Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Lapsed internetis — mida vanematel tuleks teada

Lapsed internetis — mida vanematel tuleks teada

Lapsed internetis – mida vanematel tuleks teada

MÕNDA aega paistis, et interneti turvaline kasutamine on vaid arvuti asukoha küsimus. Arvati, et kui hoida arvuti kodus käidavas kohas, siis lapsed ilmselt ei konda ringi küberruumi pimedates urgastes. Ehkki niisugune arusaam peab endiselt paika – terve mõistus keelab lubamast lastel internetis surfata nende oma toas, kus nad on teiste pilkude alt väljas –, ei ole see veel turvalisuse viimane sõna. Tänapäeval on noortel tänu traadita internetiühendusele võimalik võtta internet kaasa, ükskõik kuhu nad lähevad. Koguni paljude mobiiltelefonide kaudu on võimalik pääseda internetti. On olemas veel internetikohvikud, internetikioskid, raamatukogud ja vana hea variant: sõbra kodu. Kuna valikuvõimalusi on sedavõrd palju, on kerge mõista, miks noorte internetiseiklused vanemate valvsa pilgu eest varjule võivad jääda.

Heitkem pilk noori köitvatele võimalustele internetis ja nendega kaasneda võivatele ohtudele.

MEILID

Mis need on? Elektrooniliselt saadetavad kirjalikud sõnumid.

Miks need köidavad noori? Meili teel saab kiiresti ja odavalt sõprade ning perega kirjavahetuses olla.

Mida tuleks teada. Soovimatu meil, mille kohta sageli öeldakse rämpspost või spämm, ei ole lihtsalt tüütu nuhtlus. Tihtilugu on sellel kahemõtteline või häbitult ropp sisu. Sõnumisisesed lingid võivad paluda kasutajal – kaasa arvatud pahaaimamatul lapsel – jagada isiklikku informatsiooni, mis võib viia identiteedivarguseni. Kui sa sellistele meilidele vastad – isegi kui sa vastuses tungivalt nõuad, et sulle niisuguste meilide saatmine lõpetataks –, kinnitab see vaid, et sul on aktiivne meiliaadress, kuhu võib edaspidigi soovimatuid kirju saata.

VEEBISAIDID

Mis need on? Kogumik elektroonilisi lehekülgi, mille on loonud ja mida peavad ülal organisatsioonid, haridusasutused, firmad ja eraisikud.

Miks need köidavad noori? On miljoneid veebisaite, mis pakuvad noortele lõputult võimalusi sisseoste teha, midagi uurida, võtta ühendust sõpradega, mänge mängida, muusikat kuulata või mänge ja muusikat alla laadida.

Mida tuleks teada. Internetti kasutavad oma huvides ära igasugused häbitud inimesed. Paljud veebisaidid näitavad seksi, ja niisugustele lehekülgedele võib sattuda täiesti pahaaimamatult. Näiteks USA-s vastas 90 protsenti küsitletud noortest vanuses 8–16 aastat, et nad on kogemata sattunud internetis pornograafia peale. Ja seda enamasti koduseid ülesandeid tehes!

Teismelised võivad kergesti pääseda veebilehekülgedele, kus nad saavad hasartmänge mängida. Kanadas tunnistas peaaegu iga neljas uuringus osalenud 10. ja 11. klassi poiss, et ta on käinud sellistel saitidel, ning see paneb eksperte mõistagi muretsema, sest interneti teel hasartmängude mängimine tekitab suurt sõltuvust. On ka selliseid veebisaite, mis ülistavad anoreksiat. * Viha õhutavad saidid jällegi võtavad sihikule religioossed vähemused ja väikesed rahvusrühmad. Mõned veebisaidid õpetavad, kuidas teha pomme, segada kokku mürke ja juhtida terroriaktsioone. Interneti kaudu mängitavad arvutimängud on valdavalt täis jõhkrat vägivalda ja verevalamist.

JUTUTOAD

Mis need on? Elektroonilised keskkonnad tekstisõnumite vahetamiseks reaalajas; tavaliselt koonduvad need konkreetse teema või huviala ümber.

Miks need köidavad noori? Sinu laps saab suhelda terve hulga inimestega, keda ta pole kunagi kohanud, kuid kellega teda seob ühine huviala.

Mida tuleks teada. Pedofiilid käivad sageli jututubades, lootes meelitada mõnd last harrastama netiseksi või seksuaalsuhte eesmärgil silmast silma kohtuma. Mõtle, mis juhtus, kui raamatu „What in the World Are Your Kids Doing Online?” üks autoritest tegi uurimistööd interneti turvalisuse kohta. Uurimistöö hulka kuulus see, et ta esines internetis 12-aastase tüdrukuna. „Peaaegu otsekohe kutsuti ta privaatjututuppa,” antakse raamatus teada. „Naine väitis, et ta ei oska sinna minna, ning tema uus abivalmis „sõber” juhendas teda üksikasjalikult. Seejärel soovis mees teada, kas tüdruk oleks nõus [neti]seksiga.”

SÕNUMIVAHETUSPROGRAMMID

Mis need on? Programmid reaalajas tekstisõnumite vahetamiseks kahe või enama inimese vahel. Näiteks Messenger ehk MSN.

Miks need köidavad noori? Kasutaja saab otsustada, millise sõbraga ta suhtleb, valides inimese välja kontaktide nimekirjast, mille ta on loonud. Pole üllatav, et üks Kanada uurimus toob välja, et 84 protsenti 16–17-aastastest suhtleb oma sõpradega mõne sõnumivahetusprogrammi teel ja teeb seda üle tunni päevas.

Mida tuleks teada. Sõnumivahetusprogrammi kasutamine segab lapse keskendumist, kui ta peaks õppima või tegema midagi muud, mis nõuab tähelepanu koondamist. Pealegi, kuidas sa võid kindel olla, kellega su poeg või tütar suhtleb? Vestlust pole sul ju võimalik kuulda.

BLOGID

Mis need on? Veebipäevikud.

Miks need köidavad noori? Veebipäeviku pidamine annab noortele võimaluse panna kirja oma mõtteid, sügavaid tundeid ja ettevõtmisi. Enamikus blogides on lugejatel võimalik teha kommentaare ning paljud noored on vaimustuses, kui nende kirjapandu leiab vastukaja.

Mida tuleks teada. Blogi on avalikkusele kättesaadav. Mõned noored avaldavad kergekäeliselt informatsiooni, mida võib kasutada nende perekonna, kooli või koduse aadressi väljauurimiseks. Veel üks tegur: blogid võivad kahjustada mainet, kaasa arvatud päevikupidaja enda oma. Näiteks osa tööandjaid loeb tööavalduse esitanu veebipäevikut, et otsustada, kas võtta see inimene tööle või mitte.

SUHTLUSSAIDID

Mis need on? Veebisaidid, mis võimaldavad noortel luua veebilehekülje ja lisada sinna pilte, videoid ja blogisid.

Miks need köidavad noori? Veebilehekülje loomise ja täiendamise kaudu saab noor inimene väljendada oma identiteeti. Suhtlussaidid võimaldavad noortel kohtuda paljude uute „sõpradega”.

Mida tuleks teada. „Suhtlussait on nagu netipidu,” ütleb tüdruk nimega Joanna. „Välja võib ilmuda igasuguseid veidrikke.” Südametunnistuseta noored ja täiskasvanud võivad suhtlussaidile üles riputatud isiklikku infot kuritarvitada. Sellepärast kutsub interneti turvalisuse ekspert Parry Aftab niisuguseid saite „seksuaalpervertide supermarketiks”, kus ühest kohast võib kõike saada.

Lisaks kipub internetisõprus jääma pinnapealseks. On noori, kelle veebilehel on pikk nimekiri netituttavatest – kellega nad pole kunagi näost näkku kohtunud – vaid selleks, et teised selle lehekülje külastajad näeksid, kui populaarsed nad on. Candice Kelsey kirjutab oma raamatus „Generation MySpace”, et kõik taandub tegelikult sellele, et „inimese turuväärtust sõpruskonnas hinnatakse pelgalt selle põhjal, kui paljudele ta meeldib”. Ta lisab: „Selline kaubavahetuse stiilis hinnangu andmine võtab lastelt nende inimliku olemuse ja tekitab neis ülemäära suure surve kujutada end just niisugusena, et see tooks rohkem sõpru.” Seega küsib raamat „What in the World Are Your Kids Doing Online?” otsekoheselt: „Kuidas teha lastele selgeks, et on vaja arendada empaatiat ja kaastunnet, kui virtuaalmaailmas on neil võimalik inimestega tutvuda või neid kõrvale heita silmapilkselt?”

Need kuus näidet on vaid mõned tänapäeva noori paeluvatest tegevustest internetis. Mida sina kui lapsevanem saaksid teha, et kaitsta oma lapsi internetis varitsevate ohtude eest?

[Allmärkus]

^ lõik 12 Paljud anoreksiat pooldavad veebisaidid ja organisatsioonid väidavad, et nad ei propageeri seda. Ent mõned neist kujutavad anoreksiat kui valitud elustiili, mitte kui haigust. Niisuguste veebisaitide foorumites pakutakse infot selle kohta, kuidas varjata oma õiget kehakaalu ja kuidas oma ebaregulaarseid söömisharjumusi vanemate ees saladuses hoida.

[Väljavõte lk 4]

Indias pannakse järsult kasvanud internetikasutajate hulk – kuni 54 protsenti kõigest ühe aastaga – suuresti just noorte arvele

[Väljavõte lk 7]

„Lapsevanem võib pidada veebikaamerat mugavaks ja odavaks mooduseks, kuidas laps saab sõprade ning sugulastega suhelda, kuid seksuaalpervertidele on see kui avatud aken lapse magamistuppa.” (Robert S. Mueller III, USA Föderaalse Juurdlusbüroo direktor)