Tu Kwestin
Tu Kwestin
?Wanem samting i save pulum wan man blong Jeova blong ting se hem i mas baptaes bakegen?
Sam samting i save mekem se wan man we i baptaes finis i ting se baptaes blong hem i no stret, mo se hem i mas baptaes bakegen. Long taem blong baptaes blong hem, maet hem i stap mekem wan samting we i no stret, long fasin haed. Samting we hem i mekem, hem i wan bigfala sin we kongregesen i save putumaot man from, sipos man ya i baptaes finis. ?Be olsem wanem? ?Man ya i save givim laef blong hem i go long God sipos hem i stap mekem wan nogud fasin? Sipos man i lego finis ol fasin we Baebol i agensem, long taem ya nomo Jeova i save agri long promes blong man ya blong givim laef blong hem i go long Hem. Taswe, sipos wan man i bin baptaes taem hem i stap mekem nogud fasin yet, i stret nomo we hem i tingbaot kwestin ya blong baptaes bakegen.
Maet wan man i no stap mekem bigfala sin long taem we hem i baptaes, be biaen nomo hem i mekem bigfala sin we hem i mas pas long kot komiti from. ?Olsem wanem long man olsem? Maet hem i talem se hem i no kasem save fulwan long mining blong baptaes blong hem, ale baptaes ya i no stret. Taem ol elda oli miting wetem wan man we i mekem bigfala sin, oli no mas askem kwestin long saed blong baptaes blong hem. Oli no mas askem long hem sipos hem i ting se promes blong hem blong givim laef blong hem i go long God mo baptaes blong hem i stret. Long dei we man ya i baptaes, hem i bin lesin long wan tok we i eksplenem mining blong baptaes. Hem i talem yes long ol kwestin long saed blong promes blong givim laef blong hem long Jeova mo baptaes. Biaen hem i jenisim klos blong hem mo i draon long wota. Taswe, i stret blong ting se man ya i kasem save fulwan long taem ya, se wanem we hem i stap mekem i wan bigfala samting. Taswe, ol elda oli luk hem olsem wan man we i baptaes finis.
Sipos man ya i talem se maet baptaes blong hem i no stret, ol elda oli save pulum hem blong ridim Wajtaoa (Inglis) blong Maj 1, 1960, pej 159 mo 160 mo Wajtaoa (Inglis) blong Februari 15, 1964, pej 123 kasem 126. Tufala magasin ya i tokbaot evri samting long saed blong baptaes bakegen. Sipos wan man i mekem desisen blong baptaes bakegen from sam samting (maet hem i no bin gat naf save long saed blong Baebol taem hem i baptaes), hemia bisnes blong hem nomo.
?Ol Kristin oli mas tingbaot wanem samting taem oli mekem desisen blong serem wan haos wetem sam narafala?
Yumi evriwan i nidim wan haos blong laef long hem. Be plante man tede oli no gat prapa haos blong olgeta. Maet oli no gat mane, oli sik, no wan narafala samting i save mekem we oli mas serem wan haos wetem sam famle blong olgeta. Long plante ples long wol, ol memba blong wan famle oli fasfas long wan rum nomo, olgeta wanwan oli no save gat prapa rum blong olgeta.
I no wok blong ogenaesesen blong Jeova blong mekem plante rul, we ol memba blong ol kongregesen long olgeta ples blong wol oli mas folem taem oli serem haos wetem narafala. Ol Kristin oli mas skelem ol tingting blong God long Baebol, blong luksave sipos God i agri long fasin blong laef blong olgeta mo ples we oli stap long hem. ?Wanem sam long ol tingting ya blong Baebol?
Wan bigfala samting blong tingbaot, hemia: ?Sipos yumi serem haos wetem narafala, samting ya bambae i mekem wanem long yumi mo long fasin fren blong yumi wetem God? ?Olgeta we bambae yumi stap wetem olgeta, oli wanem kaen man? ?Oli stap mekem wosip long Jeova? ?Oli folem ol rul blong Baebol? Aposol Pol i raetem se: “Yufala i no go krangke. . . . Ol stret man nomo, be ol fren blong olgeta we oli no stret, oli save spolem fasin blong olgeta.”—Baebol i talem se Jeova i agensem man we i slip olbaot mo man we i tekem woman blong narafala man. (Hib. 13:4) Taswe i no stret we man mo woman we tufala i no mared tufala i slip tugeta long semfala rum, from we God i no glad long fasin ya. Wan Kristin i no save stap long wan haos we rabis fasin i stap gohed long hem.
Mo tu, Baebol i talem long ol man we oli wantem mekem God i glad, se oli mas “ronwe long nogud fasin long saed blong seks.” (1 Kor. 6:18, NW) Taswe, i waes we ol Kristin oli no stap long wan haos we i isi blong foldaon long rabis fasin long saed blong seks, mo wetem ol man we oli save pulum olgeta blong mekem rabis fasin. Tingbaot sipos plante Kristin man mo woman oli stap tugeta long wan haos. ?Olsem wanem? ?Samting ya i save lidim olgeta blong mekem sam fasin we oli no stret? Maet wan man mo wan woman we tufala i no mared, tufala i sek se tufala i stap tufala nomo long haos, ol narafala oli goaot. ?Olsem wanem nao? Sem mak sipos wan man mo wan woman we tufala i laeklaekem tufala, tufala i stap long sem haos. Tufala i stap long denja blong foldaon long rabis fasin long saed blong seks. I no waes we yumi stap olsem.
I no stret tu we man mo woman we tufala i divos finis, tufala i stap yet long sem haos. From we tufala i lan finis blong slip tugeta, samting ya i save lidim tufala blong mekem rabis fasin long saed blong seks.—Prov. 22:3.
Laswan samting we i impoten blong tingbaot, hemia tingting blong ol man raonabaot long yumi. Maet wan Kristin i ting se i oraet nomo blong stap long sem haos wetem sam narafala. Be samting ya i nogud sipos ol man raonabaot oli stap toktok from. Fasin blong yumi i neva mas sakem doti long nem blong Jeova. Pol i talem olsem: “Yufala i no mas mekem we bambae ol laen blong Isrel, no olgeta we oli no laen blong Isrel, no ol man blong jos [“kongregesen,” NW] blong God oli save trabol long fasin blong yufala. Fasin blong mi, oltaem mi stap traehad blong mekem olgeta man oli glad long olgeta samting we mi mi mekem. Mi mi no traem mekem ol samting we oli gud long mi nomo, mi wantem mekem ol samting we oli gud long ol narafala man tu, blong mekem rod blong God bambae i sevem olgeta.”—1 Kor. 10:32, 33.
Maet i no isi long olgeta we oli wantem folemgud ol rul blong Jeova blong oli faenem wan stret ples blong laef long hem. Be oltaem ol Kristin oli mas “traehad blong faenemaot ol fasin we Masta blong yumi i glad long hem.” Oli mas meksua se i no gat nogud fasin i stap gohed insaed long haos blong olgeta. (Efes. 5:5, 10) Taswe, ol Kristin oli mas prea long God blong i lidim olgeta, mo oli mas mekem bes blong olgeta blong lukaotgud long olgeta wan mo long ol narafala, long saed blong bodi mo fasin. Mo oli mas lukaot long gudnem blong Jeova tu.