1., 2. a) Jutusta lühidalt Jeesuse mõistujutt viinamäe omanikust. b) Kuidas tõstab Jeesuse mõistujutt esile selliseid omadusi nagu heldus ja ärateenimata lahkus?

VIINAMÄE omanik läheb ühel varahommikul turule, et töölisi palgata. Mehed, kelle ta leiab, on tema pakutud tasuga päri ja lähevad tööle. Ent omanikul on tarvis rohkem töölisi ja seepärast läheb ta päeva jooksul mitu korda turule tagasi, et tööjõudu juurde palgata. Ta pakub korralikku tasu isegi neile, kelle ta palkab pärastlõunal. Õhtul kutsub ta töölised kokku, et neile raha välja maksta. Ta annab kõigile täpselt sama summa, ükskõik kas nad töötasid kogu päeva või vaid ühe tunni. Selle peale hakkavad terve päeva töötanud mehed nurisema. Kuid viinamäe omanik küsib neilt, kas polnud nad mitte ise nõus tasuga, milles nad olid kokku leppinud, ja kas pole tal õigust otsustada, kui palju palka ta oma töölistele maksab, ning kas nad on kadedad, et ta on helde. (Matt. 20:1–15, allmärkus.)

² Jeesuse mõistujutt õpetab meile midagi Jehoova kohta: see tõstab esile tema armu ehk ärateenimata  lahkust, mida on Piiblis sageli mainitud. ^[1] (Loe 2. Korintlastele 6:1.) Töölised, kes töötasid vaid ühe tunni, ei paistnud väärivat täispalka, kuid viinamäe omanik oli nende vastu ülimalt lahke. Üks õpetlane ütleb kreeka sõna kohta, mis on Piiblis tavaliselt tõlgitud vastega „arm”: „Selle sõnaga mõeldakse peamiselt heldet ja ärateenimata andi, midagi, mis antakse inimesele, kes seda ei vääri.”

3., 4. Miks ja kuidas on Jehoova inimkonnale armu osutanud?

³ Pühakiri räägib Jumala armust kui kingist. (Efesl. 3:7.) Miks ja kuidas Jehoova armu osutab? Kui me suudaksime vastata täiuslikult kõigile Jehoova ootustele, siis teeniksime ära selle, et Jehoova on meie vastu lahke. Tõsiasi on aga see, et me ei suuda veatult tema tahet täita. Tark kuningas Saalomon kirjutas: „Maa peal pole ühtki õiget inimest, kes teeks alati head, aga mitte kunagi pattu.” (Kog. 7:20.) Ka apostel Paulus märkis: „Kõik inimesed on pattu teinud ja keegi ei suuda peegeldada Jumala võrratuid omadusi” ning „Patt annab palgaks surma.” (Rooml. 3:23; 6:23a.) Jah, surm on see, mille me oleme ära teeninud.

⁴ Armastusest ebatäiuslike inimeste vastu tegi aga Jehoova nende heaks ühe ülimalt lahke teo. Ta saatis maa peale oma ainusündinud poja, et ta meie eest sureks. See on Jehoova suurim kingitus meile. (Joh. 3:16.) Paulus kirjutas Jeesuse kohta: „Küll aga näeme Jeesust, kes sai pisut alamaks inglitest, kroonituna au ja hiilgusega selle eest, et ta kannatas ja suri. Jumala armu tõttu maitses ta surma kõigi inimeste eest.” (Heebr. 2:9.) Tõesti, „Jumal annab kingiks igavese elu meie isanda Kristus Jeesuse kaudu”. (Rooml. 6:23b.)

5., 6. a) Mis tagajärg on sellel, kui laseme patul enda üle valitseda? b) Mis on tulemuseks, kui meie üle valitseb Jumala arm?

⁵ Kuidas on inimesed pärinud patu ja surma? Piiblis öeldakse: „Ühe inimese [Aadama] väärsammu tõttu on surm valitsenud kuningana.” (Rooml. 5:12, 14, 17.) Surm valitseb kõigi Aadama järeltulijate üle. Õnneks saame aga patu puhul ise valida, kas laseme sel enda üle valitseda või mitte. Kui usume Kristuse lunastusohvrisse, siis valitseb meie üle Jehoova arm. Miks võib nii öelda? Piibel selgitab: „Kui patte oli palju, siis armu oli veelgi enam. Milleks? Selleks, et nagu patt ja surm on valitsenud kuningana, nii valitseks ka arm kuningana õiguse kaudu eesmärgiga tuua igavene elu meie isanda Jeesus Kristuse kaudu.” (Rooml. 5:20, 21.)

⁶ Kuigi me oleme endiselt patused, ei pea me laskma patul enda üle valitseda. Kui me aga siiski eksime, palume Jehoovalt andestust. Paulus pani kristlastele südamele: „Patt ei tohi olla teie isand, kuna te pole seaduse all, vaid armu all.” (Rooml. 6:14.) Niisiis me oleme armu all. Mis on selle tulemus? Paulus selgitab: „Jumala arm ... õpetab meid hoiduma jumalakartmatutest tegudest, seisma vastu maailma ihadele ning olema praegusel ajastul kaine mõistusega, elama õigesti ja teenima Jumalat pühendumusega.” (Tiit. 2:11, 12.)

7., 8. Mida tähendab see, et Jehoova arm väljendub mitmeti? (Vaata pilte artikli alguses.)

⁷ Apostel Peetrus kirjutas: „Teenige üksteist selle andega, mis igaühel on, nagu Jumala mitmeti väljenduva armu tublid majapidajad.” (1. Peetr. 4:10.) Mida need sõnad tähendavad? Olgu meie katsumused millised tahes, Jumal saab aidata meil nendega toime tulla. (1. Peetr. 1:6.) See, mil viisil Jumal meile oma armu väljendab, sõltub meie konkreetsest katsumusest.

⁸ Jehoova arm väljendub tõesti mitmel moel. Johannes kirjutas, et me kõik oleme saanud rohkelt osa külluslikust armust. (Joh. 1:16.) See, et Jehoova väljendab oma armu eri viisidel, toob meile palju õnnistusi. Millised on mõned neist?

9. Mis on üks õnnistus, mis meile tänu Jehoova armule osaks saab, ja kuidas me saame selle eest tänulikkust väljendada?

⁹ Pattude andekssaamine. Tänu Jehoova armule saame oma patud andeks, kui me neid kahetseme ja oma patuste kalduvuste vastu võitleme. (Loe 1. Johannese 1:8, 9.) Me peaksime Jumala armu eest ülimalt tänulikud olema ja soovima Jumalat selle eest kiita. Paulus kirjutas võitud kristlastele: „[Jehoova] on päästnud meid pimeduse võimusest ja viinud meid oma armsa poja kuningriiki. Poeg on meid lunastanud, nii et me võime oma patud andeks saada.” (Kol. 1:13, 14.) Pattude andekssaamine avab meile tee teiste võrratute õnnistuste juurde.

10. Millest me võime rõõmu tunda tänu Jumala armule?

¹⁰ Rahumeelsed suhted Jumalaga. Oma patususe tõttu oleme sündinud Jumala vaenlastena. Paulus möönab seda, öeldes: „Meid lepitati Jumalaga tema poja surma kaudu, kui me olime alles vaenlased.” (Rooml. 5:10.) Tänu niisugusele lepitusele võib meil Jehoovaga rahu olla. Paulus seostab selle õnnistuse Jumala armuga, kui ütleb oma võitud vendadele: „Nüüd, kus meid on usu alusel õigeks mõistetud, olgu meil Jumalaga rahu meie isanda Jeesus Kristuse kaudu. Tänu temale on meile usu tõttu avanenud ligipääs armule, mis ongi meile nüüd osaks saanud.” (Rooml. 5:1, 2.) Milline õnnistus see küll on!

11. Kuidas on võitud kristlased aidanud „teistel lammastel” Jehoova ees õigeks saada?

¹¹ Au olla õigeks mõistetud. Meist keegi pole iseenesest Jumala ees õige. Prohvet Taaniel aga ennustas, et lõpuajal taiplikud ehk veel maa peal olevad võitud kristlased „aitavad paljusid õiguse teele”. (Loe Taaniel 12:3.) Oma kuulutus- ja õpetustööga on nad aidanud miljonitel „teistel lammastel” Jehoova ees õigeks saada. (Joh. 10:16.) See aga on olnud võimalik vaid tänu Jehoova armule. Paulus selgitab: „See on kingitus, et Jumal nad oma armust õigeks mõistab, vabastades nad Kristus Jeesuse makstud lunastushinna alusel.” (Rooml. 3:23, 24.)

12. Kuidas on võimalus palvetada seotud Jumala armuga?

¹² Võimalus palvetada Jehoova poole, minna tema trooni ette. Jehoova on õnnistanud meid võimalusega minna oma palvetega tema taevase trooni ette. Paulus nimetab seda Jehoova trooni armutrooniks ja kutsub meid üles julgelt selle ette minema. (Heebr. 4:16a.)  Jehoova on teinud meid selle au osaliseks oma poja kaudu, „kelle kaudu me võime täie julgusega rääkida ja usaldusega Jumala ette astuda, sest me usume Kristusesse”. (Efesl. 3:12.) See, et me saame vabalt palves Jehoova poole pöörduda, on tema armu imeline väljendus.

13. Kuidas me võime tänu Jehoova armule saada „abi õigel ajal”?

¹³ Abi õigel ajal. Paulus ergutab meid pöörduma julgelt Jehoova poole palves, „et ta halastaks meile ja osutaks oma armu, pakkudes meile abi õigel ajal”. (Heebr. 4:16b.) Alati, kui seisame silmitsi mõne katsumuse või raskusega, võime Jehoovalt abi anuda. Kuigi me pole seda ära teeninud, vastab ta meie palvetele. Tihti teeb ta seda meie usukaaslaste kaudu. „Niisiis võime olla täiesti julged ja öelda: „Jehoova on mu abimees, ma ei karda. Mida võib inimene mulle teha?”” (Heebr. 13:6.)

14. Mida me võime tänu Jehoova armule oma südames tunda?

¹⁴ Südamerahu. Kui oleme murest murtud, pakub Jehoova meile kosutust. See on veel üks õnnistus, mis meile tänu tema armule osaks saab. (Laul 51:17.) Paulus kirjutas Tessaloonika kristlastele, keda taga kiusati: „Meie isand Jeesus Kristus ning Jumal, meie isa, kes meid armastab ja on meid julgustanud igavese julgustusega ning andnud meile oma armust imelise lootuse, kosutagu teie südant ja tehku teid tugevaks.” (2. Tess. 2:16, 17.) Kui suurt lohutust pakub meile küll teadmine, et Jehoova oma ülimas lahkuses meie eest hoolitseb!

15. Milline lootus meil tänu Jumala armule on?

¹⁵ Igavese elu lootus. Kuna oleme patused, siis poleks meil ilma Jumalata  mingit lootust. (Loe Laul 49:7, 8.) Jehoova on aga andnud meile suurepärase lootuse. Jeesus tõotas oma järelkäijatele: „Mu isa tahe on, et igaüks, kes on tundnud ära poja ja temasse usub, saaks igavese elu.” (Joh. 6:40.) Igavese elu lootus on kingitus, Jumala armu imeline väljendus. Paulus, kes seda tõsiasja kahtlemata tunnustas, ütles: „Jumala arm on saanud avalikuks ja toob pääste kõiksugustele inimestele.” (Tiit. 2:11.)

16. Kuidas kuritarvitasid mõned algkristlased Jumala armu?

¹⁶ Kuigi tänu Jehoova armule saab meile osaks palju õnnistusi, ei tohiks me ülbelt arvata, et ükskõik mida me teeme, andestab Jehoova meile igal juhul. Algkristlaste seas oli mõningaid, kes õigustasid oma jultunud käitumist Jumala armuga. (Juuda 4.) Need ustavusetud kristlased arvasid ilmselt, et nad võivad vabalt patustada ja loota siis Jehoova andestusele. Ja mis veelgi halvem, nad õhutasid ka oma usukaaslasi Jumala armu sel viisil kuritarvitama. Samuti on tänapäeval: need, kes jultunult käituvad, teotavad „armu vaimu”. (Heebr. 10:29.)

17. Millise otsekohese nõuande Peetrus andis?

¹⁷ Ka meie päevil on Saatanal õnnestunud mõned kristlased ära petta ja panna nad uskuma, et nad võivad Jumala halastusele lootes karistamatult patustada. On küll tõsi, et Jehoova on valmis kahetsevatele patustanutele andestama, kuid ta ootab, et me peaksime oma patuste kalduvuste vastu kõva võitlust. Peetrus kirjutas Jumala vaimust juhituna: „Armsad, kuna te teate seda ette, püsige valvel, et kurjade inimeste pettus teid eksiteele ei viiks ning te ei lööks kõikuma. Selle asemel saagu teile üha rohkem osaks meie isanda ja päästja Jeesus Kristuse armu ning teie teadmised tema kohta kasvagu.” (2. Peetr. 3:17, 18.)

18. Milline vastutus meil on?

¹⁸ Kui me oleme Jehoovale tema armu eest tänulikud, siis mõistame, et oleme nii tema kui ka kaasinimeste võlglased. Me peaksime tooma au Jumalale ja aitama kaasinimesi. Mil moel? Paulus selgitab: „Meil on meile osaks saanud armu kohaselt erisuguseid ande. ... kui see on teenistusülesanne, siis täitkem seda; kui keegi on õpetaja, siis ta õpetagu; kui keegi teisi julgustab, siis ta julgustagu; ... kui keegi osutab halastust, siis ta tehku seda rõõmsa meelega.” (Rooml. 12:6–8.) Kuna me oleme saanud osa Jumala armust, on meil vastutus teda innukalt teenida, teistele Piibli tõdesid õpetada, kaaskristlasi julgustada ja ise andestav olla.

19. Millest räägib järgmine artikkel?

¹⁹ Jumala suur armastus meie vastu peaks ajendama meid tegema oma parima, et „anda põhjalikult tunnistust heast sõnumist Jumala armu kohta”. (Ap. t. 20:24.) Sellest kohustusest räägitakse lähemalt järgmises artiklis.