Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Arhitektuuripärl Praha

Arhitektuuripärl Praha

Arhitektuuripärl Praha

„ÄRGAKE!” TŠEHHI-KORRESPONDENDILT

KAS tahaksid külastada üle tuhande aasta vanust linna, mille arhitektuur ulatub 10. sajandisse, linna, kus on ehitisi nii romaani kui gooti stiilis, nii renessanss-, barokk- kui rokokoostiilis, samuti klassitsistlikke, neoklassitsistlikke ja juugendstiilis hooneid? Kui sul on soovi, tule meiega Prahasse, mis on Kesk-Euroopa arhitektuuripärl. Tšehhi keel pole sugugi kerge. Kui aga võtad kaasa hääldusmärkidega vestmiku, on sellest suur abi. Kõigepealt, kus üldse asub Praha?

Otsi Euroopa kaardilt üles Berliin, mine umbes 300 kilomeetrit otsejoones alla lõunasse ning esimene suurlinn Tšehhis, mida näed, ongi pealinn Praha. Prahast edasi veidi kagu poole jääb Austria pealinn Viin ning siis Ungari pealinn Budapest. Kõik need linnad asuvad üksteisest mõne tunni autosõidu kaugusel.

Praha asub mõlemal pool Vltava jõge. Et Praha linnast paremat ülevaadet saada, jagame selle kesklinna viieks osaks. (Vaata kaarti leheküljel 23.) Esimene linnaosa, Hradc̆any, mis rajati lossi ümber 1320. aastal, paikneb kõrgel mäe otsas jõe läänekaldal. Lossi territooriumil võib näha kõrget gooti stiilis Püha Vítuse katedraali, mille ehitamist alustati 1344, kuid lõpetati alles 1929. aastal. Selles katedraalis hoitakse kroonijuveele ning selles asub prints Václav I Püha haud. Lossi juurde saab minna kas ühistranspordiga või jalgsi. Kuna tõus on järsk, tasub kanda mugavaid jalanõusid. Lossi lähedal kõndides jäävad silma Kuldse tänava tillukesed majad ja kingipoed, hooned, mis ehitati 16. sajandi lõpus lossivalvuritele. 17. sajandil elasid neis majades aga kullassepad, mille järgi tänav on ka endale nime saanud.

Lossiterritooriumist lõuna pool asub Malá Strana (’väike linn’) linnaosa. Üks teejuht ütleb: „Selles linnaosas on rohkesti hiilgavaid barokkstiilis paleesid ja kaunite siltidega vanu maju.” Praha on tuntud kui saja torni linn, kuigi seal on rohkem torne, ja see meenutab aega, mil paljud tšehhid olid väga religioossed. Siin, Malá Stranas, asuvad mõned neist kirikutest, kuid praegusel ajal käib neis vähe rahvast. Üks kuulsaim kirik on Püha Nikoli kirik, mille ehitamist alustati 1703. aastal ning lõpetati 1761. Kiriku arhitektid olid isa ja poeg, ent isegi poeg ei elanud nii kaua, et oleks näinud valmis kirikut.

Üle Vltava

Prahas on vähemalt seitse silda, mis ühendavad läänekallast idakaldaga. Kõige kuulsam neist on Karli sild, mis on mõeldud jalakäijatele. Kui sa pole kõndinud üle selle 520 meetrit pika silla, ei tunne sa veel Prahat. Kui jalutad sellel sillal nii hommikul kui ka õhtul, näed silda ja selle ümbrust erisuguses valguses.

Karli sild ühendab jõe vasakpoolsel kaldal asuvat Malá Stranat paremal kaldal oleva vanalinnaga. Tavaliselt kihab Karli sild turistidest, tänaval esinejatest ja kaubitsejatest, kes kõik naudivad pingevaba atmosfääri. Üsna tõenäoliselt õnnestub sul kuulda mõnda Tšehhi džässigruppi, kes mängib kuulsaid New Orleansi lugusid. Peale selle müüvad nad ka oma muusikapaladega CD-plaate ja kassette. Teistes kohtades võib märgata üliõpilasi, kes teenivad raha kaunite portselanmajakeste müügiga. Nendest suveniiridest võib kodus vitriinkapil luua väikese Praha raekojaplatsi, kuhu kuulub ka tuntud astronoomiline kell.

Nüüd aga pane tähele Karli silda ääristavaid kümneid katoliku pühakujusid, millega on seotud suur osa Tšehhi religioossest ajaloost. Siin on kujusid alates Pühast Nepomukist (1683) kuni Kyrillose ja Methodioseni (1938). Paljudele Piibli uurijatele pakub aga kõige enam huvi 1629. aastast pärinev Kristuse kuju. Mis siis selles kujus nii erilist on?

Seda kuju ümbritseb kullatud heebreakeelne kiri, mis sisaldab tetragrammatoni ehk nelja heebrea tähte, mis tähistavad Jumala nime Jehoova ja mis esineb Piibli Heebrea Kirjades peaaegu 7000 korda.

Üllatusterohke vanalinn

Kui oled ületanud Karli silla ja tulnud silla otsas asuva torni alt läbi (otsi jäälinnu skulptuuri idafassaadil, see oli kuningas Václav IV lemmiksümbol), jõuad Staré Mĕstosse (’vanalinn’), kus on võimatu fotoaparaati käest ära panna. See on täis arhitektuuripärle. Kui kõnnid Karli sillalt otse edasi, oled Karlova tänaval, mis ühendab paljusid kitsaid ja looklevaid tänavaid, mis kubisevad väikestest poodidest ja kihavad ostjatest. Ringi vaadates näed renessanss- ja barokkstiilis ehitisi.

Kõike ümbritsevat imetledes jõuad lõpuks raekojaplatsile. Esimene asi, mida raekojaplatsil märkad, on see, et inimesed vaatavad ainiti kella. Eriti rohkelt on siin rahvast siis, kui on löömas täistund. See on raekoja astronoomiline kell. Siiski ära oota sellelt kellalt astronoomilist täpsust. See kell valmistati ajal, mil inimesed uskusid, et maa on universumi keskpunkt ning päike ja tähed liiguvad ümber maakera. Kuid vaatamata sellele, on raekoja kell tõeline meistriteos. * (Vaata kasti leheküljel 23.)

Raekojaplats on lausa vapustav oma kaunite ehitiste ja eripalgelise arhitektuuri poolest. See väljak on nii avar, et isegi rahvast ei tundu siin enam nii palju olevat. Raekojaplatsil on palju vaadata. Ära kiirusta, vaata teejuhist, et teada saada, milliste ehitistega on tegemist. Hiiglaslik kahe suure ja paljude väikeste tornidega Týn’i kirik pärineb 1365. aastast. Ruumipuudus ei luba meil kirjeldada selle võrratu väljaku teisi võimsaid ehitisi, näiteks rokokoostiilis Golz-Kinský lossi.

Raekojaplatsi keskel asub Tšehhi usureformaatori Jan Husi (1372–1415) suur monument. Kuigi Hus oli katoliku preester, tõmbas ta enda peale vaimulike viha, paljastades kartmatult nende moraalitust ja olles vastu indulgentside müügile. Kuigi Husile tõotati tagada täielik puutumatus, kui ta ilmub Konstanzi kirikukogu ette oma vaateid selgitama, mõisteti ta süüdi kui ketser ja põletati tuleriidal.

Praha juutide ajalugu

Neljas linnaosa on juudikvartal, mida tšehhi keeles kutsutakse Josefoviks. See sai nime Josef II järgi aastal 1784, mil juutide diskrimineerimine vähenes. Selle kvartali üks tuntumaid ehitisi on 1270. aastal rajatud Staranová sünagoog, mis on vanim seniajani kasutuses olev Euroopa sünagoog. See on ka üks varasemaid gooti stiilis ehitisi Prahas. Kui sa sünagoogis hoolikalt ringi vaatad, leiad heebrea keeles Jumala nime. Ära aga ürita sünagoogis midagi pildistada, muidu saadab valvur sind lihtsalt sünagoogist välja.

Samas kandis võib vaadata läbi väravate vana juudi kalmistut ning tuhandeid hauakive, millel on heebrea tähtedega kirjad. Lähedal asub ka juudi raekoda, millel on kaks kella, üks rooma numbrite, teine heebrea tähtedega.

Pinkase sünagoog „on mälestuseks neile 77 297 Böömi ja Moraavia juudile, kes kaotasid elu natslikes gaasikambrites”. Nende nimed, kaasa arvatud 36 000 Praha juudi omad, on kirjas välismüüril. („Prague Art and History”.)

Muistne ’uus linn’

Viimane linnaosa, mida külastame, on Nové Mĕsto (’uus linn’). Kuigi seda linnaosa kutsutakse uueks, rajas Karl IV selle kui hobuseturu juba 1348. aastal. Nové Mĕsto kõige kuulsam orientiir on Václavi väljak, mida on kirjeldatud kui nüüdisaegse Praha ostukeskust. Siin on näha mõningaid juugendstiilis fassaade, nagu näiteks kauni hotell Evropa oma, kuid kõige huvitavamaks vaatamisväärsuseks on Václavi ratsamonument, mis püstitati 1912. aastal.

Prahat külastades ei saa jätta meenutamata selle kultuuripärandit eeskätt just muusika vallas. Niisiis, ära unusta külastamast Rahvusteatrit või Riigiooperit. Miljonid klassikalise muusika armastajad on kuulanud Antonin Dvor̆áki „Uue maailma” sümfooniat. Dvor̆áki muuseum asub punase ja ookri värvilises barokkstiilis villas. Bedr̆ich Smetana kohta, kes on tuntud kui Tšehhi muusika isa, kirjutas Franz Liszt: „Tõeline tšehhi südamega helilooja.” Eriti tuntud on tema sümfooniline poeemitsükkel „Minu kodumaa”, mille üks osa „Vltava” kirjeldab muusika kaudu läbi Praha kulgevat jõge. Smetana muuseum asub vanalinnas kalda ääres.

See pole aga veel sugugi kõik, mida Prahal pakkuda on. Prahat tuleb siiski oma silmaga näha. Tule ka sina tutvuma selle linnaga, mille ajalugu ja kultuur ulatub tuhande aasta tagusesse aega.

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 23]

Astronoomiline kell

Sellel kellal on kolm osa. Täistunnil avanevad kella ülaosa luugid, kust ilmuvad järgemööda välja kaksteist apostlit. On huvitav, et Juudas Iskariot ja Jakoobus, Alfeuse poeg on asendatud Pauluse ja Barnabasega, keda Piiblis pole tegelikult apostlite hulka arvatud. Apostlite all võib näha luukeret, mis sümboliseerib surma. Luukere alustab seda protsessi justkui apostlite tutvustaja. Ta tõstab oma vasaku käega liivakella ja pöörab selle ümber. Teised figuurid on kirev kukk, pead raputav türklane, peeglisse vaatav Edevus ja rahalaenajana kujutatud Ahnus.

See astronoomiline kell näitab kolme aega: araabia numbritega aega vana tšehhi süsteemi järgi, rooma numbritega praegust aega ning peale selle on kell jaotatud 12-tunniseks perioodiks Babüloonia süsteemi järgi. Nüüd võid siis aru saada, miks selle kaunistustega kella uurimine nii kaua aega võtab.

[Kaart lk 23]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Praha kesklinn

Loss ja Hradc̆any linnaosa

Malá Strana

Vltava jõgi

Josefov

Staré Mĕsto

Nové Mĕsto

[Pilt lk 22]

See heebreakeelne tekst sisaldab tetragrammatoni

[Pilt lk 24]

Juugendstiilis loss barokkstiilis lisanditega

[Pilt lk 24, 25]

Karli sild

[Pilt lk 25]

Raekoja kell ja Püha Nikoli kirik

[Pilt lk 25]

Püha Vítuse katedraal seestpoolt

[Pilt lk 25]

Václavi väljak