KARI lugu pole ainulaadne. Ühe Suurbritannia vaimse tervise organisatsiooni andmeil põhjustab tööstress igale viiendale briti töölisele füüsilisi vaevusi ning iga neljas on tundnud nii väljakannatamatut pinget, et on selle tõttu töökohal nutnud. Ühel viimatise majanduslanguse aastal kasvas antidepressantide väljakirjutamine ennenägematult.

Mis on sulle stressi tekitanud?

• Turvatunde puudumine rahaasjades ja muus

• Väsitav rutiin

• Konfliktid teiste inimestega

• Traagilised elujuhtumid

Millised on olnud stressi tagajärjed?

• Terviseprobleemid

• Emotsionaalne kurnatus

• Uneprobleemid

• Depressioon

• Lagunevad suhted

 Stress aktiveerib su kehas hämmastava süsteemi — sinu kiirreageerimissüsteemi. Hormoonide vallandudes hingamine kiireneb, südame löögisagedus tiheneb ja vererõhk tõuseb. Vererakkude ning glükoosi varud vabanevad vereringesse. See reaktsioonide tulv valmistab sind ette toimetulekuks stressoriga ehk stressi põhjustajaga. Kui stressor kaob, taastub su organismi tavapärane tegevus. Stressori püsides jääb su keha aga kestvasse ärevusseisundisse ning on nagu kõrgetel pööretel käima jäänud mootor. Seepärast on sinu füüsilise ja vaimse heaolu seisukohast väga tähtis stressi ohjeldada.

Stress ei ole tingimata kahjulik. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon märgib: „Stress mõjutab inimese enesetunnet nagu pinge viiulikeelt. Kui pinge on liiga väike, on heli tuim ja krigisev. Kui pinge on aga liiga suur, on heli kriiskav ja pillikeel võib katkeda. Stress võib lisada elule vürtsi või saada hoopis surmasuudluseks. Küsimus on, kuidas stressi kontrolli all hoida.”

Arvestada tuleks ka asjaoluga, et inimestel on erinev temperament ja tervislik seisund. Mis ühel põhjustab stressi, ei pruugi teisel seda teha. Liigselt stressis oled sa tõenäoliselt siis, kui oled oma igapäevatoimetuste tõttu nii pinges, et ei suuda lõdvestuda või hakkama saada ajutiste kriisiolukordadega.

Et kroonilise stressiga toime tulla, otsivad mõned inimesed abi alkoholist, narkootikumidest või tubakast. Teised hakkavad toituma ebatervislikult või jäävad passiivselt istuma teleri või arvuti taha. Selline käitumine siiski probleemi ei lahenda, vaid hoopis vastupidi, pigem süvendab. Kuidas siis õppida stressi edukalt ohjes hoidma?

Paljud on suutnud pingetega toime tulla, kui on rakendanud ellu Piiblis leiduvaid tarku nõuandeid. Kas see ajaproovile vastu pidanud tarkus võiks ka sind aidata? Vaadelgem seda küsimust nelja peamise stressitekitaja näitel.

 1 TURVATUNDE PUUDUMINE

Mitte kellelgi pole täielikku turvatunnet. Nagu Piibel kinnitab, tabavad ettearvamatud sündmused meid kõiki (Koguja 9:11, UM). Kuidas tulla toime, kui sul puudub turvatunne? Proovi järgmist.

• Räägi oma murest pereliikme või sõbraga, keda usaldad. Uuringud on näidanud, et lähedaste toetus pakub stressist tulenevate tervishäirete eest alati kaitset. Tõepoolest, „tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend” (Õpetussõnad 17:17).

• Ära mõtle igas olukorras üksnes halvimat. Selline mõtteviis vaid kurnab sind emotsionaalselt. Tegelikult ei pruugi see, mida kardad, üldse juhtudagi. Piiblis öeldakse põhjusega: „Ärge siis olge mures homse pärast, sest küll homne päev muretseb enese eest” (Matteuse 6:34).

• Toetu palve väele. „Heitke kõik oma mured tema [ehk Jumala] peale, sest ta hoolib teist,” ütleb 1. Peetruse 5:7. Jumal väljendab hoolimist sellega, et annab meile hingerahu ning kinnitab, et ta ei hülga mingil juhul neid, kes ahastuses olles temalt siiralt lohutust ja abi otsivad (Heebrealastele 13:5; Filiplastele 4:6, 7).

2 VÄSITAV RUTIIN

Lakkamatu igapäevarutiin: töö ja kodu vahel pendeldamine, töötamine, õppimine või hoolitsemine oma laste või eakate vanemate eest võib hoida stressitaseme kõrge. Võib-olla ei saa sa neist toimetustest ühtegi lihtsalt tegemata jätta (1. Timoteosele 5:8). Ent kuidas selle kõigega siis hakkama saada?

• Proovi võtta vahel aega lõõgastumiseks ning maga piisavalt. Piibel ütleb: „Parem peotäis rahu, kui kaks peotäit vaeva ja vaimu närimist!” (Koguja 4:6).

• Sea asjad tähtsuse järjekorda ning ole tagasihoidliku elustiiliga (Filiplastele 1:10). Kaalu, kas saaksid oma elu lihtsustada. Võib-olla õnnestub sul kulutusi või tööaega vähendada (Luuka 21:34, 35).

Varemmainitud Kari heitis oma elule uue pilgu. „Mõistsin, et elan isekat elu,” kirjutas ta. Ta müüs maha oma ettevõtte ning võttis vastu töökoha, mis jättis talle rohkem aega pere jaoks. „Meie elatustase langes veidi,” tunnistas ta, „kuid nüüd oleme naisega vabanenud pidevast stressist ning meil on rohkem aega viibida koos pere ja sõpradega. Ma ei vahetaks seda südamerahu ühegi ärivõimaluse vastu.”

 3 KONFLIKTID TEISTE INIMESTEGA

Inimestevahelised konfliktid võivad olla väga stressirohked, seda eriti töökohal. Kui sa niisuguseid raskusi kohtad, võivad sind aidata järgmised nõuanded.

• Kui keegi sind ärritab, püüa jääda rahulikuks. Ära lisa õli tulle. „Rahulik vastus vaigistab raevu, aga haavav sõna õhutab viha,” ütleb Õpetussõnad 15:1.

• Püüa lahendada arusaamatused nelja silma all ja lugupidaval viisil, väljendades niiviisi austust teise inimese vastu (Matteuse 5:23—25).

• Püüa mõista teise osapoole tundeid ja vaatenurka. Kui sa seda mõistad, teeb see sind pikameelsemaks, sest see aitab sul panna end teise inimese olukorda (Õpetussõnad 19:11). Samuti aitab see sul näha ennast läbi tema silmade.

• Püüa olla andestav. Andestamine pole üksnes ilus tegu, vaid see on ka tõhus ravim. Nagu üks 2001. aastal tehtud uuring näitas, põhjustab kättemaksu haudumine märkimisväärselt kõrgemat pulsisagedust ja vererõhku, samas kui andestav meel kahandab stressi (Koloslastele 3:13).

4 TRAAGILISED ELUJUHTUMID

Kambodžas elava Niengi elus juhtus mitu traagilist õnnetust. 1974. aastal sai ta viga lennujaamas toimunud pommiplahvatuses. Järgmisel aastal surid tema ema ja mees ning kaks last. 2000. aastal hävis tulekahjus tema kodu ja kogu vara ning kolm aastat hiljem suri tema teine abikaasa. Seepeale tahtis Nieng oma eluga lõpparve teha.

Nieng leidis viisi, kuidas oma olukorras siiski mitte alla anda. Nagu Karigi, uuris ta Piiblit ja tundis, et sai sealt abi. Ta hakkas ka ise teistele Piiblit õpetama, et neidki aidata. Niengi lugu kinnitab Briti teadlaste 2008. aastal korraldatud uuringu tulemusi, milles nad leidsid, et üks võimalus stressile vastu panna on teha midagi teiste heaks. Sama nõuanne talletati Piiblisse juba kaua aega tagasi (Apostlite teod 20:35).

Samuti tärkas Niengis lootus paremale tulevikule, mil kõik inimkonda vaevavad probleemid on igaveseks kadunud ning kogu maal „valitseb suur rahu” (Laul 72:7, 8).

Piibli lehekülgedelt võime leida hindamatut tarkust — tõelise lootusesõnumi ning nõuandeid selle kohta, kuidas stressi ohjes hoida. Miljonid inimesed on sellest tähelepanuväärsest ja ainulaadsest raamatust abi leidnud. Seda võid leida ka sina.