Pöörakem „tavalisest rohkem tähelepanu”

„[Meil tuleb] tavalisest rohkem tähelepanu pöörata sellele, mida me oleme kuulnud, et me mitte kunagi eemale ei triiviks.” (HEEBREALASTELE 2:1, UM)

1. Too näide, kuidas tähelepanu hajumine võib lõppeda katastroofiga.

AUTOAVARIID nõuavad ainuüksi Ameerika Ühendriikides igal aastal umbes 37 000 inimese elu. Asjatundjate arvates saaks paljusid surmajuhtumeid vältida, kui autojuhid oleksid teedel tähelepanelikumad. Mõnede juhtide tähelepanu häirivad sildid ja reklaamplakatid või mobiiltelefoni kasutamine. On ka neid, kes juhtimise ajal söövad. Kõigis neis olukordades võib tähelepanu hajumine lõppeda katastroofiga.

2., 3. Kuidas manitses Paulus heebrea kristlasi ja miks oli tema nõuanne kohane?

² Ligi 2000 aastat enne auto leiutamist rääkis apostel Paulus veel ühest tähelepanu kõrvalejuhtivast tegurist, mis osutus hukatuslikuks mõnedele heebrea kristlastele. Paulus tõi esile mõtte, et ülesäratatud Jeesus Kristusele anti inglitest kõrgem positsioon – ta seati istuma Jumala paremale käele. Seejärel ütles apostel: „Sellepärast tulebki meil tavalisest rohkem tähelepanu pöörata sellele, mida me oleme kuulnud, et me mitte kunagi eemale ei triiviks” (Heebrealastele 2:1, UM).

³ Miks pidid heebrea kristlased ’pöörama tavalisest rohkem tähelepanu asjadele, mida nad olid kuulnud’ Jeesuse kohta? Sest peaaegu 30 aastat oli möödunud ajast, mil Jeesus maa pealt lahkus. Oma Isanda äraolekul hakkasid mõningad heebrea kristlased õigest usust eemale triivima. Nende tähelepanu juhtis kõrvale judaism – nende endine jumalateenimisviis.

Neil oli vaja hoolsamini tähele panna

4. Miks võisid mõned heebrea kristlased tunda kiusatust pöörduda tagasi judaismi?

⁴ Miks võis kristlane tunda kiusatust judaismi juurde tagasi pöörduda? Jumalakummardamisviis, mis põhines Seadusel, oli seotud käegakatsutavate asjadega. Inimesed võisid näha preestreid ja tunda põlevate ohvrite lõhna. Kristlus oli aga mõnes mõttes üsna teistsugune. Kristlaste Ülempreester oli Jeesus Kristus, kuid teda ei olnud enam maa peal nähtud kolm aastakümmet (Heebrealastele 4:14). Neil oli ka tempel, kuid selle pühaks paigaks oli taevas  (Heebrealastele 9:24). Kristlased lasid ümber lõigata oma südame ning tegid seda „vaimus”, nad polnud otseses mõttes Seaduse järgi ümber lõigatud (Roomlastele 2:29). Heebrea kristlastele võis seetõttu hakata kristlus oma olemuselt üsna abstraktsena tunduma.

5. Kuidas Paulus näitas, et kummardamissüsteem, mille seadis sisse Jeesus, oli parem Seaduse kohaselt kummardamisest?

⁵ Heebrea kristlased pidid mõistma midagi väga tähtsat seoses kummardamissüsteemiga, mille seadis sisse Kristus. See süsteem rajanes rohkem usul kui nägemisel. Ometi oli see parem Seadusest, mis anti edasi prohvet Moosese kaudu. Paulus kirjutas: „Kui sikkude ja härgade veri ja lehma tuhk, mis riputatakse nende peale, kes on rüvetunud, pühitseb liha puhtuseks, kui palju enam Kristuse veri, kes igavese Vaimu läbi iseenese veatuna ohverdas Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat” (Heebrealastele 9:13, 14). Tõepoolest, andestus, mille teeb võimalikuks usk Jeesus Kristuse lunastusohvrisse, on mitmes mõttes palju parem, kui Seaduse kohaselt toodud ohvritega saadud andestus (Heebrealastele 7:26–28).

6., 7. a) Milline olukord tegi pakiliseks vajaduse, et heebrea kristlased pidid ’tavalisest rohkem tähelepanu pöörama sellele, mida nad olid kuulnud’? b) Kui palju aega oli Jeruusalemmale veel jäänud, kui Paulus kirjutas kirja heebrealastele? (Vaata allmärkust.)

⁶ Oli veel üks põhjus, miks heebrea kristlased pidid pöörama hoolikalt tähelepanu sellele, mida nad Jeesuse kohta olid kuulnud. Jeesus oli ennustanud, et Jeruusalemm hävitatakse. Ta ütles: „Päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja vaevavad sind kõikepidi. Ja lõhuvad sind maha maatasa ja su lapsed sinu sees ega jäta kivi kivi peale, sellepärast et sa ei ole tundnud oma armukatsumisaega!” (Luuka 19:43, 44).

⁷ Millal see pidi juhtuma? Jeesus ei rääkinud päevast ega tunnist. Ta hoopis andis juhendi: „Kui te näete Jeruusalemma olevat sõjaväe poolt ümber piiratud, siis tundke, et ta hävitus on ligidal! Siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele ja need, kes on linnas, mingu välja, ja kes on maal, ärgu mingu linna” (Luuka 21:20, 21). Selle 30 aasta jooksul, mis oli möödunud ajast, mil Jeesus need sõnad lausus, olid mõned Jeruusalemma kristlased kaotanud pakilisustunde ja nende tähelepanu oli hajunud. Nad otsekui pöörasid silmad maanteelt kõrvale. Kui nad ei oleks oma mõtteviisi parandanud, saanuks neile kindlalt osaks õnnetus. Kas nad mõtlesid sellele või mitte, kuid Jeruusalemma häving  saabus peagi! * Loodetavasti oli Pauluse manitsus ohusignaaliks Jeruusalemma kristlastele, kes olid vaimselt uniseks jäänud.

Tänapäeval tuleb pöörata „tavalisest rohkem tähelepanu”

8. Miks on meil vaja pöörata Jumala Sõna tõdedele „tavalisest rohkem tähelepanu”?

⁸ Esimese sajandi kristlaste sarnaselt tuleb meil pöörata Jumala Sõna tõdedele „tavalisest rohkem tähelepanu”. Miks? Sest ka meie seisame silmitsi läheneva hävinguga, mis ei taba mitte ainult üht rahvast, vaid kogu seda maailmakorraldust (Ilmutuse 11:18; 16:14, 16). Muidugi ei tea me täpset päeva ega tundi, mil Jehoova hakkab tegutsema (Matteuse 24:36). Siiski me oleme tunnistajateks Piibli prohvetikuulutuste täideminekule, mis näitavad selgelt, et me elame „viimseil päevil” (2. Timoteosele 3:1–5). Seepärast peaksime olema valvel kõige suhtes, mis võib meie tähelepanu kõrvale tõmmata. Meil on vaja pöörata tähelepanu Jumala Sõnale ja säilitada ergas pakilisustunne. Ainult nii saame ’põgeneda kõige selle eest, mis tuleb’ (Luuka 21:36).

9., 10. a) Kuidas me võime ilmutada tähelepanelikkust vaimsete asjade vastu? b) Kuidas on Jumala sõna meie ’jalale lambiks ja valguseks jalgteel’?

⁹ Kuidas me saame sel otsustaval ajal näidata, et pöörame vaimsetele asjadele „tavalisest rohkem tähelepanu”? Üks viis on käia korrapäraselt kristlikel koosolekutel, kokkutulekutel ja konventidel. Me peame olema ka innukad Piibli uurijad, et võiksime saada lähedasemaks selle Autori Jehoovaga (Jakoobuse 4:8). Kui omandame teadmisi Jehoova kohta isikliku uurimise ja koosolekute kaudu, siis oleme laulukirjutaja sarnased, kes ütles Jumalale: „Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu jalgteel!” (Laul 119:105).

¹⁰ Piibel on meile ’valguseks jalgteel’, sest see räägib Jumala eesmärkidest tuleviku suhtes. See on ka meie „jalale lambiks”. Teisisõnu, see aitab meil astuda järgmist sammu, kui seisame silmitsi katselepanevate eluprobleemidega. Seepärast ongi ülimalt tähtis, et me oleksime ’tavalisest rohkem tähelepanelikumad’, kui koguneme kaasusklikega, et õpetust saada, ja kui loeme isiklikult Jumala Sõna. Saadud informatsioon aitab meil teha tarku ja kasulikke otsuseid, mis meeldivad Jehoovale ja rõõmustavad tema südant (Õpetussõnad 27:11; Jesaja 48:17). Kuidas me võime pikendada tähelepanu kestust koosolekutel ja isikliku uurimise ajal, et saada suurimal määral kasu Jumala vaimsetest korraldustest?

Püüdkem koosolekutel paremini keskenduda

11. Miks pole mõnikord kerge kristlikel koosolekutel tähelepanelik olla?

¹¹ Mõnikord pole kerge koosolekul tähelepanelik olla. Mõtteid võib hõlpsasti segada näiteks nuttev imik või hilineja, kes otsib endale istekohta. Pärast pikka tööpäeva võime ka lihtsalt väsinud olla. Kõnepidaja ei oska võib-olla eriti köitvalt rääkida ja enne kui me isegi aru saame, oleme ehk hakanud unistama või lausa tukastanud. Kuna esitatav informatsioon on eluliselt tähtis, peaksime püüdma koguduse koosolekutel paremini keskenduda. Kuidas me võime seda teha?

12. Mis aitab meil koosolekutel tähelepanelikumad olla?

¹² Koosolekutel on tavaliselt kergem tähelepanelik olla, kui oleme hästi valmistunud. Miks siis mitte võtta aega, et mõtiskleda eelnevalt materjali üle, mida hakatakse käsitlema? Iga päev läheb vaid mõni minut, et lugeda üht osa nädala piiblilugemisest ja mõtiskleda selle üle. On vaja veidi planeerida,  et leida aega ka koguduse raamatu-uurimise ja „Vahitorni” uurimise ettevalmistamiseks. Millise ajakava me ka ei valiks, üks on kindel: ettevalmistus aitab meil pöörata tähelepanu koguduse koosolekutel arutletavale materjalile.

13. Mis võib aidata meil koosolekul arutletavale materjalile keskenduda?

¹³ Mõned on leidnud, et lisaks heale ettevalmistusele on nad koosolekutel tähelepanelikumad, kui nad istuvad kuningriigisaalis eespool. Kõnelejaga silmside hoidmine, Piiblist kirjakohtade ülesotsimine ja märkmete tegemine on teised viisid, kuidas hoida oma mõtteid rändama minemast. Igasugustest erilistest keskendumistehnikatest on aga kõige tähtsam see, et me valmistaksime oma südant. Meil on vaja mõista, mis eesmärgil me kokku tuleme. Me saame kaasusklikega kokku eelkõige selleks, et kummardada Jehoovat (Laul 26:12; Luuka 2:36, 37). Koosolekud on tähtis viis, kuidas me saame vaimset toitu (Matteuse 24:45–47). Pealegi annavad need meile võimalusi ’õhutada üksteist armastusele ja headele tegudele’ (Heebrealastele 10:24, 25).

14. Mis teeb tegelikult koosoleku edukaks?

¹⁴ Mõned kipuvad ehk hindama koosoleku kvaliteeti osalejate õpetamisoskuste järgi. Kui kõnelejad on väga võimekad, siis peetakse seda koosolekut heaks. Kui aga tundub, et nad ei õpeta tõhusalt, arvatakse vastupidi. On tõsi, et programmis osalejad peaksid tegema oma parima, et kasutada õpetamiskunsti ja jõuda kuulajate südameni (1. Timoteosele 4:16). Siiski ei peaks me liiga kriitiliselt kuulama. Kõnelejate õpetamisoskus on küll tähtis, kuid see pole ainuke tegur, mis teeb koosoleku edukaks. Kas pole sa nõus, et meie esmane mure ei peaks olema mitte see, kui hästi kõneleja räägib, vaid see, kui hästi  me kuulame? Kui käime koosolekutel ja pöörame tähelepanu seal esitatavale informatsioonile, siis teenime Jumalat tema tahte kohaselt. Just see teebki koosoleku edukaks. Kui oleme innukad Jumala kohta teadmisi omandama, siis saame koosolekutest kasu, ükskõik millised kõnepidaja võimed ka poleks (Õpetussõnad 2:1–5). Pöörakem siis tingimata koosolekutel „tavalisest rohkem tähelepanu”.

Saagem täit kasu isiklikust uurimisest

15. Kuidas võivad uurimine ja mõtisklemine meile kasuks tulla?

¹⁵ Me saame suurt kasu, kui oleme isikliku uurimise ja mõtisklemise ajal ’tavalisest rohkem tähelepanelikumad’. Piibli ja kristlike väljaannete lugemine ning nende üle mõtisklemine annab meile väärtuslikke võimalusi, et kinnitada Jumala Sõna tõed oma südamesse. See omakorda võib avaldada sügavat mõju sellele, kuidas me mõtleme ja tegutseme. Tõepoolest, see aitab meil tunda rõõmu Jehoova tahte täitmisest (Laul 1:2; 40:9). Seepärast on meil vaja arendada keskendumisvõimet, et see meile uurimise ajal kasuks tuleks. Tähelepanu võib väga kergesti hajuda. Väiksed vahelesegamised – telefonihelin või mingi müra – võivad keskendumist segada. Või on meie tähelepanu kestus lühike. Me võime võtta istet heade kavatsustega hakata vaimselt toituma, kuid üsna pea võivad meie mõtted mujale minna. Kuidas me võime olla ’tavalisest rohkem tähelepanelikumad’ sel ajal, kui uurime isiklikult Jumala Sõna?

16. a) Miks on tähtis võtta aega isiklikuks uurimiseks? b) Kuidas sina oled leidnud aega Jumala Sõna uurimiseks?

¹⁶ Oleks hea teha ajakava ja valida uurimiseks kõige sobivamad tingimused. Enamikul meist on väga vähe aega iseenda jaoks. Meile võib tunduda, et igapäevaelu kiire vool veab meid kaasa, nagu kiirevooluline jõgi kannab oksaraagu. Meil on vaja otsekui vastuvoolu ujuda ning väikseid ja rahulikke saarekesi otsida. Me ei saa oodata, et võimalus uurimiseks iseenesest tekib. Selle asemel tuleb olukord kontrolli alla võtta ja leida aega uurimiseks (Efeslastele 5:15, 16). Mõned eraldavad selleks aja hommikul, kui on ehk vähem segavaid asjaolusid. Teised leiavad, et õhtud pakuvad selleks paremaid võimalusi. Mõte on selles, et me ei tohiks eitada seda, kui ülitähtis on Jumala ja tema Poja kohta täpseid teadmisi omandada (Johannese 17:3). Leidkem siis ajakavas koht isiklikule uurimisele ja hoidkem sellest ajakavast kinni.

17. Kuidas võib mõtisklemine meile kasuks tulla?

¹⁷ Mõtisklemine selle üle, mida oleme uurimise kaudu õppinud, on hindamatu väärtusega. See aitab muuta elavaks Jumala mõtted, mis on trükitud paberile, ja need kinnistuvad meie südamesse. Mõtisklemine aitab näha, kuidas Piibli nõuandeid ellu rakendada, et me saaksime „sõna tegijateks, mitte ükspäinis kuuljateks” (Jakoobuse 1:22–25). Pealegi aitab mõtisklemine meil Jehoovaga lähedasemaks saada, sest see võimaldab meil peegeldada tema omadusi ja näha, kuidas neid rõhutatakse materjalis, mida me uurime.

18. Millised tingimused on vajalikud tõhusaks mõtisklemiseks?

¹⁸ Et uurimine ja mõtisklemine meile täit kasu tooksid, ei tohiks me lasta millelgi segada oma mõtteid. Et võtta mõtisklemise ajal vastu uut informatsiooni, peame end igapäevaeluga seotud häirivatest teguritest välja  lülitama. Mõtisklemiseks on vaja aega ja üksiolemist. Kui kosutav on aga toituda vaimsest roast ja juua tõevett, mida sisaldab Jumala Sõna!

19. a) Mis on aidanud mõnedel isikliku uurimise ajal tähelepanu kestust pikendada? b) Kuidas me peaksime suhtuma uurimisse ja millist kasu me saame sellest tähtsast tegevusest?

¹⁹ Mida teha siis, kui meie tähelepanu kestus on lühike ja mõtted rändavad juba vähese aja pärast mujale? Mõned on arendanud keskendumisvõimet nii, et nad on alustanud lühematest uurimisaegadest ja on seejärel neid järjest pikendanud. Meie eesmärk peaks olema järelemõtlikult uurida, mitte materjali kiiruga läbi võtta. Meil tuleb käsitletava teema vastu sügavat huvi arendada. Me võime ka põhjalikumalt uurida, kasutades seda tohutut hulka materjali, mida annab välja ustav ja mõistlik orjaklass. „Jumala sügavustesse” süvenemine on väga väärtuslik (1. Korintlastele 2:10). See võimaldab meil täiendada oma teadmisi Jumalast ja arendada tajuvõimeid (Heebrealastele 5:14, UT). Kui oleme innukad Jumala Sõna uurijad, siis oleme „osavad õpetama ka teisi” (2. Timoteosele 2:2).

20. Kuidas me võime Jehoova Jumalaga lähedasi suhteid arendada ja hoida?

²⁰ Kristlikel koosolekutel käimine ja isiklik uurimine aitavad palju kaasa sellele, et Jehoovaga lähedasi suhteid arendada ja hoida. Ilmselt oli nii laulukirjutajaga, kes ütles Jumalale: „Kuidas ma armastan sinu käsuõpetust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda!” (Laul 119:97). Käigem siis tingimata korrapäraselt koosolekutel, kokkutulekutel ja konventidel. Võtkem aega Piibli uurimiseks ja selle üle mõtisklemiseks. Me saame rikkaliku tasu selle eest, kui pöörame Jumala Sõnale „tavalisest rohkem tähelepanu”.

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

• Miks hakkasid mõned heebrea kristlased õigest usust eemale triivima?

• Kuidas me võime kristlikel koosolekutel tähelepanelikud olla?

• Mis aitab meil isiklikust piibliuurimisest ja mõtisklemisest kasu saada?

[Küsimused]

[Pilt lk 11]

Heebrea kristlased pidid olema valvsad Jeruusalemma peatse hävingu suhtes

[Pilt lk 13]

Vanemad võivad aidata oma lastel kristlikest koosolekutest kasu saada