Kuningas, kes saatis palju korda

„ÄRGAKE!” KAMERUNI-KORRESPONDENDILT

KUNINGAS Ibrahim Ndzoia oli suure etnilise rühma bamumide 17. kuningas. See rahvas elab siiani Lääne-Kameruni savannides. Ndzoia oli kuningas aastast 1889 kuni oma surmani aastal 1933, nagu võib näha kõrvalleheküljel olevast valitsejate nimekirjast, kellede valitsemisaeg ulatub tagasi 14. sajandisse. Ndzoia valitsemisajal üritasid seda piirkonda koloniseerida prantslased ja sakslased.

Juba nooruses ilmnes Ndzoia tarkus ja hea vaist ning ta kogus enda ümber intellektuaale ja novaatoreid, kes jagasid tema seisukohti. Ndzoia ehitatud suurejooneline palee, mida võib näha alloleval pildil, on tõendiks tema asjatundlikkusest arhitektuuri vallas. Samuti peetakse teda pildil oleva maisijahvatamise veski leiutajaks. Kuid eriliselt väärib märkimist tema väljamõeldud bamumi keele kirjasüsteem.

Võimalus kirjalikuks talletamiseks

19. sajandi lõpus andsid bamumid oma rahva ajalugu järgmistele põlvedele edasi peamiselt suusõnal. Ndzoia aga nägi ohtu, et nii võidakse üksikasju välja jätta või juurde lisada. Ta oli tuttav araabia keelega, kuna oli saanud araabiakeelseid raamatuid oma kuningriigist läbirändavatelt kaupmeestelt. Tõenäoliselt tundis ta ka varast vai kirja, mida sel ajal kasutati Libeerias. Niisiis  hakkas ta koostama kirjasüsteemi oma keele jaoks.

Kõigepealt lõi ta mitusada märki, millest suurem osa olid piltkujutised ja mõistemärgid. See süsteem nõudis tema alamatelt iga märgi tähenduse meeldejätmist. Aastate jooksul lihtsustas ta seda süsteemi usaldusväärsete teenrite kaasabil. Nad vähendasid vajalike märkide arvu, võttes kasutusele silpide süsteemi. Teatud arvu märkide või tähtede kombineerimisel moodustusid sõnad. Nüüd oli lugejal vaja meelde jätta palju vähem tähti ja neile vastavaid häälikuid. Kui Ndzoia oma töö lõpetas, oli tema loodud kirjasüsteemis, mida nimetati A-ka-u-ku, 70 tähte.

Ndzoia sooviks oli, et bamumi kirja hakataks kasutama, seetõttu nõudis ta selle õpetamist koolides ning kasutamist valitsustasandil. Ta andis käsu, et tema dünastia ja riigi muljetavaldav ajalugu selles uues kirjas üles tähendataks. Niisiis oli bamumidel esimest korda võimalik oma rahva traditsioonidest, seadustest ja kommetest lugeda. Ndzoia lasi bamumi kirjas üles tähendada isegi ravimite retsepte. Veel praegugi on palee arhiivis hoiul üle 8000 originaaldokumendi.

Uue kirjakeele eelised ilmnesid peagi pärast Saksa kolonistide saabumist aastal 1902. Ehkki Ndzoia sai majanduse arengust kasu, ei olnud ta saksa võimudega alati sama meelt. Seega kasutas ta oma uut kirjakeelt, kuna sakslased ei osanud seda veel lugeda. Kui hästi on see keel säilinud?

Esimese maailmasõja ajal (1914–1918) kaotas Saksamaa kontrolli Ndzoia valduste üle. Lõpuks määras hiljuti moodustatud Rahvasteliit bamumide territooriumi üle valitsema Prantsusmaa. Ehkki Ndzoia oli uutele ideedele avatud, tundis ta uhkust oma pärandi üle ning soovis väga hoida alal ja arendada edasi oma rahva kultuuri. See viis paratamatult vastuolude tekkimiseni prantsuse koloniaalvõimuga. Nagu juhtus teistegi valitsejatega, kes ei olnud kolonialistidele lojaalsed, tõugati Ndzoia 1931. aastal troonilt. Kaks aastat hiljem suri ta maapaos.

Kuna prantslased keelasid bamumi kirjakeele kasutamise koolis ning polnud ka enam Ndzoiat, lakati seda kasutamast ning see vajus varsti enamiku bamumide jaoks unustustehõlma. Kui sinna piirkonda saabusid ristiusu misjonärid, õppisid nad ära bamumide kõnekeele ning koostasid sellele grammatika, mida hakati kasutama koolides. Erinevalt Ndzoiast võtsid nad aluseks ladina tähestiku ja selle foneetika.

Hiljuti on hakatud taaselustama huvi bamumi kirja vastu. Praegune kuningas Ibrahim Mbombo Ndzoia avas oma vanaisa ehitatud palees kooli, kus õpitakse seda kirjasüsteemi, et see välja ei sureks.

[Pilt lk 27]

Plaat, millel on toodud bamumide dünastia 14. sajandist kuni tänapäevani; vasakul ladina kirjas, paremal bamumi kirjas

[Piltide allikaviide lk 26]

Kõik fotod: Courtesy and permission of Sultan Ibrahim Mbombo Njoya, Foumban, Cameroon