Noored küsivad

Kellega ma võiksin klappida?

„Olen 21-aastane. Siin kandis pole eriti minuealisi noori, seepärast olen sunnitud lävima kooliõpilastega või abielupaaridega. Esimesed muretsevad eksamite, teised aga laenude pärast. Mulle ei paku kumbki neist teemadest suurt huvi. Oleks nii tore leida inimesi, kellega võiksin klappida!” (Carmen) *

HOOLIMATA vanusest ihkab peaaegu igaüks pälvida teiste heakskiitu. Tõenäoliselt ka sina. Seepärast teebki see nii haiget, kui sind kõrvale jäetakse või ignoreeritakse, justkui oleksid nähtamatu, „keegi kuskil tagaplaanil”, nagu ütleb enda kohta 15-aastane Michaela.

Kui sa oled kristlane, on sul muidugi võimalik leida sõpru „kogu vennaskonna” seast (1. Peetruse 2:17). Ent ka siis võid mõnikord tunda, et sa ei sobi seltskonda. „Kristlikelt koosolekutelt koju sõites istusin autos tagapingil ja nutsin,” meenutab 20-aastane Helena. „Mida rohkem püüdsin teistega sobituda, seda enam tundsin pettumust.”

Mida teha, kui tunned, et ei kuulu teistega kokku? Vastamaks sellele küsimusele, oleks hea teha esmalt kindlaks, 1) milliste inimestega on sul kõige raskem klappida ja 2) kuidas sa tavaliselt käitud, kui oled nendega koos.

Tee ✔ grupi juurde, kellega sa enda arvates ei sobi kokku.

1. Vanus

□ eakaaslased □ sinust vanemad noored □ täiskasvanud

2. Eripära

Inimesed, kes on

□ sportlikud □ andekad □ targad

3. Isiksus

Inimesed, kes on

□ enesekindlad □ populaarsed □ mingis kildkonnas

Seejärel tee ✔ lause juurde, mis kirjeldab sinu tavalist käitumist, kui oled ülalmainitud inimeste seltskonnas.

□ teesklen, et mul on nendega sarnased huvid või oskused

□ ignoreerin nende huve ja räägin vaid enda omadest

□ ei ütle midagi ja otsin esimest võimalust lahkuda

 Nüüd, mil oled teinud kindlaks, millise grupi inimestega on sul kõige raskem sobituda ja kuidas oled selles olukorras toiminud, oled juba valmis mõtlema sellele, kuidas asjade seisu parandada. Enne aga toome ära mõningad teistega sobitumise takistused, mida tuleb teada ja vältida.

1. TAKISTUS: eraklikkus

Raskus. Kui oled koos inimestega, kel on teistsugused huvid või anded, võid kergesti end liigsena tunda, eriti kui oled häbelik. „Mulle ei meeldi absoluutselt ise vestlust alustada,” sõnab 18-aastane Anita. „Kardan, et ütlen midagi tobedat.”

Mida ütleb Piibel. „Kes ennast teistest eraldab, otsib põhjust tüliks: ta tungib kallale iga saavutuse puhul!” (Õpetussõnad 18:1.) On selge, et teistest eemale hoidmine teeb asjad ainult hullemaks. Kui sa end teistest eraldad, satud nõiaringi: üksildus annab sulle veendumuse, et sa ei sobi teistega, mistõttu sa tõmbud neist eemale, see aga tekitab sinus üksildust, mis omakorda kinnitab sulle, et sa ei sobi teiste sekka, ... ja nii jäädki sellesse nõiaringi lõksu ..., seni kuni sa ei võta midagi ette, et olukorda muuta!

„Teised pole meie mõtete lugejad. Kui sa ei ütle, mida tahad, siis sa ka ei saa seda. Kui hoidud omaette, ei leia sa endale sõpru. Sul tuleb pingutada. Pole mingit alust mõelda, et seda peavad tegema teised. Sõprus eeldab mõlemapoolseid pingutusi.” (Melinda, 19)

2. TAKISTUS: kõigeks valmisolek

Raskus. Mõned püüavad nii meeleheitlikult teistega klappida, et hakkavad lävima valede inimestega – arvates, et parem ükskõik millised sõbrad kui üldse mitte sõpru. „Olin selle üle, et ma ei kuulu kooli populaarsesse kampa, sedavõrd kurb, et lausa soovisin sattuda pahandustesse lihtsalt selleks, et mindki sinna võetaks,” sõnab 15-aastane René.

Mida ütleb Piibel. „Kes alpidega [rumalatega] seltsib, selle käsi käib halvasti!” (Õpetussõnad 13:20.) Ära saa sellest valesti aru, siin mõeldud „albid” või „rumalad” ei pruugi olla sõnasõnaliselt arulagedad. Vastupidi, nad võivad olla klassi priimused. Kuid kui nad ei pea lugu Piibli mõõdupuudest, on nad  Jumala silmis rumalad. Ja kui oled nagu kameeleon, kes muudab värvi, et nendega sulanduda, teed endale vaid halba (1. Korintlastele 15:33).

„Sugugi mitte igaühega pole hea koos olla. Me ei taha ju sõbrustada inimestega, kes tekitavad meis tunde, et nendega koosolemiseks peame end muutma. Me tahame sõpru, kes meid tõesti armastavad ja igas olukorras toetavad.” (Paula, 21)

Näita üles initsiatiivi

Ära oota, et teised tulevad sinu juurde ja kutsuvad sind enda sõpruskonda. „Me ei saa alati oodata, et teised meiega tutvuma tõttavad,” sõnab 21-aastane Gene. „Me peame ise pingutama, et teistega tuttavaks saada.” Abi võib olla järgmisest kahest soovitusest.

Püüa sõbruneda ka inimestega, kes pole sinuealised. Näiteks piiblitegelane Joonatan oli Taavetist umbes 30 aastat vanem ja siiski said neist väga head sõbrad (1. Saamueli 18:1). * Mida me sellest õpime? Sul on võimalik sobida ka täiskasvanutega. Mõtle sellele! Miks piirduda vaid oma eakaaslastega ja siis kurta, et ei leia endale ühtki sõpra? See oleks sama nagu näljutada end surnuks üksikul saarel, mille ümber ujub külluses kalu. Tõsiasi on see, et sinu ümber on palju toredaid inimesi, kellega sa võiksid sobida. Üks viis neid leida on vaadata eakaaslaste ringist kaugemale.

„Ema julgustas mind vestlema koguduses endast vanemate inimestega. Ta ütles, et ma võin üllatuda, kui palju ühist mul nendega on. Ta oli õigus ja nüüd on mul palju sõpru!” (Helena, 20)

Arenda vestlusoskust. Vestlemine nõuab pingutamist, seda eriti siis, kui oled uje. Kuid sa oled selleks suuteline. Tähtis on 1) kuulata, 2) esitada küsimusi ja 3) olla teisest siiralt huvitatud.

„Püüan pigem teisi kuulata kui ise rääkida. Ja kui räägingi, hoidun vaid endast kõnelemast või teisi halba valgusesse seadmast.” (Serena, 18)

„Kui keegi tahab rääkida teemal, millega ma pole kursis, palun tal asja selgitada, nii et loodetavasti elavdab see meie vestlust.” (Jared, 21)

Ehk oled sa loomult kinnisevõitu, kuid selles pole midagi halba. Sa ei pea nahast välja pugema! Ent kui tunned, et ei klapi teistega, proovi siin artiklis toodud nõuandeid. Võid hakata tundma sedasama mis Leah, kes sõnab: „Ma olen häbelik, seepärast pean end sundima teistega vestlema. Kuid selleks, et leida sõpru, tuleb olla sõbralik. Seepärast olen hakanud teistega jutlema.”

Ingliskeelseid artikleid sarjast „Noored küsivad” võib leida veebisaidilt www.watchtower.org/ype

[Allmärkused]

[Kast/pildid lk 19]

MIDA ÜTLEVAD SU EAKAASLASED

„Püüan kristlikul koosolekul vestelda vähemalt ühe sellise inimesega, kellega mul varem polnud mõtteski rääkida. Olen märganud, et sõprus võib saada alguse ka lihtsast tervitusest!”

„Oli nii kerge vaid käed rüpes istuda ja öelda, et ma ei meeldi teistele või et mul pole mingit lootust nendega sõbraks saada. Mul tuli tõsiselt pingutada, et midagi ses suhtes ette võtta. Tegelikult tasub ise initsiatiivi üles näidata, pealegi kasvatab see iseloomu.”

„Püüdsin hiljukesi täiskasvanute juttu sekkuda. Algul tundsin end väga ebamugavalt! Kuid lõppude lõpuks tuli see mulle kasuks, sest olen leidnud juba noores eas endale sõpru kogu eluks.”

[Pildid]

Lauren

Reyon

Carissa

[Kast lk 20]

MIKS MITTE KÜSIDA VANEMATELT?

Kas teil oli raske leida sõpru, kui olite minuealised? Milliste inimestega oli teil kõige raskem klappida? Kuidas te sellega toime tulite?

[Joonis lk 20]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

ÜKSILDUSE NÕIARING

Olen ÜKSILDANE, mistõttu tunnen ...

... end HÜLJATUNA, mistõttu tahan ...

... TEISTEST KÕRVALE HOIDA, mistõttu tunnen, et ...