Vaatleme maailma
Vaatleme maailma
Kas karuteene?
Viimasel ajal on seatud kahtluse alla mõningad jõupingutused, mida tehakse merikilpkonna väljasuremise ärahoidmiseks, märgib ajaleht „The Daily Yomiuri”. See, et kilpkonnamunad maa seest välja kaevatakse, inkubeeritakse ja seejärel kilpkonnapojad merre viiakse, võib mõjuda halvasti kilpkonnade kaasasündinud navigeerimisvõimele. Looduslikult koorunud kilpkonnapojad „tajuvad üle liiva paterdades maa magnetismi ja tänu sellele areneb neil suunataju”, ütleb ajaleht. „Inkubaatorikilpkonnapoegi hoitakse aga vangistuses, enne kui [nad] oma looduslikku ookeanikeskkonda viiakse, mistõttu neil ei arene välja suunataju ega oskus ookeanis navigeerida.”
Kõikevõitev naeratus
„Lihtne naeratus on parim viis võita sõpru ja mõjutada inimesi,” teatab Londoni ajaleht „The Times”. Riiklik uuring, mis korraldati Royal Mail’i tellimusel, näitab, et esimene asi, mida enamik inimesi teiste puhul märkab, on naeratus. Peaaegu pooled küsitletuist ütlesid, et nad ei teeks äri kellegagi, kes paistab ebasõbralikuna. Naeratavaid töötajaid edutavad suurema tõenäosusega eriti just naisülemused. Teose „The Human Face” kaasautor Brian Bates ütleb: „See uuring näitab, kui suur tähtsus on ühiskonnas naeratusel. Meil on sageli kalduvus jagada oma saladusi, lootusi ja raha just nende inimestega, kes naeratavad.” Kui inimene naeratab, siis hakkab tema keha tootma rohkem valuvaigistavaid endorfiine, lisab ta, ning inimestel, kes naeratavad spontaanselt, „on rohkem edu nii era- kui ka tööelus”.
Kõige täpsem kell
Grupp USA teadlasi on valmistanud elavhõbeioonkella, mille täpsust saab mõõta „femtosekundiga, mis on väikseim ajaühik, mida teadus üldiselt kasutab”, kirjutab Londoni ajaleht „The Times”. See kell olevat „ligikaudu 1000 korda täpsem kui aatomkellad, millega säilitatakse koordineeritud ühtlusaega, mis on ülemaailmne ajamõõtmise standard”. Füüsik Scott Diddams selgitab: „Kõigepealt hakatakse seda kasutama fundamentaalfüüsikas, et õppida universumit veelgi detailsemalt tundma.” Hiljem rakendatakse seda ka telefonivõrkudes ja navigatsioonisatelliitides. Kuigi Diddams väidab, et see ajamõõteseade „on maailma täpseim kell”, ütleb ta, et seda on võimalik isegi veel täpsemaks muuta.
Kas „kõige täpsem rahvaloendus”?
USA 2000. aasta rahvaloendust on nimetatud „ajaloo kõige täpsemaks rahvaloenduseks”, teatab „The Wall Street Journal”. Ent „2000. aasta loenduse rahvaarvu hulka loeti ka need 5,77 miljonit inimest, keda Rahvaloendusbüroo arvab eksisteerivat, aga keda tegelikult ei saadud kätte”. Ajaleht selgitab: „Kui nendelt aadressidelt, kus inimesi arvati elavat, vastust ei saabunud, sisestati arvutitesse oletuslikud andmed sealsete elanike kohta, võttes aluseks mitmesugused vihjed, näiteks naabrite vastused.” Seda tehti isegi siis, kui ametnikud polnud kindlad, kas sellel aadressil keegi alaliselt elab. Oletuste hulka võis kuuluda näiteks sellel aadressil elavate inimeste arv, vanus, sugu, rass ja perekonnaseis. Neid oletusi peetakse täpseks, ütles üks ametnik, „kuna tavaliselt elavad samas piirkonnas sarnased inimesed”. Mõningates Ameerika Ühendriikide osariikides moodustasid „oletatavad” ameeriklased üle kolme protsendi elanike koguarvust, ning sellist oletamist kasutati rohkem kui 11 miljoni inimese rassi määramiseks.
Kas puud on süüdi inimeste surmas?
Prantsusmaal käib tuline vaidlus selle üle, mida teha umbes 400 000 maanteeäärse puuga. Järjest enam on hakatud autoavariides hukkumist pidama puude süüks. 2000. aastal hukkus autoavariides 7643 inimest ning 799 neist sai surma vastu puud sõites, teatab Prantsusmaa ajaleht „L’Express”. Mõned aga väidavad, et tegelikuks surma põhjuseks pole mitte puud, vaid alkohol ja liiga suur kiirus. Vaatamata sellele kavatsetakse võtta maha 10 000 kuni 20 000 puud, mis seisavad maantee servast vähem kui kahe meetri kaugusel. Viidates ajakirja „The Wall Street Journal” juhtkirjale, märkis „L’Express”, et puud näivad olevat „süüdi rängas kuriteos, kuna nad ei astu purjus autojuhtide tee pealt eest ära”.
Kas hiina kirjakunst on kadumas?
„Hiina hieroglüüfe, mille päheõppimisega on näinud vaeva terved põlvkonnad hiina lapsi, on nüüd ähvardamas seniajani kõige hirmsam oht – arvuti,” teatab Londoni ajaleht „The Daily Telegraph”. „Hiina haritlaste eliidi hulka kuuluvad inimesed, kes on alati tundnud uhkust selle üle, et neil on peas 6000 hieroglüüfi, on hakanud unustama, kuidas neid kirjutada. Paljud oskavad neid küll veel lugeda, aga arvuti abita on neil raske meenutada, kuidas neid hieroglüüfe kirjutada.” Seda kutsutakse ti bi wang zi sündroomiks, mis tähendab, et hieroglüüf ununeb, niipea kui võtta kätte kirjutusvahend. Kuni 1980. aastateni kirjutati peaaegu kõik käsitsi, pärast seda on aga arenenud tarkvara võimaldanud kirjutada hiina hieroglüüfe tavalise arvutiklaviatuuri abil. Selle tagajärjel on aga hakanud hääbuma kaunite hieroglüüfide käsitsi kirjutamise kunst, väga hinnatud oskus, mis pidavat peegeldama inimese isiksust, ja see tendents „tekitab ärevust keeleteadlaste, psühholoogide ja lapsevanemate seas”.
Noored dieedipidajad
Hiljutises uuringus, kus küsitleti 1739 Kanada tütarlast vanuses 12 kuni 18 aastat, selgus, et 27 protsendil neist on söömishäirete sümptomid, ütleb ajaleht „The Globe and Mail”. Uuringus osalenud linna-, eeslinna- ja maatüdrukud täitsid ankeedi, mille küsimused puudutasid suhtumist toitumisse ja muret figuuri pärast. Selgus, et juba isegi mõned 12-aastased kannatasid taltsutamatute söömahoogude all, millele järgnes väljutamine (oksenduse esilekutsumise teel), või kasutasid kaalu vähendamiseks kõhnumisravimeid, lahtisteid või diureetikume. Toronto ülikooli teadlase dr Jennifer Jonesi sõnul peavad eriti just tütarlapsed „arendama tervet suhtumist söömisesse ja liikumisse. Nad peavad õppima tundma oma keha ja mõistma, et need naised, keda nad näevad reklaamtahvlitel, ajakirjapiltidel ja rokkvideotes, pole normaalse kehaga”. „The Globe and Mail” lisab, et „paljud teismelised tüdrukud ei tea, et selles vanuses on loomulik kaalus juurde võtta ja et see on vajalik nende normaalseks arenguks”.
Õpilased kasutavad tablette
Ikka rohkem ja rohkem lapsi on hakanud võtma ravimeid, et tulla toime üha kasvava koolistressiga, teatab Saksamaa ajaleht „Südwest Presse”. Arvatakse, et rahusteid või võimekust tõstvaid erguteid tarvitab iga viies põhikooliõpilane. Keskkoolis tarvitab selliseid tablette iga kolmas õpilane. Baieri Õpetajate Liidu president Albin Dannhäuser aga väidab, et ravimite kasutamine selleks, et tulla toime stressiga või parandada õppeedukust, pole õige lahendus, kuna see ei aita õpilastel kuidagimoodi oma probleeme lahendada. Ta soovitab vanematel oma lapselt mitte liiga palju nõuda, vaid „tunda muret lapse füüsilise ja vaimse heaolu ning stabiilse isiksuse arenemise pärast”.
Kasu tülikatest taimedest
„Sellised taimed nagu vesihüatsint, lantaan ja hõbeparteenium on kinnisvaraarendajaid oma visadusega lausa meeleheitele ajanud,” teatab ajakiri „India Today”. Ogaline lantaan, mille britid tõid 1941. aastal Indiasse hekitaimeks, on vallutanud ligi 100 000 hektarit maad ning sellest pole võimalik lahti saada ei käsitsi, kemikaalidega ega ka bioloogiliselt. Lantaani toksilisus takistab teiste taimede kasvu ning selle taime pealetungimise tõttu on tulnud paigutada ümber terveid külasid. Siiski on see tülikas taim osutunud majanduslikult kasulikuks Lachhiwala küla elanikele. Lantaani kasutatakse koos saviga majade ja kanakuutide ehitamiseks. Lantaan, millelt on eemaldatud koor, on suurepärane kahjurikindel materjal, millest saab valmistada mööblit ja korve. Lantaani lehtedest valmistatakse sääsetõrjevahendit ja viirukiküünlaid ning lantaani juurtest tehtud pulber aitab hambapõletike puhul.
Kuidas mõjub lootusetus
„Miks mõned inimesed surevad, samal ajal kui teised, kes pole sugugi tervemad, elavad edasi?” tõstatab küsimuse dr Stephen L. Stern, kes töötab San Antonios asuva Texase ülikooli meditsiinikeskuse psühhiaatriaosakonnas. „Üks põhjus võib peituda lootuses või selle puudumises.” 800 eakat ameeriklast hõlmanud uuring lubab oletada, et varasema surma põhjuseks on tihtipeale lootusetus. Teadlased aga juhivad tähelepanu ka sellele, et lootusetus mõjub inimestele sageli eri moodi, olenevalt lapsepõlvekogemustest, depressioonist, kultuurilisest taustast ja majanduslikust kindlustatusest.