Inimesed, kel on kõrged väärtushinnangud, oskavad eristada õiget valest. Nende moraalinormid ei sõltu hetkemeeleolust. Pigem tuginevad need kindlatele põhimõtetele, mis juhivad inimese käitumist, seda isegi siis, kui teised ei näe.

Lapsed kuulevad iga päev moonutatud arusaamu õigest ja valest, olgu siis koolikaaslaste, laulusõnade, filmide või telesaadete kaudu. See võib panna kahtluse alla nende senise arusaama õigest ja valest.

Eriti suurt survet kogevad teismelised. Raamatu „Beyond the Big Talk” sõnul peavad nad selleks ajaks mõistma, et „eakaaslased ja meedia avaldavad tugevat survet käituda teatud viisil, et olla populaarne ja omaks võetud. Nad peavad suutma teha otsuseid oma väärtushinnangute põhjal, isegi kui need lähevad vastuollu sõprade omadega”. On selge, et väärtushinnangute juurutamisega peaks algust tegema enne teismeiga.

Pane väärtushinnangud paika.

PIIBLI PÕHIMÕTE: „Küpsed inimesed ... on oma eristusvõimet harjutamise teel treeninud vahet tegema õige ja vale vahel.” (Heebrealastele 5:14.)

• Loo väärtuste sõnavara. Too igapäevaolukordades välja vastandid: mis on aus ja mis ebaaus; milline käitumine näitab ustavust ja milline reeturlikkust; milline tegu on lahke ja milline lahkusetu. Aja jooksul õpib laps nägema seost väärtuste ja tegude vahel.

• Põhjenda oma väärtushinnanguid. Näiteks võid lapselt küsida, miks tasub olla alati aus, kuidas võib valetamine sõprussuhteid kahjustada või miks on varastamine vale. Püüa puudutada lapse kujunevat südametunnistust ja arendada temas loogilist mõtlemist.

• Selgita, millist kasu heade väärtushinnangute järgimine toob. Võid näiteks öelda: „Kui oled aus, siis teised usaldavad sind” või „Kui oled lahke, siis teistele meeldib sinuga koos olla.”

 Samad väärtushinnangud kehtigu peres kõigile.

PIIBLI PÕHIMÕTE: „Uurige end läbi.” (2. Korintlastele 13:5.)

• Kui samad väärtushinnangud kehtivad peres kõigile, saad öelda:

  • „Meie peres ei valetata.”

  • „Me ei löö teisi ega karju nende peale.”

  • „Me ei solva teisi.”

Nii näeb laps, et väärtushinnangud pole pelgalt reeglid, mida järgida, vaid osa pere identiteedist.

• Aruta pere väärtushinnanguid lapsega sagedasti. Kasuta selleks igapäevaolukordi. Võid kõrvutada oma pere väärtusi nendega, mida kajastatakse meedias või mis ilmnevad koolis. Küsi lapselt: „Mida sina oleksid selles olukorras teinud?” ja „Kuidas meie pere oleks käitunud?”

Kinnista väärtushinnanguid.

PIIBLI PÕHIMÕTE: „Hoidke puhast südametunnistust.” (1. Peetruse 3:16.)

• Kiida hea käitumise eest. Kui laps käitub mingis olukorras õigesti, kiida teda selle eest ja selgita, miks nii käituda oli hea. Näiteks võid öelda: „Sa olid aus. Ma olen su üle uhke.” Kui laps tunnistab üles pahateo, siis enne kui teda noomid, kiida teda siiralt aususe eest.

• Paranda halba käitumist. Aita lapsel kanda vastutust oma tegude eest. Laps peab mõistma, mida ta valesti tegi ja kuidas selline tegu läheb vastuollu pere väärtustega. Mõned lapsevanemad hoiduvad last korrale kutsumast, kuna nad ei taha, et ta end halvasti tunneks. Ent kui lapsega tema halvast käitumisest rääkida, aitab see tal kasvatada südametunnistust, mis suudab eristada õiget valest.