Vaatleme maailma

„Ameerika elust pole kristlik Jumal kuhugi kadunud, kuid viimasel ajal on tema mõju poliitikale ja kultuurile väiksem kui kunagi varem.” („NEWSWEEK”, USA)

„Majanduslik langus ja kindlusetus on toonud esile uut liiki õnnetud: abielupaarid, kes ei saa endale lahutust lubada. Paljud on leidnud, et neil karmidel aegadel on odavam kokku jääda, ehkki nad teineteist võib-olla silmaotsaski ei salli.” („THE WALL STREET JOURNAL”, USA)

Iga kolmas Saksamaal küsitletud ema võtab tütrest õppust nii moe, sõprussuhete, muretuma ellusuhtumise kui ka kõrgema enesehinnangu vallas. („BERLINER MORGENPOST”, SAKSAMAA)

Antikehad nüüdki veel elujõus

„Üheksa aastakümmet pärast ajaloo kõige enam surma külvanud gripi taandumist on ellujäänute vereringes ikka veel ülimalt elujõulisi kaitsekehasid 1918. aasta viiruse vastu. See näitab, kui erakordselt vastupidav on inimese immuunsüsteem,” kirjutab „International Herald Tribune”. Uurinud eakate hispaania grippi põdenute verd, leidsid teadlased „nende organismist antikehasid, mis olid ikka veel valmis astuma võitlusse ammu tegutsenud viirustüve vastu”. Nende antikehade abil valmistasid teadlased vaktsiini, mis on suuteline tapva viirustüvega nakatatud hiiri terveks ravima. Immuunsüsteemi mäluvõime hämmastas teadlasi. „Jumal on õnnistanud meid antikehadega kogu eluajaks!” kommenteeris üks teadlane vaimustunult. „Mis ei tapa, teeb tugevaks.”

Küsimused Jumalale

Miks head inimesed peavad kannatama? See on üks esimesi küsimusi, mida Rootsi kolledžiõpilased küsiksid Jumalalt, kui neil selleks võimalus avaneks, kirjutab Rootsi päevaleht „Dagen”. Küsitlus näitas, et teised tavapärased küsimused on: mis on elu eesmärk? ning, mis juhtub pärast surma? Rootsi on tuntud ülimalt ilmalikustunud maana. Sellegipoolest „on sedalaadi küsimused jäänud”, tõdes uurimust läbi viinud kristliku õpilasorganisatsiooni esindaja. „Need on küsimused, mis noortel aina peas mõlguvad.”

Füüsiline puue parandab abielusuhet

„Nii abielumehed kui -naised teatasid, et sõltumata east muutusid nende abielusuhted pärast invaliidistumist paremaks,” räägivad teadurid. Võimetus teha igapäevaseid toiminguid võib küll tekitada stressi, ent ka lähendada abikaasasid. Eriti just vanemas eas mehed mainisid positiivse küljena, et nüüd saavad nad oma naisega rohkem koos olla. „Hoolitsejaroll ja kohustused, mis on uudsed ja varasemast enam abielule keskendunud, avasid meestele võimaluse olla naisele toeks ja veeta rohkem aega koos. See pani neid lõppkokkuvõttes oma suhet sügavamalt hindama,” sõnab USA Virginia Tehnikainstituudi gerontoloogiakeskuse direktor Karen Roberto.