Jumala nimi. Jumal ise ütleb piiblis: „Mina olen Jehoova. See on mu nimi.” (Jesaja 42:8.) Nime Jehoova esineb piibli algtekstis umbes 7000 korda. Paraku on see nimi aga paljudest piiblitõlgetest välja jäetud ja asendatud nimetusega Issand. Kuna Jehoova soovib, et saaksime temaga lähedaseks, innustab ta meid pöörduma tema poole just nimepidi. (Laul 105:1.)

Jumala austavad nimetused. Piiblis kasutatakse Jehoova kohta mitmeid austavaid nimetusi. Näiteks nimetatakse teda Jumalaks, Kõikvõimsaks, Loojaks, Isaks ja Issandaks. Paljudes palvetes, mis on piiblis  kirjas, kasutatakse tema poole pöördumisel nii nime kui ka mõnd austavat nimetust. (Taaniel 9:4.)

Jumala olemus. Jumal on vaim, ta on inimsilmale nähtamatu. (Johannese 4:24.) Piibel ütleb: „Ükski inimene ei ole Jumalat kunagi näinud.” (Johannese 1:18.) Samuti näitab piibel, et Jumalal pole inimestest ükskõik. Meie käitumine võib tuua talle südamevalu või rõõmu. (Laul 78:40, 41; Õpetussõnad 27:11.)

Jumala omadused. Jumal on erapooletu, ta ei eelista üht rahvust teisele. (Apostlite teod 10:34, 35.) Peale selle on ta „halastav ja kaastundlik Jumal, kes ei vihastu kergesti, kes on tulvil truud armastust ja tõde”. (2. Moosese 34:6, 7.) Kuid tal on neli eriti silmatorkavat omadust.

Jõud. Jumal on kõikvõimas. (1. Moosese 17:1.) Seega suudab ta täita kõik oma lubadused.

Tarkus. Piibel ütleb, et Jumal „on ainsana tark”. (Roomlastele 16:27.) See tähendab, et tema tarkus ületab kõigi teiste oma.

Õiglus. „Tema teod on täiuslikud ... Ta on ustav Jumal, kelles pole ülekohut.” (5. Moosese 32:4.) Jumal tegutseb alati õiglaselt.

Armastus. „Jumal on armastus,” ütleb piibel. (1. Johannese 4:8.) See tähendab, et ta on läbi ja lõhki armastav, ta on armastuse kehastus. Kõike, mida ta teeb, teeb ta armastuse ajel ja me tunneme seda mitmel moel.

Jumala suhe inimestega. Jumal on meie taevane isa ja ta armastab meid. (Matteuse 6:9.) Meil võib olla temaga lähedane suhe. (Laul 25:14.) Piibel kutsub meid üles palvetama ja ütleb: „Heitke kõik oma mured tema peale, sest ta hoolib teist.” (1. Peetruse 5:7; Jaakobuse 4:8.)

Jeesus pole sama kes kõikvõimas Jumal. Piiblis nimetatakse teda hoopis Jumala pojaks. (Johannese 1:14.) Jeesus on ainulaadne selle poolest, et ta on ainus, kelle Jumal lõi ise. Kõik muu, nii elusa kui elutu, lõi Jumal Jeesuse vahendusel ja seepärast räägitakse Jeesusest ka kui meistrimehest. (Õpetussõnad 8:30, 31; Koloslastele 1:15, 16.)

 Jeesus ise ei väitnud kordagi, et ta oleks Jumal. Ta ütles enda kohta: „Ma olen tulnud tema [Jumala] nimel, tema on mu läkitanud.” (Johannese 7:29.) Ühe oma jüngriga rääkides ütles Jeesus: „Ma lähen üles oma Isa ja teie Isa juurde, oma Jumala ja teie Jumala juurde.” (Johannese 20:17.) Pärast Jeesuse surnuist ülesäratamist andis Jumal talle kõrge positsiooni taevas oma paremal käel. (Matteuse 28:18; Apostlite teod 2:32, 33.)

Jeesus on tee Jumala juurde

Jeesus õpetas inimestele tõde Jumala kohta. Ta sõnas: „Keegi teine ei tunne isa, kui vaid poeg ja see, kellele poeg tahab tema kohta teadmisi jagada.” (Luuka 10:22.) See tähendab, et Jeesus tunneb Jumalat paremini kui ükski muu loodu. Jumal ise ütles Jeesuse kohta: „Teda kuulake!” (Markuse 9:7.)

Jeesuse sõnadest ja tegudest nägid inimesed, milline Jumal on. Jeesus oli niivõrd oma taevase isa moodi, et ta võis öelda: „Kes on näinud mind, see on näinud ka Isa.” (Johannese 14:9.) Jeesuse armastuses tajusid inimesed Jumala armastust ning see lähendas neid Jumalale. Jeesus ütles: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Keegi ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu.” (Johannese 14:6.) Samuti lausus ta: „Õiged jumalateenijad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes soovivad teda nõnda kummardada.” (Johannese 4:23.) Kas pole huvitav? Jehoova otsib neid, kes otsivad tõde.