Piibli seisukoht

Kas Jumal hoolib loomadest?

LOOMADE elu on ohus. Paljud teadlased on arvamusel, et loomaliikide väljasuremine toimub üha kiirenevas tempos. Inimtegevuse tagajärjed on loomadele laastavad. Selle olukorra teeb veelgi süngemaks toiduainetetööstus, julmad ja verised võitlusmängud ning lemmikloomade kalk hülgamine.

Mõnede arvates on see kõik aga vältimatu hind, mida tuleb maksta inimühiskonna kasvu eest. Kuid kas see on tõesti kooskõlas Jumala tahtega? Kas ta on hüljanud loomariigi, jättes selle inimtegevuse tagajärjel kannatama? Kuidas me teame, et Jumal hoolib loomadest?

Jumala hool on ilmne algusest peale

Pärast kalade, lindude ja loomade loomist oli Jumal oma tööga rahul. Piibel ütleb, et ta „nägi, et see oli hea” (1. Moosese 1:21, 25). Kõik olendid väikseimast suurimani said tunda Looja armastavat hoolt. Jumal mitte ainult ei loonud neid „vaistlikult targaks”, vaid andis neile ka kõik vajaliku, et nad saaksid oma looduslikus keskkonnas hästi elada. Üks piiblikirjutaja ütles selle kohta tabavalt: „Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal! Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head!” (Õpetussõnad 30:24, UM; Laul 104:24, 25, 27, 28).

Tõsi, Jumal lõi loomad nii, et nad pidid alluma esimesele inimesele Aadamale. Neisse polnud kavandatud arutlemisvõimet ega vaimseid omadusi (2. Peetruse 2:12; Juuda 19). Teisalt aga oli Aadam kõrgem eluvorm, kes oli loodud „Jumala näo järgi”. Ta oli võimeline peegeldama oma Looja Jehoova isikuomadusi (1. Moosese 1:27; Laul 83:19). Kuid see ei andnud inimestele õigust kasutada oma võimu loomade üle Looja tahtega arvestamata.

Näiteks hakkas Aadam loomadele nimesid panema, sest Jehoova andis selle ülesande temale. Ja Jehoova tõi ise loomad „inimese juurde, et näha, kuidas tema neid nimetab” (1. Moosese 2:19). Vaid oma Looja juhtimise järgi tegutsedes sai inimene loomade eest hästi hoolitseda.

Jumal tõesti hoolib!

Paraku tõstis Aadam Looja vastu mässu. Tema vastuhakul olid laastavad tagajärjed inimperele ja kõigele elavale maa peal. Siiski andis Looja teada, kuidas loomi tuleb kohelda. Kuigi Jumal lubas viimaks inimesel loomi toiduks ja muuks vajalikuks otstarbeks tarvitada, pole ta kunagi lubanud neid julmalt kohelda. Piibel ütleb: „Õige hoolib oma looma hingest, aga õelate halastuski on julm” (Õpetussõnad 12:10, P 1997).

Jumal andis muistsele Iisraeli rahvale isegi sellised seadused, mis kaitsesid loomade heaolu. Käsk pidada hingamispäeva, iganädalast puhkepäeva, andis puhkust ka iisraellaste loomadele (2. Moosese 23:12). Väärib aga märkimist, et kuigi sel pühal päeval ei tohtinud mingit tööd teha, tuli abistada hättasattunud looma (Luuka 14:5). Jumal andis korraldusi ka selle kohta,  et veoloomi ei tohi töötamise ajal ilma toiduta jätta ning loomadele ei tohi panna peale liiga suurt koormat (2. Moosese 23:5; 5. Moosese 25:4). Härja ja eesli ühterakendamine oli keelatud, et kumbki loom ei saaks viga (5. Moosese 22:10). Seega õpetab Piibel, et loomi tuleb hästi kohelda, nendega tuleb arvestada ja nende eest igati hoolitseda.

Kuigi paljud inimesed keskenduvad vaid oma huvidele ega hooli, mis tagajärjed on sellel loomadele, suhtub Jumal loomadesse hoolivalt. Kui prohvet Joona pahandas selle peale, et Niineve elanikud kahetsesid ja pääsesid Jumala kohtumõistmisest, teatas Jehoova: „[Kas] mina ei peaks armu andma Niinevele, sellele suurele linnale, kus on enam kui kaksteist korda kümme tuhat inimest, kes ei oska vahet teha oma parema ja vasaku käe vahel, ja kus on palju loomi!” (Joona 4:11, P 1997). Tõesti, Loojal oli kahju isegi loomadest!

Jumal hoolib ka tulevikus

On selge, et Jumalal pole ükskõik, kuidas loomi koheldakse. Tema armas Poeg Jeesus ütles lausa, et ükski varblane ei lange maha ilma ta Isa teadmata (Matteuse 10:29). Vastupidi sellele ei mõista inimesed ka parimate kavatsuste korral täielikult, kuidas nende tegevus mõjutab keskkonda. Et inimesed hakkaksid tegutsema viisil, mis arvestaks loomadega, nõuab mõtteviisi muutust.

Piibel aga kirjeldab aega, mil kogu „maa on täis Jehoova tundmist” (Jesaja 11:9). Siis saavad Jumalale kuulekad inimesed hariduse ja väljaõppe, mida nad vajavad selleks, et maa peal õigel viisil tegutseda. Looja mõjujõud tagab siis harmoonia inimeste ja loomade vahel ning taastab maa peal need tingimused, mis Jumal algselt kavandas.

Piibel kirjeldab neid muutusi, mis sel ajal aset leiavad, öeldes: „Siis elab hunt tallega üheskoos ja panter magab kitsekese kõrval; vasikas, noor lõukoer ja nuumveis on üheskoos ning pisuke poiss ajab neid! Lehm ja karu käivad karjamaal, nende pojad magavad üheskoos, ja lõukoer sööb õlgi nagu veis! Imik mängib rästiku uru juures ja võõrutatu sirutab käe mürkmao poja järele!” Kui tore väljavaade, mille üle mõtiskleda! (Jesaja 11:6–8.)

KAS SA OLED MÕELNUD?

● Kas Jumal hoolib sellest, kuidas loomi koheldakse? (Õpetussõnad 12:10, P 1997; Matteuse 10:29)

● Kas on võimalik täielik harmoonia inimeste ja loomade vahel? (Jesaja 11:6–9)

[Väljavõte lk 11]

Loomade heaoluga arvestamine nõuab inimeste mõtteviisi muutust

[Pildi allikaviide lk 11]

La Voz de Galicia/Fotógrafo: Víctor Mejuto