Kui soovid kedagi hästi tundma õppida, siis on abiks see, kui saad teada, mida ta on elus korda saatnud ja milliseid proovilepanevaid olukordi on ta ületanud. Kui soovid Jumalat hästi tundma õppida, tuleb sul samuti teada saada, mida ta on varem teinud. Sa võid üllatuda, kui palju see, mida ta on teinud minevikus, võib olla abiks meile praegu ja mõjutada ka meie tulevikku.

Jumal Jehoova on vägev Looja. „Kuigi Jumal on nähtamatu, on tema jäädavat väge ja jumalikkust olnud maailma loomisest alates selgelt näha, sest need ilmnevad tema loomistöös”. (Roomlastele 1:20.) „Tema on oma jõuga loonud maa, tarkusega rajanud viljaka maa, mõistusega tõmmanud laiali taeva.” (Jeremija 10:12.) Loomisimedest on näha ka see, kui väga on Jumal meist huvitatud.

Mõtle, kuidas Jehoova on rikastanud meie elu sellega, et „lõi inimese enda sarnaseks”. (1. Moosese 1:27.) See tähendab, et me võime ilmutada teatud määral neidsamu võrratuid omadusi, mis on temal. Ta on loonud meid võimega mõista tema vaateid ja põhimõtteid. Kui püüame nende järgi elada, tunneme elust suuremat rõõmu ja meie elul on mõte. Veelgi enam, ta on teinud meid nii, et saame luua temaga lähedased suhted.

Kui vaatleme, milliseks Jumal on maakera loonud, aitab see mõista, mida ta meie vastu tunneb. Apostel Paulus ütles Jumala kohta: „Ta on ... andnud endast tunnistust. Ta on teinud head ja andnud teile vihma taevast, viljarikkaid aegu ja külluslikult toitu ning täitnud teie südame rõõmuga.” (Apostlite teod 14:17.) Jumal on andnud meile rohkem kui vaid hädavajaliku ellujäämiseks. Meid ümbritseb äärmiselt mitmekesine loodus ja ta on andnud meile kõike külluslikult, nii et meie elu oleks nauditav. See on aga vaid eelkuma sellest, mis ta meile on kavandanud.

 Jehoova lõi maakera nii, et inimesed saaksid sellel elada igavesti. Piibel ütleb: „Maa on ta andnud inimlastele,” ning ta „pole loonud seda ilmaaegu, vaid et seal elataks”. (Laul 115:16; Jesaja 45:18.) Missugused inimesed pidid maa peal elama ja kui kaua? „Õiged pärivad maa ja elavad sellel igavesti.” (Laul 37:29.)

Kui Jehoova lõi esimese mehe ja naise, Aadama ja Eeva, pani ta nad elama maisesse paradiisi, „seda harima ja selle eest hoolitsema”. (1. Moosese 2:8, 15.) Jumal andis neile põneva, kaheosalise ülesande: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see.” (1. Moosese 1:28.) Seega oli Aadamal ja Eeval lootus elada maa peal igavesti. Paraku ei kuuletunud nad Jumalale ja kaotasid väljavaate olla nende õigete seas, kes pärivad maa. Ent nagu me edaspidi näeme, ei muutnud nende teguviis Jehoova eesmärki inimeste ja maa suhtes. Enne aga vaatleme, mida Jumal on veel teinud.

Piiblit tuntakse ka kui Jumala sõna. Miks andis Jehoova meile piibli? Peamiselt selleks, et saaksime teda tundma õppida. (Õpetussõnad 2:1–5.) Tõsi küll, piibel ei vasta igale küsimusele, mis meil võib Jumala kohta tekkida – seda ei suudaks teha ükski raamat. (Koguja 3:11.) Ent kõik, mis on piiblis kirjas, aitab meil Jumalat paremini tundma õppida. Me saame teada, milline ta on, selle kaudu, kuidas ta on toiminud inimestega. Me näeme, millised inimesed talle meeldivad ja millised ei meeldi. (Laul 15:1–5.) Me saame ka teada, kuidas ta soovib, et teda teenitaks, millised on tema moraalipõhimõtted ja kuidas ta suhtub materiaalsetesse asjadesse. Kõige parema pildi Jehoova isiksusest saame, kui uurime piiblist tema poja Jeesus Kristuse sõnu ja tegusid. (Johannese 14:9.)

Veel üks põhjus, miks Jehoova andis meile piibli, on see, et teaksime, kuidas elada õnnelikku ja mõttekat elu. Läbi kogu piibli räägib Jehoova meile, millest sõltub pereõnn, kuidas olla eluga rahul ja kuidas tulla toime elumuredega. Ja nagu edaspidi selles ajakirjas selgitatakse, vastab Jumala sõna olulistele küsimustele, näiteks, miks on nii palju kannatusi ja mida toob tulevik. Piibel selgitab ka, mida Jumal on teinud selleks, et tema algne eesmärk läheks täide.

Piibel on muuski mõttes tähelepanuväärne raamat, mille autoriks saab olla vaid Jumal. Selle panid kirja umbes 40 meest 1600 aasta vältel, ent seda läbib üks peateema, kuna Jumal on selle tegelik autor. (2. Timoteosele 3:16.) Erinevalt teistest vanadest raamatutest on selle tekst säilinud läbi sajandite muutumatuna, nagu tõendavad tuhanded muistsed piiblikäsikirjad. Veel enam, piibel on säilinud vaatamata püüetele peatada selle tõlkimine, levitamine ja lugemine. Tänapäeval on see kõige laiemalt levitatud ja enim tõlgitud raamat. Piibli säilimine on tõend sellest, et „Jumala sõna püsib igavesti”. (Jesaja 40:8.)

Jumal on teinud veel midagi. See erakordne tegu tagab selle, et tema eesmärk seoses inimestega läheb täide. Nagu varem mainitud, oli Jumala eesmärk, et inimesed elaksid maa peal igavesti. Ent kui Aadam patustas sellega, et ei kuuletunud Jumalale, kaotas ta väljavaate elada igavesti ning selle kaotasid ka tema tulevased järeltulijad. „Nagu ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu kaudu surm, nii on surm kandunud edasi kõigisse inimestesse, sest nad kõik on patused.” (Roomlastele 5:12.) Seega näis, et Aadama patustamine nurjas Jumala eesmärgi täita maa inimestega. Kuidas Jehoova sellele reageeris?

Jehoova teod olid kooskõlas tema omadustega. Jumal oli õiglane ning pidas Aadamat ja Eevat nende tegude eest vastutavaks. Samas armastus ajendas Jumalat tegema midagi nende tulevaste järeltulijate heaks. Jehoova lahendas selle keerulise olukorra targalt ning andis sellest kohe teada. (1. Moosese 3:15.) Patust ja surmast pidi väljapääsu tooma Jumala poeg Jeesus Kristus. Mida see tähendas?

 Et vabastada inimesed Aadama mässu tagajärgedest, saatis Jehoova maa peale Jeesuse, kes pidi õpetama inimestele teed ellu ja „andma oma elu lunastushinnaks paljude eest”. a (Matteuse 20:28; Johannese 14:6.) Jeesus sai tuua lunastuse, sest ta oli täiuslik inimene nagu Aadam. Ent erinevalt Aadamast kuuletus Jeesus Jumalale, ja seda kuni surmani. Kuna Jeesus ei väärinud surma, äratas Jehoova ta üles taevaseks eluks. Jeesus sai nüüd teha seda, mis Aadamal nurjus: anda sõnakuulelikele inimestele väljavaade elada igavesti. „Just nagu ühe inimese sõnakuulmatuse tõttu said paljud patuseks, nii saavad ühe inimese kuulekuse tõttu paljud õigeks.” (Roomlastele 5:19.) Jeesuse lunastusohvri kaudu viib Jumal täide tõotuse, et inimesed saavad elada igavesti maa peal.

Sellest, kuidas Jehoova lahendas olukorra, mille Aadam oma sõnakuulmatusega tekitas, võime Jumala kohta paljugi õppida. Me näeme, et mitte miski ei takista Jehoovat viimast lõpuni seda, millega ta on algust teinud; tema sõna läheb kindlasti täide. (Jesaja 55:11.) Samuti mõistame, kui väga Jehoova meid armastab. „Jumala armastus meie vastu on ilmnenud selles, et Jumal saatis oma ainusündinud poja maailma, et me saaksime tema kaudu elu. See armastus ei seisne selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on saatnud oma poja lepitusohvriks meie pattude eest.” (1. Johannese 4:9, 10.)

Jumal „ei säästnud isegi oma poega, vaid andis ta meie kõigi eest”, seega võime olla kindlad, et Jumal kingib „meile ka kõike muud”, mida ta on tõotanud. (Roomlastele 8:32.) Mida siis on Jumal tõotanud meie heaks teha? Sellest räägib järgmine artikkel.