Mõtle ühele kõige lähedasemale suhtele, mis inimeste vahel võib olla – identsete kaksikute vahelisele suhtele. Neil on eriti lähedane side. Mõned kaksikud teavad koguni, „mis tunne see on, kui teine saab kohe aru, mida sa öelda tahad, ilma et peaksid seda selgitama”, sõnab Nancy Segal, kes on kaksikute uuringute keskuse direktor ja ka ise kaksik. Üks naine kirjeldas oma suhet enda ühemunakaksikust õega: „Me lihtsalt teame teineteisest kõike.”

Mis on niisuguse ainulaadse teineteisemõistmise taga? Uuringud näitavad, et kuigi keskkond ja kasvatus on olulised tegurid, näib määrav roll olevat identsete kaksikute ühesugusel geneetilisel koodil.

MÕTTEAINET. Jumal, kes on kogu selle imepärase geneetilise materjali loonud, mõistab kahtlemata üdini igaüht meist. Laulukirjutaja Taavet sõnas: „Sina valmistasid mu neerud, varjasid mind emaüsas. ... Mu luud polnud varjul su eest, kui mind salajas tehti ... Su silmad nägid mind juba mu looteeas, su raamatusse pandi kirja kõik mu osad.” (Laul 139:13, 15, 16.) Vaid Jumal teab ja mõistab täielikult meie geneetilist ülesehitust, aga ka kõiki sündmusi meie elus, mis on meid kujundanud. See, et Jumalal on ainulaadsed teadmised meist ja meie geneetilisest ülesehitusest, tõendab, et ta tõesti mõistab meid läbi ja lõhki.

Taavet palvetas: „Oo, Jehoova, sa uurid mind läbi, sa tunned mind. Sina tead, millal ma istun ja millal tõusen, sa mõistad juba kaugelt mu mõtteid. ... Sõna pole veel mu keelelgi, kui sina, Jehoova, juba tead seda.” (Laul 139:1, 2, 4.) Jehoova on teadlik ka meie sisimatest tunnetest ning näeb „kõiki mõtteid ja soove”. (1. Ajaraamat 28:9; 1. Saamueli 16:6, 7.) Mida need salmid Jumala kohta näitavad?

Looja ei näe mitte ainult meie tegusid, vaid mõistab ka nende taga olevaid mõtteid ja tundeid, isegi kui me neist talle palves ei räägi. Peale selle mõistab ta, mida head me tahaksime teha, isegi kui meie piirangud takistavad meil oma südamesoovi teostada. Kuna Jumal on see, tänu kellele me üldse võime tunda oma südames armastust, on ta varmas märkama meie häid mõtteid ja ajendeid. (1. Johannese 4:7–10.)

 Pühakiri kinnitab meile

• „Jehoova silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende anumise poole.” (1. PEETRUSE 3:12)

• Jumal tõotab: „Ma teen sind targaks ja õpetan sulle teed, mida käia, annan sulle nõu ja hoian sul silma peal.” (LAUL 32:8)

Kas teadmine, et Jumal mõistab meie olukorda ja tundeid, aitab meil raskustega toime tulla? Mõtle, mis juhtus Nigeerias elava Annaga. „Kahtlesin, kas elu on üldse elamist väärt, sest mu olukord oli trööstitu,” selgitab ta. „Olin lesk ja hoolitsesin tütre eest, kes oli haiglas, sest tal oli vesipea (liigne ajuvedelik peas). Samal ajal diagnoositi mul rinnavähk, nii et pidin minema operatsioonile ning mind ootas ees kemoteraapia ja kiiritusravi. Eriti raskeks tegi mu olukorra see, et pidin olema haiglas samal ajal kui mu haige tütargi.”

Mis aitas Annal hakkama saada? „Mõtlesin sellistele piiblitekstidele nagu näiteks Filiplastele 4:6, 7, mis ütleb: „Jumala rahu, mida inimmõistus ei suuda haarata, kaitseb teie südant ja mõtteid.” Iga kord, kui mulle see piiblikoht meenus, tundsin tugevat sidet Jehoovaga ning teadsin, et ta mõistab mind paremini kui ma ise. Palju julgustust sain ka armsatelt vendadelt ja õdedelt koguduses.

Kuigi maadlen siiani oma tervisega, on minu ja mu tütre olukord paranenud. Kuna Jehoova on meie kõrval, oleme õppinud katsumusi kohates mitte mõtlema negatiivselt. Jaakobuse 5:11 kinnitab: „Me peame õnnelikuks neid, kes on vastu pidanud. Te olete kuulnud Iiobi vastupidavusest ja teate, et Jehoova õnnistas teda lõpuks. See näitab, et Jehoova on väga hell [„väga kaastundlik”, allmärkus] ja halastav.”” Jehoova mõistis täielikult Iiobi olukorda ja meie võime samamoodi uskuda, et ta mõistab kõiki katsumusi, mis meil elus ette tulevad.