Kas see on kavandatud?

Hämmastav kooselu mullas

▪ Teatud taimede ja bakterite hämmastav koostöö mullas teeb võimalikuks elu jätkumise.

Mõelgem sellele. Taimed vajavad kasvamiseks ja paljunemiseks lämmastikku. Kuid selleks, et taimed saaksid seda oma elutegevuseks kasutada, tuleb gaasiline õhulämmastik muuta niisugusteks ühenditeks nagu näiteks ammoniaak. Seepärast teevad kaunviljad koostööd mügarbakteritega. Sellist eri liiki organismide vastastikku kasulikku kooselu nimetatakse sümbioosiks.

Kaunviljad meelitavad neid baktereid oma juurtesse ühe kemikaali abil. Kuigi bakterid ja kaunviljad kuuluvad eri riiki, moodustub nende koostöö tulemusel „põhimõtteliselt uus organ: täielikult funktsioneeriv lämmastikku siduv juuremügar”, kirjutab ajakiri „Natural History”. Juuremügar saab bakterite uueks koduks ja töökojaks. Bakterite peamiseks tööriistaks on eriline ensüüm nitrogenaas, valk, mille abil nad seovad mullaõhus leiduvat lämmastikku.

„Kogu maakera nitrogenaasivaru ... võiks mahtuda ainsasse suurde ämbrisse,” öeldakse samas ajakirjas. Niisiis on arvel iga molekul. Kuid on üks probleem. See ensüüm on hapnikutundlik. Kuidas on siis probleem lahendatud? Kaunviljad toodavad erilist ainet, mis kõrvaldab juuremügarast liigse hapniku.

Juuremügara koor reguleerib bakterite ja taime vahelist ammoniaagi, suhkrute ja teiste toitainete vahetust. Nagu kõik taimed, surevad lõpuks ka kaunviljad. Nendes talletunud ammoniaak jääb aga mulda. Seepärast on kaunvilju õigustatult roheliseks sõnnikuks nimetatud.

Mida sellest järeldada? Kas bakterid ja nende töökaaslastest taimed leiutasid ise niisuguse hämmastava ja keeruka elu alalhoidva süsteemi või on see järjekordne tõend kavandatusest?

[Pilt lk 25]

Juuremügar

[Piltide allikaviited lk 25]

Taust: © Wally Eberhart/Visuals Unlimited; suurendus juuremügarast: © Dr Jack M. Bostrack/Visuals Unlimited