JUMAL JEHOOVA on loonud inimesed nii, et neil on vajadus olla temaga lähedastes suhetes. Ent Saatan tahab panna meid enda eeskujul mõtlema, et me ei vaja Jehoovat. Ta on propageerinud seda valet alates ajast, mil ta pettis Eevat Eedeni aias (1. Moos. 3:4—6). Aegade jooksul on suur osa inimkonnast selle pettuse ohvriks langenud.

1., 2. a) Millised on Saatana võtted? b) Mis aitab meil Jumalaga lähedasemaks saada?

² Me pole aga sunnitud langema Saatana lõksu, sest „me pole teadmatuses tema võtete suhtes” (2. Kor. 2:11). Saatan püüab meid Jehoovast eemale viia, ahvatledes meid tegema valesid otsuseid. Kuid me nägime eelmisest artiklist, et me saame teha õigeid valikuid seoses töö, meelelahutuse ja pereasjadega. Selles artiklis vaatame, kuidas Saatan püüab meid valele teele juhtida tehnika, terviseküsimuste, raha ja uhkustunde abil. Kui teeme neis valdkondades õigeid otsuseid, saame Jumalaga lähedasemaks (Jaak. 4:8).

3. Too näiteid, kuidas tehnikast võib olla nii kasu kui ka kahju.

³ Kogu maailmas on elektroonilised vahendid laialt levinud. Kui neid õigesti kasutada, on neist palju abi. Ent nende vale kasutamine võib meid oma taevasest Isast eemale viia. Võtkem näiteks arvutid. Ajakiri, mida sa praegu loed, on kirjutatud ja välja antud arvutite kaasabil. Arvutiga saab tõhusalt infot otsida ja teistega suhelda ning mõnikord pakub see ka kosutavat meelelahutust. Võib aga juhtuda, et satume arvutitest liigselt sõltuvusse. Ärimehed püüavad kavalalt meid veenda, et me peame saama omale uusimad tooted. Üks noor mees ihaldas nii meeleheitlikult endale teatud tahvelarvutit, et müüs selle ostmiseks salaja ühe oma neeru. Kui lühinägelik otsus!

4. Mida tegi üks kristlane, et mitte liiga palju arvutit kasutada?

 ⁴ Veelgi kurvem on aga see, kui tehnikat valesti või liigselt kasutades kaotame oma lähedased suhted Jehoovaga. Joonas *, kes on veidi alla 30-aastane kristlane, ütleb: „Ma tean, et Piibel ergutab ostma välja aega vaimseks tegevuseks. Kui aga rääkida arvutitest, siis olen ma iseenda suurim vaenlane.” Joonas oli sageli internetis kuni hiliste öötundideni. „Mida väsinum ma olin, seda raskem oli lõpetada internetis lobisemist või videoklippide vaatamist, ja need klipid polnud sugugi alati sobivad,” sõnab ta. Et sellest halvast harjumusest vabaneda, seadistas Joonas oma arvuti nii, et kui magamamineku aeg kätte jõudis, läks see iseenesest kinni. (Loe Efeslastele 5:15, 16.)

5., 6. a) Milliseid kohustusi on vanematel oma laste ees? b) Kuidas saavad vanemad hoolitseda selle eest, et nende lastel oleks head kaaslased?

⁵ Lapsevanemad, teil pole vaja kontrollida oma laste iga liigutust, kuid teil tuleb nende arvutikasutusel silma peal hoida. Ärge lubage neil minna ebamoraalsetele või spiritistlikele veebilehtedele, mängida vägivaldseid videomänge ega suhelda internetis halbade kaaslastega. Kui lasete neil teha kõike, mida nad tahavad, vaid sel põhjusel, et nad teil jalus poleks, võivad nad arvata, et need asjad polegi valed. Vanemad, teie ülesanne on kaitsta oma lapsi — ka teismelisi — kõige eest, mis võiks neid Jehoovast eemale viia. Isegi loomad kaitsevad oma poegi. Mõtle näiteks, mida teeb emakaru, kui tema poegi ähvardab oht! (Võrdle Hoosea 13:8.)

⁶ Aita oma lastel leida häid kaaslasi eri vanuses tublide kristlaste seast. Pea aga meeles: sinu lapsed vajavad, et ka sina nendega koos aega veedaksid. Seepärast võta aega, et koos oma lastega naerda, mängida, tööd teha ja Jumalaga lähedasemaks saada. *

7. Miks me kõik soovime püsida terved?

⁷ „Kuidas sa end tunned?” See lihtne küsimus paljastab karmi reaalsuse. Kuna meie esivanemad lasid end Saatanal Jehoovast eemale viia, siis oleme kõik vastuvõtlikud haigustele. Haigused teenivad Saatana eesmärki, sest kui oleme haiged, on meil raskem Jehoovat teenida. Ja surnuna ei saa me teda üldse teenida (Laul 115:17). Seega on loomulik, et püüame teha kõik, mis meie võimuses, et püsida terved. * Samuti on kohane hoolida oma kristlike vendade-õdede tervisest ja heaolust.

8., 9. a) Kuidas hoiduda äärmustest terviseküsimustes? b) Mis kasu on rõõmu säilitamisest?

⁸ On aga tähtis, et me ei läheks äärmustesse.  Mõnel on võib olla kombeks rääkida innustunult mingist dieedist, ravivõttest või tootest ja kulutada selleks isegi rohkem aega kui Jumala kuningriigi kuulutustööle. Selline inimene võib siiralt uskuda, et aitab teisi. Siiski pole kohane propageerida tervise- ja ilutooteid või oma ideid terviseküsimustes enne ja pärast koguduse koosolekuid või kokkutulekutel. Miks?

⁹ Meie kooskäimise eesmärk on arutleda vaimsetel teemadel ja kogeda rõõmu, mis on Jumala püha vaimu vili (Gal. 5:22). Kui pakume sellistes paikades oma tervisenõuandeid või -tooteid, olgu siis omal või kellegi teise algatusel, võib see viia meie tähelepanu vaimsetelt eesmärkidelt kõrvale ja röövida teiste rõõmu (Rooml. 14:17). See on igaühe isiklik otsus, kuidas ta oma tervise eest hoolitseb. Pealegi ei suuda mitte keegi ravida kõiki haigusi. Isegi parimad arstid vananevad ja haigestuvad ning lõpuks surevad. Liigne mure oma tervise pärast ei pikenda meie elu (Luuka 12:25). Seevastu „rõõmus süda toob head tervenemist” (Õpet. 17:22, P 1997).

10. a) Mis teeb inimese Jehoova silmis kauniks? b) Millal me saame täiusliku tervise?

¹⁰ On kohane pöörata tähelepanu ka oma välimusele. Siiski pole vaja liiga palju pingutada, et varjata vananemise märke. Need annavad tunnistust inimese küpsusest, väärikusest ja sisemisest ilust. Näiteks ütleb Piibel: „Hallid juuksed on ilus kroon, mis saavutatakse, kui ollakse õigluse teel!” (Õpet. 16:31). Sellisena näeb meid Jehoova ja sellisena peaksime püüdma end näha ka meie ise. (Loe 1. Peetruse 3:3, 4.) Kas on siis tark riskida ebavajalike ja koguni ohtlike kirurgiliste protseduuride või ravivõtetega pelgalt selleks, et parem välja näha? Tõelise ilu allikaks on „rõõm Jehoovast” ja see ei sõltu meie vanusest ega tervisest (Neh. 8:10). Alles uues maailmas oleme täiuslikult terved ja saame tagasi nooruseilu (Iiob 33:25; Jes. 33:24). Seni aitavad targad valikud ja usk meil jääda Jehoova ligi ning oma praeguses olukorras elust rõõmu tunda (1. Tim. 4:8).

11. Kuidas võib rahast saada püünis?

¹¹ Raha iseenesest pole halb, samuti pole vale ajada ausat äri (Kog. 7:12; Luuka 19:12, 13). Kuid raha armastamine viib meid kindlasti Jehoovast eemale (1. Tim. 6:9, 10). „Selle ajastu mured” ehk liiga suure tähtsuse omistamine eluks hädavajaliku hankimisele võib meie vaimsuse lämmatada. Sama võib teha „rikkuse petlik veetlus” — ekslik arusaam, et jõukus tagab kestva õnne ja turvatunde (Matt. 13:22). Jeesus ütles selgelt, et mitte keegi ei saa samal ajal orjata Jumalat ja rikkust (Matt. 6:24).

12. Millised rahaga seotud lõksud on tänapäeval levinud ja kuidas me saame neist hoiduda?

¹² Kui meil on vale suhtumine rahasse, võib see panna meid valesti tegutsema (Õpet. 28:20). Lootuses saada kiiresti ja lihtsalt palju raha on mõned ostnud loteriipileteid või hakanud tegelema püramiidturundusega, kaasates sellesse ka teisi koguduseliikmeid. Mõnele on aga lubatud ebareaalselt suurt kasumit mingilt investeeringult. Ära lange ahnuse tõttu pettuse ohvriks! Säilita kaine mõistus. Kui pakkumine näib liiga hea, et olla tõsi, siis ilmselt see ei olegi tõsi.

13. Kuidas erineb Jehoova suhtumine rahasse maailma omast?

¹³ Kui paneme oma elus esikohale „Jumala kuningriigi ja tema õiguse”, siis õnnistab ta meie mõistlikke pingutusi eluks vajaliku hankimisel (Matt. 6:33; Efesl. 4:28). Jehoova ei taha, et me ületöö tõttu koosolekul magama jääksime  või kuningriigisaalis istudes raha pärast muretseksime. Kuid paljud inimesed maailmas arvavad, et ainult rahateenimisele pühendudes on võimalik oma tulevikku kindlustada ja hiljem kergemalt läbi ajada. Tihtipeale õhutavad nad ka oma lapsi samu eesmärke taotlema. Ent Jeesus ütles, et niisugune mõttelaad pole arukas. (Loe Luuka 12:15—21.) Võib-olla meenub meile Geehasi, kes arvas, et ta võib oma ahnusele vaba voli anda ja säilitada samal ajal head suhted Jehoovaga (2. Kun. 5:20—27).

14., 15. Miks pole mõistlik arvata, et raha pakub turvatunnet? Too näide.

¹⁴ Teadaolevalt on mõned kotkad uppunud seetõttu, et nad pole lasknud küüsi lahti kalast, mis on nende jaoks liiga raske. Kas midagi sarnast võib juhtuda ka kristlasega? Kogudusevanem Alex jutustab: „Üldiselt olen ma väga kokkuhoidlik. Näiteks, kui mul tuleb pudelist kogemata liiga palju šampooni välja, siis püüan osa sellest sinna tagasi panna.” Siiski lasi Alex end kaasa tõmmata börsil kauplemisse, lootes, et nõnda ei pea ta varsti enam ilmalikku tööd tegema ja saab pioneeriks hakata. Ta süvenes järjest enam igasugustesse pakkumistesse ja jälgis hoolega börsiuudiseid. Ta ostis nii oma säästude kui ka laenatud raha eest aktsiaid, mille väärtus pidi analüütikute sõnul kiiresti tõusma. Kuid nende väärtus hoopis langes järsult. „Ma tahtsin igal juhul oma raha tagasi saada,” ütleb Alex. „Arvasin, et kui ma natuke ootan, siis aktsiate väärtus tõuseb taas.”

¹⁵ Kuude kaupa ei suutnud Alex millelegi muule mõelda. Tal oli raske keskenduda vaimsele tegevusele ja ta ei saanud korralikult magada. Ent aktsiate väärtus ei tõusnudki. Alex kaotas kõik säästud ja pidi oma maja maha müüma. „Panin oma pere väga raskesse olukorda,” tunnistab ta. Aga ta õppis sellest midagi olulist. Ta ütleb: „Ma tean nüüd, et igaüks, kes loodab Saatana süsteemile, peab sügavalt pettuma.” (Õpet. 11:28.) Tõepoolest, kui loodame selles maailmas oma säästudele, investeeringutele või rahateenimisoskusele, siis on see sama, kui panna oma lootus „selle maailma jumalale” — Saatanale (2. Kor. 4:4; 1. Tim. 6:17). Nüüd on Alex oma elu „hea sõnumi pärast” lihtsustanud. Ta võib kinnitada, et see on teinud ta enda ja ta pere õnnelikumaks ning lähendanud neid Jehoovaga. (Loe Markuse 10:29, 30.)

16. Mis vahe on kohasel ja kohatul uhkustundel?

¹⁶ Pole vale olla uhke õige asja pärast. Näiteks peaksime alati tundma uhkust selle üle, et oleme Jehoova tunnistajad (Jer. 9:23). Kohane enesest lugupidamine aitab meil langetada häid otsuseid ja mitte taganeda Jumala moraalipõhimõtetest. Ent kui peame oma arvamust või positsiooni liiga tähtsaks, võib see meid Jehoovast eemale viia (Laul 138:6; Rooml. 12:3).

17., 18. a) Milliseid näiteid võib leida Piiblist nii alandlike kui ka uhkete inimeste kohta? b) Mida tegi üks vend, et mitte lasta uhkustundel end Jehoovast eemale viia?

¹⁷ Piiblis on näiteid nii uhketest kui ka alandlikest inimestest. Kuningas Taavet otsis alandlikult Jehoovalt juhatust ja Jehoova õnnistas teda (Laul 131:1—3). Kuid uhkeid kuningaid Nebukadnetsarit ja Belsassari Jehoova karistas (Taan. 4:27—34; 5:22—30). Tänapäeval võib samuti tulla ette olukordi, mis meie alandlikkuse proovile panevad. Ryan, 32-aastane teenistusabiline, kolis uude kogudusse. Ta meenutab: „Arvasin, et  üsna varsti määratakse mind kogudusevanemaks, kuid läks mööda aasta, ilma et seda oleks juhtunud.” Kas Ryan sai vihaseks või kibestus ning hakkas mõtlema, et kogudusevanemad ei hinda teda piisavalt? Kas ta lõpetas koosolekutel käimise ja lasi uhkustundel end Jehoovast ja tema rahvast eemale viia? Mida sina oleksid teinud?

¹⁸ „Lugesin meie väljaannetest läbi kõik, mis puudutab pikka ootamist,” räägib Ryan (Õpet. 13:12). „Tasapisi mõistsin, et mul tuleb õppida olema kannatlikum ja alandlikum. Pidin laskma end Jehooval õpetada.” Ryan pööras oma tähelepanu iseendalt teiste teenimisele — nii koguduses kui ka kuulutustööl. Peagi oli tal mitu edenevat piibliõpilast. „Kui mind siis pooleteise aasta pärast kogudusevanemaks määrati, tuli see mulle üllatusena,” ütleb ta. „Olin juba lakanud selle pärast muretsemast, sest tundsin teenistusest nii suurt rõõmu.” (Loe Laul 37:3, 4.)

19., 20. a) Mida teha, et igapäevased asjad ei viiks meid Jehoovast eemale? b) Mida me võime õppida neilt, kes püsisid Jehoova ligi?

¹⁹ Igal valdkonnal, mida oleme käsitlenud neis kahes artiklis, on meie elus oma koht. Me tunneme uhkust, et võime olla Jehoova teenijad. Õnnelik pereelu ja hea tervis on suurepärased annid Jehoovalt. On selge, et ilmalik töö ja raha aitavad meil hoolitseda oma aineliste vajaduste eest. Meelelahutus on meile kosutuseks ja tehnikast on palju kasu. Kui aga tegeleme nende asjadega valel ajal, pöörame neile liiga suurt tähelepanu või kui need saavad mingil moel takistuseks Jumala teenimisel, siis võime Jehoovast eemale triivida.

²⁰ Saatan oleks selle üle muidugi rõõmus. Ent sa saad midagi ette võtta, et selline õnnetus ei tabaks sind ja su peret! (Õpet. 22:3.) Saa Jehoovaga üha lähedasemaks ja püsi tema ligi. Piiblis on selle kohta palju häid eeskujusid. Eenok ja Noa „kõndisid ühes Jumalaga” (1. Moos. 5:22; 6:9). Mooses „jäi kindlaks, otsekui nähes Teda, kes on nähtamatu” (Heebr. 11:27). Jeesusel oli pidev Jumala toetus, sest ta tegi alati seda, mis meeldis tema taevasele Isale (Joh. 8:29). Jäljenda nende eeskuju. Piibel ütleb: „Olge alati rõõmsad. Palvetage lakkamatult. Tänage kõige eest” (1. Tess. 5:16—18). Ära lase millelgi end Jehoovast eemale viia!