Mis on hasartmängudes halba?

„Umbes 290 000 austraallasel on probleeme hasartmängimisega ja nad kaotavad aastas üle 3 miljardi dollari. See ei too kahju mitte ainult neile mänguritele, vaid ka väidetavalt 1,5 miljonile inimesele, keda nad pankroti, lahutuse, enesetapu ja kaotsi läinud tööaja kaudu otseselt mõjutavad.” (Austraalia peaminister John Howard, 1999)

EELMISES artiklis mainitud John sattus hasartmängusõltuvuse küüsi. * Ta kolis Austraaliasse, kus ta abiellus Lindaga, kes oli samuti hasartmängija. Johni sõltuvus üha kasvas. Ta sõnab: „Ma alustasin loteriipiletitega ja läksin sealt edasi panuste tegemisele hobuste võiduajamistel ning hakkasin mängima kasiinos. Lõpuks mängisin peaaegu iga päev. Mõnikord mängisin maha kogu oma palga ning mul ei jäänud enam raha, et maksta hüpoteeklaenu või osta perele toitu. Isegi kui võitsin palju raha, jätkasin mängimist. Võiduerutus hoidis mind enda haardes.”

Selliseid inimesi nagu John on palju. Terveid ühiskondi paistab olevat haaranud mängubuum. Ajakiri „USA Today” kirjutas, et ajavahemikus 1976–1997 kasvasid Ameerika Ühendriikides legaalsete hasartmängude panused tervelt 3200 protsenti.

„Hasartmängimist peeti varem moraalseks ja sotsiaalseks paheks. Tänapäeval on see ühiskondlikult tunnustatud ajaviide,” teatab Kanada ajaleht „The Globe and Mail”. Osutades selle avaliku arvamuse ühele muutumise põhjusele, sõnab ajaleht: „Hasartmängude imago muutus on otseselt seotud Kanada ajaloo ehk kõige kulukama ja pikaajalisema reklaamikampaaniaga, mida valitsus on rahastanud.” Mis mõju on olnud püüetel propageerida hasartmänge mõnes ühiskonnas?

Hasartmängusõltuvuse epideemia

Harvardi meditsiinikooli sõltuvushaiguste osakonna arvestuste järgi olid 1996. aastal 7,5 miljonit ameerika täiskasvanut ja 7,9 miljonit ameerika noorukit probleemsed või patoloogilised hasartmängijad. Need arvud lisati hasartmängude mõju uuriva riikliku komisjoni (NGISC) raportisse, mis esitati USA Kongressile. Raport teatas, et probleemsete mängurite hulk Ameerikas võib tegelikult olla tunduvalt suurem.

Töökaotuse, halvenenud tervise, töötu abirahade ja raviprogrammide tõttu on hasartmängusõltlased läinud USA ühiskonnale arvestuste kohaselt maksma miljardeid dollareid aastas. See ei näita aga veel sugugi täies ulatuses kahju, mida põhjustab mängurlus inimsuhetele – kahju, mida tekitatakse perekonnale, sõpradele ja töökaaslastele varguste, raha väljapetmise, enesetappude, perevägivalla ning laste väärkohtlemisega. Austraalias tehtud uuring näitas, et iga probleemse mänguriga  võib otseselt seotud olla kuni kümme inimest. Ameerika Ühendriikide riikliku uurimisnõukogu aruande kohaselt on kuni „50 protsenti abikaasadest ja 10 protsenti lastest kogenud patoloogilise hasartmängija füüsilist vägivalda”.

Nakkav kirg

Nagu mõned haigused, nii paistab ka hasartmängusõltuvus kanduvat vanematelt lastele. „Mängurite lapsed satuvad palju suurema tõenäosusega halvale teele ning hakkavad suitsetama, jooma ja kasutama narkootikume, ning neil on suurem risk saada ise probleemseks või patoloogiliseks hasartmänguriks,” teatab NGISC raport. See raport hoiatab ka, et „noored hasartmängijad võivad palju tõenäolisemalt kui täiskasvanud muutuda probleemseks või patoloogiliseks mänguriks”.

Harvardi meditsiinikooli sõltuvushäirete uuringute osakonna direktor dr Howard J. Shaffer sõnab: „Üha suurenev hulk tõendeid viitab sellele, et keelatud hasartmängude mängimine kasvab noorte hulgas samal või vahest isegi suuremal määral kui legaalse  hasartmängimise võimalused.” Potentsiaalse ohu kohta, et mänguritõve all kannatavad isikud hakkavad kuritarvitama Interneti tehnoloogiat, sõnab dr Shaffer: „Olen kindel, et nii nagu crack-kokaiini suitsetamine muutis kokaiini tarbimist, muudab ka elektroonika oluliselt hasartmängude mängimist.”

Hasartmänguäri kujutatakse tihti kui süütu lõbu pakkujat. Noored võivad aga hasartmängudest samamoodi sõltuvusse sattuda nagu ebaseaduslikest narkootikumidest ning see võib viia kuritegeliku käitumiseni. Suurbritannias tehtud uurimus näitas, et 46 protsenti noortest hasartmängijatest varastas perekonna tagant, et saada raha oma kire jaoks.

Hoolimata eeltoodud faktidest, õigustab üks mõjukas hasartmängude korraldajate ühendus õnnemängude propageerimist sõnadega: „Valdavale osale ameeriklastest, kellele meeldib mängida hasartmänge, ei tekita need mingeid probleeme.” Isegi kui hasartmängimine ei mõju halvasti inimese rahakotile ega tervisele, siis millist mõju avaldab see tema suhetele Jumalaga? Kas on mingeid mõjuvaid põhjuseid, miks peaks hoiduma hasartmängude mängimisest? Järgmine artikkel vaatleb neid küsimusi.

[Allmärkus]

 [Kast/pildid lk 4 ja 5]

Kas mind ohustab hasartmängusõltuvus?

Ameerika Psühhiaatrite Liidu andmetel võivad järgnevad leheküljel 5 toodud kriteeriumid aidata diagnoosida patoloogilist hasartmängimist (mida mõnikord nimetatakse kompulsiivseks hasartmängimiseks). Enamik spetsialiste on nõus, et kui inimesel esineb mitu sedalaadi sümptomit, on tegemist probleemse hasartmängijaga, ning ühe mainitud sümptomi ilmnemise korral on risk selleks muutuda.

 Suur huvi. Isik tunneb suurt huvi hasartmängude vastu, tal on tugev soov varasemaid mängusituatsioone uuesti läbi elada ning ta planeerib järgmist mängu või seda, kuidas mängimiseks vajalikku raha hankida.

Taluvus. Isik peab mängima järjest suuremate summade peale, et saavutada küllaldast pinget.

Loobumine. Katsed mängimist vähendada või lõpetada põhjustavad rahutust või ärritust.

Põgenemine. Inimene mängib oma probleemide eest põgenemiseks või abitus- ja süütunde, ärevuse või masenduse leevendamiseks.

Kaotusejaht. Pärast raha kaotamist läheb isik varsti uuesti mängima, et kaotust tasa teha. Säärast käitumist nimetatakse kaotusejahiks.

Valetamine. Inimene valetab pereliikmetele, arstidele või teistele, et varjata mängusõltuvuse suurust.

Kontrolli kaotamine. Korduvad ebaõnnestunud katsed mängimist lõpetada, ohjeldada või vähendada.

Seadusevastased teod. Kuritegevus, nagu pettus, vargus või raha väljapetmine, et õnnemängudeks raha saada.

Olulised inimsuhted ohus. Isik on hasartmängude tõttu ohtu seadnud või kaotanud olulise inimsuhte, töökoha või mingi hea hariduse- või karjäärivõimaluse.

Teistele lootmine. Isik toetub teistele, et hankida raha, pääsemaks hasartmängimisest põhjustatud lootusetust majanduslikust kitsikusest.

[Allikaviide]

Allikas: National Opinion Research Center at the University of Chicago, Gemini Research, and The Lewin Group

[Kast/pilt lk 7]

Loteriireklaamide tõeline sõnum

„Loteriireklaame ... võib pidada väärtushinnangute kasvatamiseks, mille kaudu õpetatakse, et hasartmängud on ohutu või isegi kasulik tegevus,” sõnavad Ameerika Ühendriikide Duke’i ülikooli teadurid raportis, mis esitati USA riiklikule hasartmängude mõju uurivale komisjonile. Mis mõju avaldab loteriireklaam tegelikult ühiskonnale? Raport teatab: „Pole ilmselt liialdus öelda, et loteriireklaamide sõnum on õõnestav, kuna need levitavad arvamust, et edu sõltub vaid õige numbri valikust. Loteriiorganisatsioonide sedalaadi niinimetatud haridustegevusel võib olla soovimatu mõju, kuna pikapeale võib see majanduskasvu pärssides vähendada riigitulusid. Näiteks, kui loteriireklaamid kahandavad inimestes soovi töötada, säästa ning investeerida haridusse ja koolitusse, tähendab see lõpuks produktiivsuse kasvu langust. Igal juhul pole imele lootmine just see edukuse valem, mida me tavaliselt oma lastele õpetame.”

[Kast/pilt lk 8]

Igasse koju kasiino

Osa uute kasiinode rajamise maksumusest kasutavad hasartmänguorganisatsioonid nüüd veebisaitide loomiseks, mis võivad iga kodu, kus on Interneti-ühendusega arvuti, muuta virtuaalseks kasiinoks. 1990. aastate keskel oli Internetis ligikaudu 25 hasartmängusaiti. Aastal 2001 oli neid üle 1200 ning on-line-hasartmängudelt saadav tulu on iga aastaga kahekordistunud. Aastal 1997 teenisid Interneti hasartmängusaidid 300 miljonit dollarit, 1998. aastal 650 miljonit dollarit. Aastal 2000 teenisid mängusaidid 2,2 miljardit dollarit ja aastaks 2003 peaks see arv „oodatavalt kasvama 6,4 miljardi dollarini”, sõnab Reutersi uudisteraport.

[Pilt lk 6]

Probleemse mängurluse tõttu kannatavate inimeste hulka tuleb arvata ka toidurahast ilma jäävad perekonnad

[Pilt lk 7]

Noorukite hulgas on hasartmängimine ärevusttekitavalt kasvamas

[Pilt lk 8]

Hasartmängusõltlaste lastel on suurem risk saada ka ise mänguriteks