Stress on organismi reageering paljunõudvale olukorrale. Stressis olles paiskub verre suures koguses hormoone, mis tõstavad südame löögisagedust, reguleerivad vererõhku, suurendavad või vähendavad kopsumahtu ja tekitavad lihaspinget. Enne kui me ise arugi saame, on meie keha valmis tegevusse sööstma. Kui stressiolukord möödub, lülitub häirerežiim välja ja organism naaseb tavaolekusse.

Stress on keha loomulik reageering, mis aitab meil pingelise või ohtliku olukorraga toime tulla. Stressireaktsioon saab alguse ajus. Hea stress võimaldab meil reageerida ja tegutseda kiiresti ning saavutada eesmärke ja parandada sooritusvõimet näiteks eksamil, töövestlusel või spordivõistlusel.

Seevastu pikaajaline, äärmuslik või krooniline stress mõjub meile kahjulikult. Kui organism on korduvalt või pidevalt häirerežiimis, kannatab nii füüsiline, emotsionaalne kui ka vaimne tervis. Meie käitumine võib muutuda ja me võime hakata teisi halvasti kohtlema. Kroonilise stressi all kannataja võib hakata tarvitama mõnuaineid või püüda stressi leevendada mingil muul kahjulikul viisil. Samuti võib pidev pingeseisund viia depressiooni või läbipõlemiseni ning tekitada koguni enesetapumõtteid.

Stress ei pruugi kõigile ühtemoodi mõjuda ja võib põhjustada väga erinevaid vaevusi. See võib mõjutada tervet organismi.