Puitmajade väljapanek vabas õhus

„Ärgake!” Slovakkia-korrespondendilt

MÕNEL maal säilitatakse möödunud aegade majade ajalugu ja ilu hoolikalt vabaõhumuuseumides. Sellised muuseumid kujutavad endast välikollektsiooni ühte kohta kokku toodud traditsioonilistest ehitistest, et nüüdispõlved saaksid tutvuda oma esivanemate elamisviisi ja kunstimaitsega.

Mingem vaatama üht suurepärast vabaõhumuuseumi, mis paikneb Euroopa südames Põhja-Slovakkias Orava regioonis.

Orava külamuuseum

Zuberecis asuv Orava vabaõhumuuseum pakub tõetruud läbilõiget regiooni ajaloost. Aastal 1967 rajatud muuseumi kuulub 74 maja, mis on pärit lähedalasuvatest küladest ja talukohtadest, aga samuti kaugematest paikadest. Kõik need hooned veeti kohale osadeks lammutatuna, misjärel need taas hoolikalt kokku pandi.

Ringkäigul võib näha 11 tervikmajapidamist, mis esindavad valitsejate, aadlike, taluperemeeste, sulaste, käsitööliste – nii jõukama kui ka tavalise rahva – kodusid. Kuna sajandeid oli Orava elanike peamiseks tegevusalaks põllumajandus koos veise- ja lambakasvatusega, on taluehitised põhjalikult esindatud. Nende hulka kuuluvad heinaküünid, rehealused, lehmalaudad, karjaseonnid ja lambaaedikud, aga ka palkaidad vilja ja muu kraami hoidmiseks. Näeme ka mesitarusid, traditsioonilisi käsitsi valmistatud tööriistu, kellatorni ja puukirikut, mida täiendab kalmistu imiteering!

Hoonetesse pilku heites paneme tähele, et tüüpiline Orava elumaja koosnes neljast ruumist – elutoast, esikust, köögist ja tagakambrist. Majas võis olla ka madal lapikkividega vooderdatud kelder. Majad ehitati tahutud palkidest, akna- ja uksepiirded värviti sageli valgeks. Katused ja rikkalike nikerdustega viilud kaeti laastude või sindlitega. Ehkki mõnikord võis elutoas olla ka muldpõrand, olid seinad kas lubjatud või kaetud hööveldatud laudisega. Toitu valmistati köögis lahtisel koldel, mille suits pääses välja korstna kaudu. Köögist kandus soojus eluruumi.

Töötati ja lõbutseti üheskoos

Need puitehitised on selgeks tõendiks tugevatest põlvkondadevahelistest ja kogukondlikest sidemetest. Taludes ja külades valitses ühistöökorraldus. Sellises karmide tingimustega mägipiirkonnas oleks ellujäämine olnud praktiliselt võimatu, kui inimesed poleks tihedat koostööd teinud. Pered ja naabrid karjatasid ühiselt lehmi, lambaid ja hanesid ning kogu küla käis koos heinal ja viis põllusaadusi turule. Kogukond hoolitses ka karjamaade ning kohalike teede eest.

Üldiselt oli külaelu raskest tööst hoolimata rõõmus, seda eriti lõikusajal. Rõõmutseti ka hea piimatoodangu ning vasikate ja tallede sündimise üle. Sellistel puhkudel helisesid mägedes rahvaviisid – harmoonilist laulu saatis kas vilepill, suupill või akordion. Talvel kogunesid neiud ja abielunaised patjade ja tekkide jaoks hanesulgi kitkuma. Samal  ajal kui naised töötasid, veetsid mehed aega lugusid pajatades, päeva lõpus aga kogunesid kõik tantsule. Mõningates selle regiooni paikades on sellised traditsioonid säilinud meie päevini.

Pilguheit möödanikku

Neid suurepäraseid puitehitisi püstitanud osavad meistrid tuginesid põlvest põlve edasi antavatele ehituspõhimõtetele ja põhiplaanidele ning kasutasid oskuslikult kohalikke materjale. Praktilisus ja esteetilisus ilmneb ka selles, kui meeldivalt sulanduvad need ehitised ümbrusesse. Ilmselt tegid ehitajad oma tööd nii südame kui mõistusega.

Maailmakuulus arhitekt Ludwig Mies van der Rohe on märkinud: „Igal kirvetäksil on oma tähendus ja igal peitlijoonel oma mõte. ... Siia on talletunud tervete sugupõlvede tarkus. Milline materjalitundmine ja milline jõuline väljendusviis kätkeb neis hoonetes! Kui meeldivad ja võluvad need küll on! Need tunduvad olevat kui iidsete laulude kaja!”

Kui peatume, et imetleda vabaõhumuuseumi arhitektuuri, püüame kujutleda ka neid inimesi, kes neis hoonetes oma igapäevast elu elasid. Loodetavasti suudame sellest rahulikust elutempost võtta midagi kaasa ka meie tõtlikku nüüdismaailma.

[Kaart lk 14]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Zuberec

[Pildid lk 15]

(1) Palkmajad; (2) sisevaade; (3) rahvariietes külaelanikud musitseerimas ja tantsimas