MIDA ARVATAKSE

Naised, kes teevad aborti, leiavad selleks mitmeid põhjusi: majanduslikud raskused; suhteprobleemid; soov säilitada oma vabadust, et omandada lisaharidust või teha karjääri; või see, et ei taheta olla üksikema. Teiste arvates aga on abort moraalselt vale tegu, sest sellega kuritarvitab lapseootel naine talle usaldatud ülesannet anda edasi elu.

MIDA ÜTLEB PIIBEL

Jumala silmis on elu, eriti inimelu, püha. (1. Moosese 9:6; Laul 36:9.) See põhimõte kehtib ka lapse kohta, kes kasvab emaihus – paigas, mis pidi Jumala tahte järgi olema arenevale lapsele turvaline koht. „Sina valmistasid mu neerud, varjasid mind emaüsas,” ütles piiblikirjutaja. Ta lisas: „Su silmad nägid mind juba mu looteeas, su raamatusse pandi kirja kõik mu osad, nende kujunemispäevad.” (Laul 139:13, 16.)

Seda, kuidas Jumal suhtub sündimata lapse elusse, on näha ka tema antud seadusest Iisraeli rahvale ning südametunnistusest, mille oleme temalt saanud. Jumala seadus ütles, et kui keegi ründab rasedat naist ja tapab tema sündimata lapse, on karistuseks surmanuhtlus: tapja maksab oma eluga selle elu eest, mille ta oli võtnud. (2. Moosese 21:22, 23.) Loomulikult pidid kohtumõistjad arvestama motiivi ja olukorraga. (4. Moosese 35:22–24, 31.)

Inimestele on antud ka südametunnistus. Kui naine kuulab südametunnistuse häält ehk enda sisetunnet ja austab oma sündimata lapse elu, siis on tema südametunnistus puhas. a Kui ta aga ei võta oma südametunnistust kuulda, võib see teda vaevata või koguni hukka mõista. (Roomlastele 2:14, 15.) Uuringute kohaselt suureneb aborti teinud naistel ärevushäirete ja depressiooni risk.

Aga mida teha, kui väljavaade hakata last kasvatama tundub heidutav, eriti kui rasedus polnud planeeritud? Pane tähele, mida julgustavat lubab Jumal neile, kes järgivad ustavalt tema põhimõtteid. Piiblis öeldakse: „Ustavale oled sa ustav, laitmatut kohtled laitmatult.” (Laul 18:25.) Seal öeldakse veel: „Jehoova armastab õigust ega hülga oma ustavaid.” (Laul 37:28.)

„Nende südametunnistus on tunnistajaks koos nendega ning nende oma mõtted kas süüdistavad või õigustavad neid.” (Roomlastele 2:15.)

MIDA ARVATAKSE

Üksikema Ruth sõnab: „Mul oli juba kolm väikest last ja arvasin, et ma ei suuda neljanda eest hoolt kanda. Siiski tundsin pärast aborti, et olin teinud midagi kohutavat.” b Kas ta aga oli teinud midagi, mida Jumal ei andesta?

MIDA ÜTLEB PIIBEL

Jeesus Kristuse sõnades kajastub Jumala seisukoht selles küsimuses, ta ütles: „Ma pole tulnud kutsuma kahetsusele õigeid, vaid patuseid.” (Luuka 5:32.) Kui me siiralt kahetseme oma väärtegu ja palume Jumalalt andestust, annab ta meile meeleldi andeks. Jumal andestab koguni ränki patte. (Jesaja 1:18.) „Murtud ja purukspekstud südant ei tõuka sa ära, oo, Jumal,” ütleb Laul 51:17.

Lisaks puhtaks saanud südametunnistusele, annab Jumal süütundest rusutule meelerahu, kui see palves alandlikult tema poole pöördub. „Andke Jumalale palve ja anumisega teada kõik, mida te vajate, väljendades ka tänu. Ja Jumala rahu, mida inimmõistus ei suuda haarata, kaitseb teie südant ja mõtteid Kristus Jeesuse kaudu,” öeldakse Filiplastele 4:6, 7. c Pärast seda, kui Ruth oli Piiblit uurinud ja rääkinud Jumalale südame pealt kõik ära, leidis ta sisemise rahu. Ta mõistis, et Jumal on andeksandja, nagu ütleb pühakiri. (Laul 130:4.)

„Ta [Jumal] ei tee meile meie patte mööda, ei karista meid meie eksimusi mööda.” (Laul 103:10.)