1. Milline võime aitab meil Jumalat jäljendada?

JEHOOVA on andnud meile võime panna end kellegi teise olukorda. Seega me suudame teatud määral kujutleda olukordi, mida me ise pole kogenud. (Loe Efeslastele 5:1, 2.) Kuidas selle Jumala antud võimega targalt ümber käia? Mida meil tuleks teha, et me kujutlusvõime kasutamisega endale kahju ei teeks?

2. Kuidas mõjutavad meie kannatused Jehoovat?

² Jehoova on tõotanud oma ustavatele teenijatele imepärast tulevikku: võitutele surematust taevas ja „teistele lammastele” igavest elu maa peal. (Joh. 10:16; 17:3; 1. Kor. 15:53.) Selline elu on vaba kannatustest, mida kogevad inimesed praegusel ajal. Jehoova teab meie valu, nagu ta teadis ka iisraellaste kannatusi Egiptuse orjuses. Tõepoolest, „kõik, mis vaevas neid, vaevas ka teda”. (Jes. 63:9.) Sajandeid hiljem, kui juudid templit taastasid, kartsid nad vaenlaste vastupanu, kuid Jumal ütles neile: „Kes puudutab teid, puudutab minu silmatera.” (Sak. 2:8.) Nii nagu ema armastab  oma väikest last, nii armastab ka Jehoova oma teenijaid ja aitab neid. (Jes. 49:15.) Jehoova otsekui paneb end meie olukorda ja ta on andnud sellise võime ka meile. (Laul 103:13, 14.)

3. Mis näitab, et Jeesus oli kaastundlik?

³ Jeesus mõistis teiste valu ka siis, kui ta polnud ise kunagi midagi taolist kogenud. Näiteks teadis ta, kui raske elu on lihtinimestel. Nad kartsid usujuhte, kes neid petsid ja paljude omakehtestatud reeglitega koormasid. (Matt. 23:4; Mark. 7:1—5; Joh. 7:13.) Kuigi Jeesus ei tundnud kunagi hirmu ega lasknud end petta, mõistis ta nende inimeste läbielamisi. Seepärast, „nähes rahvahulki, hakkas tal neist kahju, sest need inimesed olid vaevatud ja vintsutatud nagu lambad, kel pole karjast”. (Matt. 9:36.) Jeesus oli armastav ja kaastundlik nagu ta isagi. (Laul 103:8.)

4. Kuidas teiste kannatused Jeesust mõjutasid?

⁴ Kui Jeesus nägi inimesi kannatamas, ajendas armastus teda neid aitama. Nõnda jäljendas ta oma armastavat isa. Pärast üht pikka kuulutustööretke läks Jeesus koos apostlitega kõrvalisse paika puhkama. Kui ta aga nägi seal suurt hulka inimesi teda ootamas, oli tal neist kahju ning ta „hakkas neile paljusid asju õpetama”. (Mark. 6:30, 31, 34.)

5., 6. Kuidas tuleks meil kohelda oma kaaslasi, kui soovime jäljendada Jumalat? Too näide. (Vaata pilti artikli alguses.)

⁵ Me saame jäljendada Jumala armastust suhetes oma ligimestega. Toome näite. Oletame, et kristlik noor nimega Alan mõtleb ühe eaka venna peale, kellel on viletsa nägemise tõttu raske lugeda ja majast majja kuulutustööd teha. Alan mõtleb Jeesuse sõnadele: „Nõnda, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka neile.” (Luuka 6:31.) Seejärel ta küsib endalt: „Mida ma soovin, et teised mulle teeksid?” ning vastab ausalt: „Ma soovin näiteks seda, et nad tuleksid koos minuga jalgpalli mängima!” Kuid see eakas vend ei suuda ju enam joosta ja palli mängida. Jeesuse sõnade järgi tuleks Alanil seega endalt küsida: „Kui mina oleksin selle venna olukorras, siis mida ma sooviksin, et teised mulle teeksid?”

⁶ Alan on ise küll veel noor, kuid ta suudab ette kujutada, mis raskused vanadusega kaasnevad. Ta vestleb selle vennaga ja kuulab teda tähelepanelikult. See aitab tal tasapisi mõista, mida tähendab olla eakas, kel on raske Piiblit lugeda ja majast majja kuulutamas käia. Kui Alan mõistab eaka venna muret, siis näeb ta ka seda, mis abi see vend vajab, ning tõesti soovib teda aidata. Meie saame teha samamoodi. Selleks et jäljendada Jumala armastust tuleb meil end panna oma usukaaslase olukorda. (1. Kor. 12:26.)

7. Mis aitab meil teisi sel määral tundma õppida, et mõistame nende valu?

⁷ Pole just alati kerge mõista teiste valu. Paljudel inimestel on katsumusi, millega me ise pole kunagi kokku puutunud. Mõnel on mingi raske haigus või tervisehäda, kas siis õnnetuse tagajärjel või kõrgest east tingituna. Teistel võib olla emotsionaalset laadi probleeme, näiteks depressioon või paanikahäired või on neid väärkoheldud.  Mõned jällegi elavad usuliselt lahkmeelses või üksikvanemaga peres. Igaühel on elus mingeid raskusi ja paljusid neist pole me ise kunagi kogenud. Kuidas me saame sel juhul jäljendada Jumala armastust? Niimoodi, et kuulame teist inimest tähelepanelikult, kuni me mõistame tema tundeid kasvõi mingil määral. See võib ajendada meid jäljendama Jehoova armastust ja andma vajalikku abi. Inimeste vajadused on erinevad, kuid me saame pakkuda teistele vaimset julgustust ja ka praktilist abi. (Loe Roomlastele 12:15; 1. Peetruse 3:8.)

8. Mis aitas Jeesusel teisi lahkelt kohelda?

⁸ Jumala poeg ütles: „Kõigekõrgem ... on lahke ka tänamatute ja kurjade vastu.” (Luuka 6:35.) Ka Jeesus ise jäljendas Jumala lahkust. Mis aitas tal seda teha? Ta arvestas sellega, kuidas tema sõnad ja teod võivad teistele mõjuda. Näiteks pöördus tema poole üks naine, kelle kohta teati, et ta elab patust elu. Naine nuttis ja niisutas tema jalgu oma pisaratega. Jeesus mõistis, et ta kahetseb, ning sai aru, millist südamevalu valmistaks naisele see, kui ta lahkusetult kõrvale tõugataks. Jeesus kiitis naist selle eest, mida see tema heaks tegi, ja andestas talle. Kui üks variser juhtunu üle pahameelt avaldas, rääkis Jeesus lahkelt ka temaga. (Luuka 7:36—48.)

9. Mis aitab meil jäljendada Jumala lahkust? Too näide.

⁹ Kuidas saame meie jäljendada Jumala lahkust? Apostel Paulus kirjutas: „Meie isanda ori ei tohiks kellegagi tülitseda, vaid peaks olema leebe [„taktitundeline”] kõigiga.” (2. Tim. 2:24, allmärkus.) Taktitundeline inimene oskab delikaatses olukorras teisi kohelda niimoodi, et ei haava kellegi tundeid. Mõtle, kuidas sa saaksid olla mõistev järgmistes olukordades. Kui sinu ülemus ei täida oma tööülesandeid korralikult, siis kuidas sa reageerid? Kui vend tuleb üle mitme kuu esimest korda koosolekule, siis mida sa talle ütled? Kui kuulutustööl keegi teatab, et tal pole parasjagu aega, kas arvestad sellega? Kui sinu abikaasa küsib, miks sa pole talle oma laupäevastest plaanidest midagi rääkinud, kas vastad talle lahkelt? Kui paneme end teise inimese olukorda ja püüame mõelda, kuidas meie sõnad võivad talle mõjuda, siis oskame õigesti vastata ning jäljendame oma tegudes Jehoova lahkust. (Loe Õpetussõnad 15:28.)

10., 11. Mis aitab meil jäljendada Jumala tarkust? Too näide.

¹⁰ See, et me suudame kujutleda olukordi, milles me ise pole olnud, aitab meil jäljendada Jehoova tarkust ja näha ette, mis tagajärjed võivad olla meie tegudel. Tarkus on üks Jehoova põhiomadusi, ja kui ta tahab, siis võib ta üksikasjalikult ette näha mistahes tegude tagajärgi. Meil pole sellist ettenägemisvõimet, kuid meil oleks hea mõelda, mis võib juhtuda, kui me midagi teeme. Iisraellased ei mõelnud, mis tagajärjed võivad olla nende sõnakuulmatusel. Mooses teadis, et hoolimata kõigest, mida Jumal oli nende heaks teinud, teevad nad ikka kurja. Ta kandis  kogu Iisraeli rahvale ette laulu, milles olid sõnad: „See on ju arutu rahvas, nad ei mõista midagi. Oleksid nad ometi targad! Siis nad juurdleksid selle üle, mõtleksid oma lõpule.” (5. Moos. 31:29, 30; 32:28, 29.)

¹¹ Et jäljendada Jumala tarkust, oleks meil hea mõelda oma tegude võimalikele tagajärgedele või neid lausa ette kujutada. Näiteks, kui sa kurameerid kellegagi, ei tohiks sa eirata seksuaalse külgetõmbe jõudu. Ära plaani ega tee kunagi midagi sellist, mis ohustaks sinu kallihinnalisi suhteid Jehoovaga. Pigem toimi kooskõlas sõnadega: „Arukas näeb ohtu ja poeb peitu, kuid kogenematud lähevad edasi ja saavad kannatada.” (Õpet. 22:3.)

12. Kuidas võivad mõtted meile kahju teha?

¹² Tark inimene mõistab, et mõtted võivad olla otsekui tuli. Kui tulega oskuslikult ümber käia, on sellest palju kasu, näiteks saab selle abil toitu valmistada. Ent tuli võib tuua ka õnnetust, kui see kontrolli alt väljub, maja maha põletab ja selle elanikud surmab. Samamoodi on mõtlemisega. Sellest on kasu, kui see aitab meil jäljendada Jehoovat. Kui see aga toidab kõlvatuid himusid, võib see olla väga kahjulik. Näiteks kui meil on kujunemas harjumus mõelda ebamoraalsetele asjadele, siis võib juhtuda, et teemegi sellised fantaasiad teoks. Tõepoolest, kui kõlvatu mõtteviis saab meie üle võimust, on ohus meie suhted Jehoovaga. (Loe Jaakobuse 1:14, 15.)

13. Millist tulevikku võis Eeva oma mõtteis kujutleda?

¹³ Mõelgem esimesele naisele Eevale, kellel tekkis himu süüa keelatud vilja „hea ja halva tundmise puust”. (1. Moos. 2:16, 17.) Madu ütles talle: „Ei te sure! Jumal ju teab, et päeval, mil te sellest sööte, teie silmad avanevad. Te saate Jumala sarnaseks ning tunnete siis head ja halba.” Eeva „nägi, et puu on ilus ja selle viljad on head — see oli talle ihaldusväärne”. Mis sai edasi? „Niisiis võttis ta selle vilja ja sõi. Hiljem, kui ta oli koos oma mehega, andis ta seda ka temale, ja mees sõi.” (1. Moos. 3:1—6.) Eevat ilmselt köitis Saatana väljapakutud idee. Mõelda vaid, selle asemel et talle öeldakse ette, mis on hea või halb, saab ta seda ise otsustada! See oli küll hukatuslik mõte. Kuna Eeva mees Aadam patustas samuti, „on surm kandunud edasi kõigisse inimestesse”. (Rooml. 5:12.)

14. Kuidas aitab Piibel meil vältida ebamoraalset käitumist?

 ¹⁴ Eeva patt Eedeni aias polnud muidugi seotud ebamoraalsusega. Jeesus hoiatas aga meid selle eest, et me ei satuks ebamoraalsete kujutluspiltide kütkeisse. Ta ütles: „Igaüks, kes jääb naist ihaldavalt vaatama, on temaga juba abielu rikkunud oma südames.” (Matt. 5:28.) Ka Paulus hoiatas: „Ärge plaanige patuste himude rahuldamist.” (Rooml. 13:14.)

15. Mis varandust tuleks meil koguda ja mispärast?

¹⁵ Üks teine ohtlik fantaasia on see, kui kujutleme end saamas püstirikkaks. Rikkuse taotlemisega võib aga jumalateenimine tagaplaanile jääda. Rikka varandus on tegelikult vaid „tema kujutluses kui kaitsemüür”. (Õpet. 18:11.) Jeesus jutustas kord ühe loo, illustreerimaks sellise inimese kurba olukorda, „kes kogub endale varandust, aga pole rikas Jumala silmis”. (Luuka 12:16—21.) Kui me aga kogume varandust taevasse, toob see rõõmu nii Jehoovale kui ka meile endile. (Matt. 6:20; Õpet. 27:11.) Head suhted Jehoovaga on kahtlemata kõige kallihinnalisem vara, mis meil võib olla.

16. Kuidas me saame leevendada muret?

¹⁶ Mõtle, milliseid muresid see endaga kaasa tooks, kui meie eesmärgiks oleks koguda „varandust maa peale”. (Matt. 6:19.) Jeesus rääkis ühe mõistujutu, näitamaks, et „selle ajastu mured ja rikkuse petlik veetlus” võivad kuningriigisõnumi lämmatada. (Matt. 13:18, 19, 22.) Mõned inimesed kujutlevad kogu aeg, mida kõike halba nendega võib juhtuda. Ent kontrolli alt väljunud muremõtted võivad põhjustada nii füüsilist kui ka vaimset kahju. Lootkem siis Jehoova peale ja pidagem meeles, et „mure rõhub südant, kuid hea sõna toob südamele rõõmu”. (Õpet. 12:25.) Mõistva inimese hea ja julgustav sõna valmistab meile rõõmu. Kui saame südant puistata oma vanemale, abikaasale või sõbrale, kes näeb asju Jumala seisukohast, aitab see leevendada meie muret.

17. Kuidas aitab Jehoova meil muredega toime tulla?

¹⁷ Mitte keegi ei mõista meie muresid paremini kui Jehoova. Paulus kirjutas: „Ärge muretsege millegi pärast, vaid andke Jumalale palve ja anumisega teada kõik, mida te vajate, väljendades ka tänu. Ja Jumala rahu, mida inimmõistus ei suuda haarata, kaitseb teie südant ja mõtteid Kristus Jeesuse kaudu.” (Filipl. 4:6, 7.) Kui sul on muresid, siis mõtle, millist abi Jehoova sulle pakub usukaaslaste, kogudusevanemate, ustava orja, inglite ja Jeesuse kaudu.

18. Kuidas võib kujutlusvõime kasutamine meid aidata?

¹⁸ Nagu oleme näinud, aitab kujutlusvõime kasutamine meil jäljendada Jumala omadusi, näiteks armastust. (1. Tim. 1:11; 1. Joh. 4:8.) Me oleme õnnelikud, kui osutame teistele armastust, kui mõtleme oma tegude tagajärgedele ning kui hoidume liialt muretsemast. Kasutagem siis hästi Jumala antud kujutlusvõimet, mis aitab meil vaadata lootusrikkalt tulevikku ja jäljendada Jehoova armastust, lahkust ja tarkust ning olla õnnelik. (Rooml. 12:12.)