’Kes on jõudnud Jehoova meele tundmiseni?’

„„Kes on jõudnud Jehoova meele tundmiseni, et ta võiks teda õpetada”? Aga meil on Kristuse meel.” (1. KOR. 2:16)

1., 2. a) Millise raskusega on paljud inimesed kokku puutunud? b) Mida peaks meeles pidama seoses meie ja Jehoova mõtlemisviisiga?

KAS oled tõdenud, et teise inimese mõtlemisviisist on vahel raske aru saada? Võib-olla sa abiellusid hiljaaegu ja tunned nüüd, et sul ei õnnestu kuidagi oma kaasa mõttemaailma täielikult mõista. Tõepoolest, mehed ja naised mõtlevad ja isegi kõnelevad erinevalt. Mõnes kultuuris räägivad mehed ja naised koguni eri dialekte. Ka erineva kultuuritaustaga ja eri keelt rääkivad inimesed ei mõtle ega käitu alati ühtmoodi. Ent mida paremini sa teisi tundma õpid, seda suurem on tõenäosus, et hakkad nende mõtlemisviisi mõistma.

² Niisiis ei peaks me sugugi imeks panema, et meie mõtlemine erineb suuresti Jehoova omast. Jehoova ütles iisraellastele prohvet Jesaja kaudu: „Minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed.” Seejärel illustreeris ta seda tõsiasja nii: „Otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted!” (Jes. 55:8, 9).

3. Millised on kaks abinõu Jehoovaga lähedaseks saamiseks?

³ Kas see siis tähendab, et meil ei tasuks üritadagi Jehoova mõttelaadi mõista? Seda mitte. Kuigi me ei mõista kõiki Jehoova mõtteid kunagi täielikult, ergutab Piibel meid püüdma saavutada Jehoovaga „osadust” ehk lähedasi suhteid. (Loe Laul 25:14; Õpetussõnad 3:32.) Meil aitab Jehoovaga lähedasemaks saada esiteks see, kui paneme tähele tema tegusid, millest räägib tema Sõna Piibel (Laul 28:5). Ja teiseks see, kui õpime tundma „Kristuse meelt”, sest Kristus on „nähtamatu Jumala kuju” (1. Kor. 2:16; Kol. 1:15). Kui võtame aega Piibli jutustuste uurimiseks ja nende üle mõtisklemiseks, siis hakkame aru saama Jehoova isiksusest ja mõtlemisest.

Seiskem vastu väärale kalduvusele

4., 5. a) Millise vale kalduvuse suhtes me peaksime valvsad olema? Selgita. b) Milline väär mõtteviis kujunes iisraellastel?

⁴ Jehoova tegude üle mõtiskledes ei tohiks me hinnata teda inimliku mõõdupuu järgi. Sellisele kalduvusele vihjavad Jehoova sõnad Laulus 50:21: „Kas sa arvad, et mina olen niisugune nagu sina?” Üks piibliõpetlane ütles ligi 180 aastat tagasi: „Inimesed kipuvad otsustama Jumala üle enda arusaamise järgi ja arvama, et teda piiravad needsamad seadused, mida nad peavad õigeks ise järgida.”

⁵ Me peaksime olema hoolsad, et mitte kujundada oma käsitust Jehoovast enda nägemuse ja tahtmise järgi. Miks see on nii tähtis? Sest mõned Jehoova teod, mida Pühakirja uurides teada saame, võivad paista meie piiratud ja ebatäiuslikust vaatepunktist mitte päris õiged. Muistsed iisraellased tegid niisuguse vea ja andsid väära hinnangu sellele, kuidas Jehoova nendega tegeles.  Pangem tähele, mida Jehoova neile ütles: „Te ütlete: „Issanda tee ei ole õige!” Kuulge ometi! Iisraeli sugu! Minu tee ei olevat õige, kas mitte nõnda: teie omad teed ei ole õiged?” (Hes. 18:25).

6. Millise õppetunni sai Iiob ja kuidas tema kogemus meile kasuks tuleb?

⁶ Hoidumaks sellisest veast, et hindame Jehoovat oma normide järgi, on tähtis endale tunnistada, et meie vaatenurk on piiratud ja kohati väga vildakas. Seda pidi tunnistama ka Iiob. Kannatuste ajal haaras teda meeleheide ja ta muutus omajagu enesekeskseks. Ta kaotas silmist tähtsamad asjad. Jehoova aitas armastavalt Iiobil oma vaatenurka avardada. Esitades Iiobile üle 70 küsimuse, millest ühelegi see vastata ei suutnud, tõi Jehoova esile, et Iiobi arusaamine asjadest on puudulik. Iiob reageeris alandlikult ja muutis oma seisukohta. (Loe Iiob 42:1–6.)

Kuidas omandada „Kristuse meelt”

7. Miks võib öelda, et Jeesuse tegutsemisviisi uurides hakkame paremini mõistma Jehoova mõttelaadi?

⁷ Jeesus jäljendas oma Isa täiuslikult kõiges, mida ütles ja tegi (Joh. 14:9). Tema tegutsemisviisi uurides hakkame paremini mõistma Jehoova mõttelaadi (Rooml. 15:5; Filipl. 2:5). Võiksime nüüd lähemalt vaadata kaht evangeeliumijutustust.

8., 9. Mis olukord, millest räägib Johannese 6:1–5, pani Jeesust esitama Filippusele üht küsimust, ja miks Jeesus seda küsis?

⁸ Meenutagem üht juhtumit. Oli 32. aasta paasapüha eelne aeg. Jeesuse apostlid olid just teinud kuulutustööretke Galileas. Nad olid väsinud ja Jeesus kutsus nad üksikusse paika Galilea mere kirdepoolsel kaldal. Kuid neile järgnesid sinna tuhanded inimesed. Kui Jeesus oli nad tervendanud ja neid pikalt õpetanud, kerkis üks lahendamist vajav probleem: kuidas võiksid need inimesed siin eraldatud paigas midagi süüa saada? Seda silmas pidades küsis Jeesus Filippuselt, kes oli tolle kandi mees: „Kust me ostame leiba, et need süüa saaksid?” (Joh. 6:1–5).

⁹ Miks Jeesus seda õigupoolest küsis? Kas ta ei teadnud, mida teha? Nii see polnud. Mida ta siis mõtles? Apostel Johannes, kes tookord samuti seal oli, selgitab: „Seda ta ütles teda proovile pannes, sest ta teadis küll, mida ta kavatseb teha” (Joh. 6:6). Jeesus proovis nii läbi, kuivõrd tema jüngrid on vaimselt edenenud. Selle küsimusega juhtis ta jüngrite tähelepanu probleemile ja andis neile võimaluse väljendada oma usku sellesse, mida ta teha suudab. Nemad aga lasid võimaluse käest, näidates, kui kitsas on nende vaatenurk. (Loe Johannese 6:7–9.) Seejärel tegi Jeesus midagi sellist, mida tema jüngrid polnud osanud ettegi kujutada: ta toitis need tuhanded inimesed ime läbi (Joh. 6:10–13).

10.–12. a) Mis võis olla põhjus, miks Jeesus kreeklanna soovi kohe ei täitnud? Selgita. b) Mida me nüüd uurima hakkame?

¹⁰ See ülestähendus annab meile aimu, mismoodi võis Jeesus ühes teises olukorras mõelda. Varsti pärast selle rahvahulga toitmist läks Jeesus oma apostlitega põhja poole üle Iisraeli piiri Tüürose ja Siidoni lähistele. Seal tuli nende juurde üks kreeklanna ja anus Jeesust, et see ta tütrest deemoni välja ajaks. Alguses Jeesus ignoreeris naist. Kui aga naine ikka peale käis, ütles Jeesus talle: „Las lapsed saavad esmalt kõhu täis, sest ei ole õige võtta laste leib ja visata see kutsikatele” (Mark. 7:24–27).

¹¹ Miks Jeesus esmalt keeldus naist aitamast? Kas ta soovis ehk naist proovile panna, nagu ta oli teinud Filippuse puhul, et näha naise reageeringut ja anda talle võimalus  oma usku väljendada? On ilmne, et Jeesuse hääletoon (mida kirjutatud tekst küll edasi ei anna) ei heidutanud naist. Jeesus kasutas sõna „kutsikad”, tehes sedasi võrdluse pehmemaks. Paistab, et Jeesus käitus nagu lapsevanem, kel on küll plaanis täita oma lapse palve, kuid kes seda kohe välja ei näita, et kindlaks teha lapse soovi tõsidust. Kuidas asi ka polnud, igal juhul täitis Jeesus meeleldi naise palve, kui too oli väljendanud oma usku temasse. (Loe Markuse 7:28–30.)

¹² Need kaks evangeeliumijutustust on meile hinnaliseks abiks „Kristuse meele” mõistmisel. Vaadakem nüüd, kuidas need piiblilood annavad meile selgema pildi Jehoova meelest.

Jehoova kõnelus Moosesega

13. Millest aitab Jeesuse mõttelaadi parem mõistmine meil aru saada?

¹³ Mõistes paremini Jeesuse mõttelaadi, saame selgemini aru küsimusi tekitavatest kohtadest Pühakirjas. Näiteks võtame sõnad, mis Jehoova ütles Moosesele pärast seda, kui iisraellased olid valmistanud kummardamiseks kuldvasika. Jumal ütles: „Ma olen näinud seda rahvast, ja vaata, see on kangekaelne rahvas! Jäta nüüd mind üksi, et mu viha saaks süttida põlema nende vastu ja ma saaksin nad hävitada! Aga sind ma teen suureks rahvaks!” (2. Moos. 32:9, 10).

14. Kuidas Mooses Jehoova sõnade peale reageeris?

¹⁴ Edasi ütleb ülestähendus: „Mooses aga anus Jehoova, oma Jumala ees ja ütles: „Jehoova, miks süttib su viha põlema oma rahva vastu, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja oma suure võimsuse ja vägeva käega? Miks peaksid egiptlased rääkima ja ütlema: kurja kavatsusega viis ta nad välja, et neid mägedes tappa ja maa pealt hävitada! Pöördu oma tulisest vihast ja kahetse kurja, mida sa kavatsed teha oma rahvale! Meenuta oma sulaseid Aabrahami, Iisakit ja Iisraeli, kellele sa oled iseenese juures vandunud ja öelnud: ma teen teie soo nõnda paljuks nagu tähti taevas; ja kogu selle maa, millest ma olen rääkinud, ma annan teie soole ja nad pärivad selle igaveseks!” Ja Jehoova kahetses kurja, mida ta oli ähvardanud teha oma rahvale” (2. Moos. 32:11–14). *

15., 16. a) Milline võimalus avanes Moosesele Jehoova sõnade tõttu? b) Mis mõttes Jehoova kahetses?

¹⁵ Kas Mooses pidi tõepoolest Jehoova mõtlemist parandama? Muidugi mitte. Kuigi Jehoova väljendas seda, mida tal oli tahtmine teha, polnud see veel tema  lõplik otsus. Tegelikult pani Jehoova Moosese proovile nagu Jeesus hiljem Filippuse ja kreeklanna. Jumal andis Moosesele võimaluse oma seisukohta väljendada. * Jehoova oli määranud Moosese vahemeheks enda ja Iisraeli vahele ning ta tunnustas Moosest selles rollis. Kas Mooses laseb tusatundel endast võitu saada? Kas ta kasutab võimalust õhutada Jehoovat Iisraeli unustama ja hoopis tema järeltulijatest vägevat rahvast tegema?

¹⁶ Moosese sõnadest ilmnes tema usk ja usaldus Jehoova kohtumõistmise suhtes. Tema reageering näitas, et tal polnud isekaid huve. Ta oli hoopis mures Jehoova nime pärast ega soovinud, et seda laimataks. Seeläbi Mooses näitas, et ta mõistab „Jehoova meelt” selles asjas (1. Kor. 2:16). Mis oli tulemus? Kuna Jehoova polnud võtnud endale kohustust teatud kindlal viisil toimida, siis ta „kahetses”, nagu ütleb inspireeritud tekst. Heebrea keeles võib see tähendada lihtsalt seda, et Jehoova ei toonud rahva peale häda, mida tal oma sõnul oli tahtmine teha.

Jehoova vestlus Aabrahamiga

17. Kuidas näitas Jehoova üles suurt kannatlikkust Aabrahami mure suhtes?

¹⁷ Teine näide selle kohta, et Jehoova laseb oma teenijatel väljendada usku ja usaldust, on see, kui Aabraham palus Soodoma pärast. Tol korral näitas Jehoova üles suurt kannatlikkust, lubades Aabrahamil kaheksa korda asja kohta pärida. Ühel neist kordadest palus Aabraham tungivalt: „Jäägu sinust kaugele see tegu, et tapad õige ühes õelaga, et õigel käib käsi nagu õelalgi! Jäägu see sinu poolt tegemata! Kas kõige maailma kohtumõistja ei peaks tegema õigust?” (1. Moos. 18:22–33).

18. Mida me õpime sellest, kuidas Jehoova Aabrahami kohtles?

¹⁸ Mida me sellest loost Jehoova mõtlemisviisi kohta teada saame? Kas Jehooval oli õige otsuse tegemiseks vaja, et Aabraham temaga asja üle arutleks? Sugugi mitte. Loomulikult oleks Jehoova võinud kohe alguses lihtsalt öelda, miks tema otsus on põhjendatud. Lubades aga Aabrahamil neid küsimusi esitada, andis Jehoova oma teenijale aega selle otsusega soostuda ja Tema mõtlemisest aru saada. Samuti võimaldas see Aabrahamil mõista Jehoova halastuse ja õigluse suurust. Jah, Jehoova kohtles Aabrahami nagu sõpra (Jes. 41:8; Jaak. 2:23).

Õpetus meile

19. Milles võime Iiobist eeskuju võtta?

¹⁹ Mida me siis „Jehoova meele” kohta õppisime? Me peame laskma Jumala Sõnal vormida oma arusaamist Jehoova mõtlemisviisist. Me ei peaks kunagi omistama Jehoovale inimlikku piiratust ega hindama teda enda mõõdupuu ja mõtlemise järgi. Iiob ütles: „Jumal ei ole inimene nagu mina, et ma temale saaksin vastata, et me üheskoos saaksime kohut käia!”  (Iiob 9:32). Kui me Iiobi kombel hakkame Jehoova meelt mõistma, oleme täiesti päri tema sõnadega „Vaata, need on ainult tema tee ääred! Ja see on siiski ainult sosin, mida me temast kuuleme! Aga tema vägevuse äikest – kes seda suudaks mõista?” (Iiob 26:14).

20. Mida peaksime tegema, kui meil on mõnest pühakirjalõigust raske aru saada?

²⁰ Mida peaksime tegema, kui satume Pühakirja lugedes raskesti mõistetavale tekstilõigule, eriti kui see tekitab küsimusi Jehoova mõtlemislaadi kohta? Kui me pärast selle teema uurimist ikkagi selgust ei saa, võime suhtuda sellesse kui proovikivisse, mis näitab, kuivõrd me Jehoovat usaldame. Pidagem meeles, et aeg-ajalt annavad teatud ülestähendused meile võimaluse väljendada oma usku Jehoova isikuomadustesse. Tunnistagem alandlikult, et me ei mõista kõiki Jehoova tegusid (Kog. 11:5). Nii oleme varmalt nõus apostel Pauluse järgmiste sõnadega: „Oo, kui sügavad on Jumala rikkus ja tarkus ja teadmised! Kui väljauurimatud on tema kohtuotsused ja äraarvamatud tema teed! Sest „kes on jõudnud Jehoova meele tundmiseni või kes on saanud talle nõuandjaks”? Või „kes on talle esmalt midagi andnud, nii et tal tuleks see tagasi maksta”? Sest tema käest ja tema läbi ja tema pärast on kõik asjad. Temale olgu au igavesti. Aamen” (Rooml. 11:33–36).

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

• Mis aitab meil seista vastu kalduvusele hinnata Jehoovat inimliku mõõdupuu järgi?

• Kuidas Jeesuse tegutsemisviisi mõistmine aitab meil Jehoovaga lähedaseks saada?

• Mida me võime õppida Jehoova kõnelusest Moosese ja Aabrahamiga?

[Küsimused]

[Pildid lk 5]

Mida me õpime Jehoova mõtlemisviisi kohta tema kõnelusest Moosese ja Aabrahamiga?