome 18:10-13 i talem se: “Yufala i mas lukaot gud blong yufala i no folem fasin blong olgeta blong go luk ol kleva, mo blong makemgud ol smosmol saen we oli luk, mo blong mekem singsing long man, mo blong wokem ol bisnes blong masing mo posen, mo blong singaot long ol devel blong dedman blong oli givhan long olgeta.” Vas ya i gohed i se: “Ol fasin ya i nogud we i nogud, Hae God i no laekem nating ol man we oli stap mekem olsem . . . Oltaem, tingting blong yufala i mas stap strong long Hae God nomo.”
?From wanem Baebol i agensem fulwan olgeta wok blong ol rabis spirit?
STAMBA BLONG OL RABIS SPIRIT
Baebol i talem se God i wokem plante milian enjel, bifo we hem i wokem wol. (Job 38:4, 7; Revelesen 5:11) Ol enjel ya oli gat raet blong jusum samting we i stret, mo samting we i no stret. Sam enjel oli jus blong rebel agensem God, mo oli kamdaon long wol blong spolem ol man. Taswe, ol man “oli stap faet mo oli stap kilim man i ded.”—Jenesis 6:2-5, 11; Jud 6.
Baebol i talem se ol rabis enjel ya oli gat bigfala paoa blong pulum plante man oli go krangke. (Revelesen 12:9) Oli pulum ol man blong wantem save ol samting we bambae oli kamtru long fiuja.—1 Samuel 28:5, 7; 1 Timoti 4:1.
I luk olsem se paoa blong majik i save givhan long ol man. (2 Korin 11:14) Be, ol rabis enjel ya oli stap blaenem ol man nomo blong oli no luksave ol trutok blong God.—2 Korin 4:4.
Baebol i soemaot klia se ol samting we i joen wetem wok blong ol rabis spirit i save spolem man. Taswe taem ol disaepol blong Jisas oli save trutok long saed blong wok blong ol rabis spirit, “oli tekem ol buk blong majik blong olgeta i kam wanples mo oli bonem,” nating se ol buk ya oli sas tumas.—Ol Wok 19:19, Byington Baebol.
Long sem fasin, plante man tede oli jus blong no mekem eni samting, o wajem ol muvi mo ridim ol buk, we oli joen wetem wok blong ol rabis spirit. Eksampol, taem Maria * i gat 12 yia, i luk olsem se hem i save talemaot ol gudfala samting, o ol rabis samting we bambae oli kamtru long fiuja. Hem i stap ridim ol kad blong ol kleva long ol fren blong hem long skul, mo taem hem i luk se ol samting we hem i talem oli kamtru, samting ya i pulum hem blong laekem moa wok blong majik.
Maria i ting se hem i kasem paoa ya long God blong halpem ol narafala. Be hem i harem se wan samting i no stret. Hem i se: “Mi save ridim ol kad ya blong talemaot fiuja blong ol narafala. Be mi no save ridim blong talemaot fiuja blong mi wan, nating se mi wantem tumas blong save.”
Maria i gat plante kwestin we hem i wantem faenem ansa blong olgeta, ale hem i prea long God blong i givhan long hem. Biaen, ol Witnes blong Jehova oli kam luk hem mo oli stadi Baebol wetem hem. Maria i lanem se paoa we hem i gat blong talemaot fiuja i no kamaot long God. Hem i lanem tu se blong kam fren blong God, ol man oli mas sakemaot eni samting we i joen wetem wok blong ol rabis spirit. (1 Korin 10:21) Ale Maria i sakemaot ol buk blong majik mo ol narafala samting we oli joen wetem wok blong ol rabis spirit. Mo naoia hem i stap givhan long ol narafala blong oli save trutok we hem i lanem long Baebol.
Taem Michael i yang, hem i laekem tumas blong ridim ol buk we oli tokbaot ol man blong majik. Hem i se: “Mi laekem blong kam olsem ol strong man blong majik, we yia blong olgeta i olsem mi, mo oli stap go faet long ol defren wol.” Sloslo, hem laekem ridim ol buk blong majik mo hem i wantem save wok blong ol rabis spirit. Hem i se: “Mi intres tumas long majik, so mi wantem ridim ol buk mo wajem ol muvi we oli tokbaot majik mo wok blong ol rabis spirit.”
Be taem Michael i stadi Baebol, samting ya i pulum hem blong lukluk gud long ol buk we hem i stap ridim. Hem i se: “Mi raetem wan lis blong ol samting we oli joen wetem wok blong ol rabis spirit mo mi sakemaot evriwan. Mi lanem wan impoten lesen long 1 Korin 10:31, we i se: ‘Yufala i mas mekem olgeta samting blong leftemap nem blong God.’ Naoia mi stap tingbaot se, ‘?Ol buk we mi stap ridim oli leftemap nem blong Jehova?’ Sipos no, mi mas sakemaot.”
Baebol i olsem wan laet. Hem i soemaot klia se majik mo wok blong ol rabis spirit oli no kamaot long God. (Ol Sam 119:105) Mo tu, hem i tokbaot wan nambawan promes se God bambae i finisim ol rabis man we oli wok wetem ol rabis spirit. Long taem ya, bambae ol man oli harem gud. Eksampol, Ol Sam 37:10, 11 i talem se: “Bambae i no longtaem, ol man nogud oli lus. Bambae yu save lukaot olgeta, be bambae yu no save faenem olgeta. Ol man we tingting blong olgeta i stap daon, bambae oli tekem graon ya i blong olgeta. Nao bambae oli harem gud, from we oli stap gud, mo oli gat plante samting.”
^ par. 10 Mifala i jenisim sam nem.