Taem pikinini blong yu i smol, maet hem i luk se samfala oli mekem i defren long olgeta blong narafala laen, kalja o kala blong skin. ?Olsem wanem yu save halpem pikinini blong yu blong i no folem fasin ya? ?Yu yu save mekem wanem sipos narafala i agensem pikinini blong yu?

Long atikol ya

•  ?Olsem wanem blong storian wetem pikinini?

•  ?Olsem wanem blong eksplenem?

•  ?Olsem wanem blong soemaot gudfala eksampol?

•  ?Olsem wanem sipos narafala i agensem pikinini blong yu?

 Samting we yu save tokbaot. I naes tumas blong luk ol defdefren kaen man long wol wetem kalja mo kastom blong olgeta. Be samfala oli agensem ol man we oli luk defren o fasin blong laef blong olgeta i defren.

 Baebol i tijim se olgeta man oli kamaot long wan papa mo mama nomo. Taswe, yumi evriwan i wan famle.

 “Mitufala i faenemaot se taem ol pikinini blong mitufala i joen wetem ol man blong defdefren kalja mo kantri, oli luksave se i stret blong soemaot lav mo respek long evri man.”—Karen.

 Samtaem pikinini blong yu bambae i harem nius blong sam man we oli mekem i nogud long olgeta blong narafala laen, kalja o kala blong skin. ?Olsem wanem bambae yu eksplenem samting ya? I dipen long yia blong pikinini blong yu.

•   Pikinini we i no skul yet. Magasin ya Parents i talemaot tok blong Dokta Allison Briscoe-Smith, se: “Ol smosmol pikinini oli harem save kwiktaem samting we i no stret. Hemia i save givim wan gudfala janis long yu blong tokbaot ol fasin we oli no stret.”

•   Ol pikinini we oli gat 6 kasem 12 yia. Long ol yia ya, ol pikinini oli wantem kasem save plante samting, mo samtaem oli askem ol had kwestin. Mekem bes blong yu blong givim gudfala ansa long olgeta. Tokbaot samting we oli luk long skul, televisen, mo intenet, mo tekem janis long taem olsem blong eksplenem se i rong blong agensem narafala from laen, kalja o kala blong skin.

•   Ol tineja. Long ol yia ya, ol yangfala oli kam naf blong kasem save ol had samting. Taswe, hemia janis blong yu blong tokbaot ol nius ya we samfala oli agensem narafala laen, kalja o kala blong skin.

 “Mitufala i toktok long ol pikinini long saed blong fasin ya blong agensem narafala from kalja o kala blong skin, from we bambae oli luk samting ya samtaem, nomata weples oli stap long wol. Sipos yumi no tokbaot samting ya long famle, oli save folem nogud tingting we bighaf blong ol man oli gat agensem narafala. Ol pikinini blong yumi oli kasem plante rong infomesen, we ol man oli talem long olgeta se i tru.”—Tanya.

 Ol pikinini oli lanem samting taem oli wajem eksampol blong narafala. Taswe i impoten se yu, Papa o Mama, yu tingting gud long samting we yu talem o mekem. Traem tingbaot:

•   ?Yu yu stap tok fani long saed blong olgeta blong narafala kalja o kala, mo jikim olgeta? American Academy of Child and Adolescent Psychiatry i talem se: “Ol pikinini blong yu oli stap wajem mo lesin long yu, mo bambae oli kopi fasin blong yu.”

•   ?Yu yu laekem blong joen wetem ol man blong ol narafala kalja? Wan dokta blong ol pikinini we nem blong hem Alanna Nzoma, i talem se: “Sipos yu wantem se ol pikinini blong yu . . . oli fren [gud] wetem ol man blong defdefren kalja, oli mas luk se yu tu yu stap mekem olsem.”

 “Long ol yia we i pas, famle blong mifala i welkamem ol man blong ol defdefren ples long wol. Mifala i testem kakae blong olgeta, lesin long miusik blong olgeta, mo werem ol kastom klos blong olgeta. Taem mitufala i toktok wetem ol pikinini, mitufala i makem ol gudfala samting long saed blong ol man ya, be i no kantri o kala blong skin blong olgeta. Mo mitufala i no leftemap kalja blong mifala.”—Katarina.

 Nating we i gat plante toktok se ol man oli sem mak, be wol i fulap long fasin blong agensem narafala from kalja o kala blong hem. Hemia i min se maet sam narafala oli agensem pikinini blong yu, speseli sipos hem i defren long bighaf blong ol nara yangfala. Sipos samting ya i hapen . . .

 Faenemaot wanem i rili hapen. ?Narafala i minim nomo blong talem ol tok we i no kaen long pikinini blong yu, o hem i no tingting gud fastaem? (Jemes 3:2) ?I gat nid blong go toktok wetem hem, o yu save fogetem nomo?

 I klia se yu mas skelem gud. Baebol i givim waes advaes ya se: “Yu no mas hariap blong kros.” (Prija 7:9) Fasin ya blong agensem narafala from kalja o kala i wan nogud samting, be yu no mas ting se evri taem we wan man i mekem i no stret long yu, hem i no laekem kalja o kala blong yu.

 Evri situesen i defren, taswe bifo we yu tekem aksen, yu mas faenemaot wanem i rili hapen.

 Afta we yu faenemaot samting we i rili hapen, askem ol kwestin ya:

•   ‘Sipos pikinini blong mi i ting se evri man we i talem wan tok blong spolem hem, i agensem hem from kalja o kala blong skin, ?hemia bambae i givhan long hem?’

•   ‘?Advaes ya blong Baebol se “yu no mas tingting tumas long ol toktok we ol man oli stap talem,” i save givhan long pikinini blong mi?’—Prija 7:21.

 ?Olsem wanem sipos i luk olsem se narafala ya i minim nomo blong spolem pikinini blong yu? Givhan long pikinini blong i luksave se fasin blong hem i save mekem problem ya i kam bigwan moa o i godaon. Samfala we oli jikim, spolem, o tok nogud long narafala, oli wantem nomo blong luk wanem we hem bambae i mekem. Taswe, maet i moa gud blong no mekem wan samting.

 Be maet pikinini blong yu i save toktok wetem hemia we i spolem hem, sipos i sef blong mekem olsem. Maet hem i save talem (long kwaet fasin) se: “Mi ting se samting we yu jes talem (o mekem) i no kaen.”

 ?Olsem wanem sipos yu wantem ripotem trabol ya? Sipos pikinini blong yu i stap long denja, o i gat wan narafala risen from wanem yu harem se yu no save fogetem samting we i hapen, yu no mas fraet blong toktok long ofis blong skul o long polis, sipos i gat nid.