Kuidas linnud kalastavad

OLGU kalastajateks inimesed või linnud, tuleb neil lahendada kolm peamist probleemi: 1) leida kala, 2) kalale ligi pääseda ja 3) kala kinni püüda.

Muistsetel egiptlastel oli tavaks harpuuniga kalastada. Nad rakendasid sama lihtsaid võtteid, nagu mõned haigurlaste perekonda kuuluvad linnud olid kasutanud juba kaua aega enne inimestest konkurentide silmapiirile ilmumist.

Hallhaigur, keda massiliselt leidub Egiptuses Niiluse deltas, kasutab kala püüdmiseks oma teravat nokka otsekui oda. See lind suudab ühe nokahoobiga torgata läbi koguni kaks kala ja süüa kuni pool kilo kala päevas. Võib öelda, et hallhaigur trumpab oma kavaluse ja osavusega inimestest kalurid üle.

Üldiselt on hallhaigrud spetsialiseerunud varitsemisele ja saagi ootamatule tabamisele. Lind kahlab aeglaselt madalas vees või seisab tardunult ühes kohas, nokk ootevalmis. Kui kala ujub hallhaigru löögiulatusse, pistab lind pea äkitselt vee alla ja annab kalale nokalöögi. Üldjuhul kroonib kannatlikkust edu.

Kalastamine sööda abil

Nagu märgitakse raamatus „The Life of Birds”, näib Jaapanis elutsev rohe-väikehaigur jäljendavat inimesi, kes kalatiikides kalu leivaga toidavad. Need nutikad linnud meelitavad kalad leivapalukestega oma haardeulatusse.

Ka Kariibi mere saarte haigrud peibutavad kalu leivaga. Nad püüavad kalu koguni ilma igasuguse söödata, kasutades oma kollaseid jalgu. Seistes madalas vees ühe jala peal, hõljutavad nad teist jalga vee all, et ahvatleda ligi uudishimulikke kalu.

„Haara kinni ja kao” meetod

Linnud püüavad kala mitmesugusel moel. Kalakotkaid võib tabavalt nimetada „haara kinni ja kao” meetodit rakendavateks kalastajateks. Nad lauglevad vee kohal ja seiravad  veepinna lähedal ujuvaid kalu. Saaki märgates suruvad nad tiivad tihedalt vastu keha ja sööstavad alla vette, muutes vastavalt vajadusele suunda, enne kui küünistega saagist kinni haaravad. Selline meetod eeldab filigraanset ajastust ja suurepärast silmanägemist.

Vahel avastab kilg-merikotkas, et ta ei suuda küünistega püütud saaki üles õhku tõsta. Kala võib kaaluda ligi kolm kilo! Kuidas kotkas olukorra lahendab? Loodusteadlased on näinud, kuidas lind sel puhul tiibu sõudelabadena kasutades kala kalda poole veab.

Sukeldudes kalastamine

Ka suulalased sukelduvad saagi järele, kuid nad teevad seda püstloodis. Väike linnuparv lendab koos, otsides veepinna lähedal ujuvaid kalaparvi. Kalade hõbedaläikelised kehad muudavad ülalt vaadatuna veepinna värvust sügavsinisest heleroheliseks. Vee reetlik rohekas laik ajab suulalased liikvele.

Kalaparve märganud suulalased sööstavad nagu nooled vette, saavutades sukeldumiskiiruseks kuni 100 kilomeetrit tunnis. Linnud annavad etenduse, mida võiks võrrelda olümpiamängudel toimuva sukeldumisvõistlusega. Teised suulaparved märkavad peagi esimeste tegevust ja ruttavad kohale, et pidusöögist osa saada.

Erinevalt haigrutest ei torka suulalased kala läbi, kui nende pea vee alla jõuab. Allasööstu jõud kannab linnud paari meetri sügavusele. Tagasi pinnale ujudes napsavad nad kala kinni ja neelavad selle tervelt alla.

Ka tiirud on osavad sukeldujad, kuid nemad teevad sööstlende ja hõljuvad rohkem veepinna lähedal. Raamat „Handbook of the Birds of the World” selgitab, et suulalaste kombel vettesööstmise asemel kasutavad tiirud ära oma osavust, graatsiat ja väledust. Nad kahmavad saagi veepinnalt. Vaid harva järgnevad nad kalale lühikeseks ajaks vee alla.

Meeskonnapüük

Pelikanid võivad oma ülisuure noka tõttu tunduda kohmakatena, kuid nad on meisterlikud lendajad ja kalastajad. Pruunpelikanid üldjuhul sukelduvad saagi järele ja nad võivad näpata kalu ka kohalikelt kalameestelt, kes parajasti võrke veavad. Kõige enam hiilgavad pelikanlased aga ühiselt kala püüdes.

Pelikanlased on seltsiva loomuga ja neile on omane koos kalastada. Tavaliselt laskub 12-pealine linnuparv vette ja moodustab poolringi. Aeglaselt ujudes ajavad nad kalad kaldaäärsesse madalamasse vette. Seda tehes sirutavad kõik tiivad ja panevad täpselt ühel ajal pea vee alla, lõmpsates nokaga kalu.

Nii nagu seda juhtub inimestest kalurite puhul, luhtuvad sageli ka lindude püüded saaki tabada. Kuid lindude eduprotsent on üldjuhul siiski suurem kui nende kahejalgsetel rivaalidel.

[Pilt lk 12]

Kilg-merikotkas

[Allikaviide]

Photolibrary

[Pilt lk 12]

Hallhaigur

[Pilt lk 13]

Suulad

[Pilt lk 13]

Jõgitiir

[Pilt lk 13]

Austraalia pelikanid