1., 2. Milline hoiak on Jehoova teenijaid alati iseloomustanud?

JEHOOVA teenijad on alati oodanud Jumala prohvetiennustuste täitumist. Näiteks Jeremija ennustas, et Juuda laastatakse, ja nii see ka läks, kui babüloonlased selle aastal 607 e.m.a vallutasid. (Jer. 25:8—11.) Jesaja ennustas, et Jehoova toob pagendatud juudid tagasi oma kodumaale, ning ütles: „Õnnelikud on kõik, kes teda ootavad.” (Jes. 30:18.) Miika, kelle ennustus puudutas samuti Jumala muistset rahvast, väljendas oma otsustavust, öeldes: „Mina vaatan Jehoova poole. Ma ootan kannatlikult oma pääste Jumalat.” (Miika 7:7.) Sajandeid on Jumala teenijad oodanud messia ehk Kristuse kohta käivate prohvetiennustuste täitumist. * (Luuka 3:15; 1. Peetr. 1:10—12.)

² Jumalateenijad tänapäeval on samuti ootel, sest mõned messia kohta käivad ennustused pole veel täitunud. Messia kuningriigi kaudu teeb Jehoova peagi inimkonna kannatustele lõpu, hävitades kogu kurjuse ja vabastades oma  rahva praegusest ebakindlast, Saatana võimu all olevast maailmast. (1. Joh. 5:19.) Seega on meil tarvis jääda valvsaks ja olla kindlad, et praegune maailm liigub kiiresti oma lõpu poole.

3. Milline mõte võib tekkida, kui oleme juba pikka aega oodanud praeguse maailma lõppu?

³ Meie, Jehoova teenijad, igatseme aega, mil Jumala tahe on täitunud „nagu taevas, nii ka maa peal”. (Matt. 6:10.) Selle kurja maailma lõpu ootamine võib aga mõnele tunduda pikale venivat, nii et ta võib hakata kahtlema, kas on ikka põhjust seda nii väga oodata. Uurime seda teemat lähemalt.

4. Mis on peamine põhjus püsida valvel?

⁴ Piibel ei jäta mingit kahtlust selles, milline peaks olema meie hoiak kurja maailma läheneva lõpu suhtes. Jeesus käskis oma järelkäijatel püsida valvel ja ärkvel. (Matt. 24:42; Luuka 21:34—36.) Juba see iseenesest on hea põhjus innukalt oodata. Jehoova organisatsioon on andnud selles head eeskuju. Meie väljaannetes on meid kogu aeg ergutatud ootama ja hoolega meeles pidama Jehoova päeva ning hoidma elavana oma lootust uue maailma saabumisest. (Loe 2. Peetruse 3:11—13.)

5. Miks on eriti meie ajal vaja olla valvel?

⁵ Kuigi Jehoova päeva ootamine oli kristlastele tähtis juba esimesel sajandil, on see eriti tähtis meile praegu. Miks? Sest me elame ajal, mil Kristus taevas kuningana valitseb. Märgid tema kohalolekust on olnud ilmsed juba alates aastast 1914. See koondtundemärk, mis hõlmab maailma olukorra halvenemist ja ülemaailmset kuulutustööd, näitab seda, et me elame „selle ajastu viimseil päevil”. (Matt. 24:3, 7—14.) Kuna Jeesus ei öelnud, kui kaua need viimsed päevad kestavad, on meil vaja olla ärksad ja valvel.

6. Miks on ootuspärane, et lõpu lähenedes maailma olukord halveneb veelgi?

⁶ Piibel näitab, et kurjus läheb eriti suureks „viimseil päevil”. (2. Tim. 3:1, 13; Matt. 24:21; Ilm. 12:12.) Seega võime oodata, et maailma praegune niigi halb olukord läheb järjest hullemaks. Võib siiski tekkida küsimus, et kas „selle ajastu viimsed päevad” ei viita hoopis tulevasele ajale, mil maailma olukord läheb veel halvemaks?

7. Mida võib kirjakohast Matteuse 24:37—39 järeldada maailma olukorra kohta viimseil päevil?

⁷ Mis sa arvad, kui halvaks läheb maailma olukord enne „suurt viletsust”? (Ilm. 7:14.) Kas võib näiteks oodata, et igal maal käib sõda, mitte kellegi laual pole leiba ja enamik inimesi vaevleb mingi haiguse käes? Sellises olukorras oleks isegi skeptikud sunnitud möönma, et Piibli ennustused on täitumas. Jeesus aga ütles, et tema kohaloleku ajal ei pööra enamik inimesi toimuvale tähelepanu ja nad tegelevad igapäevaste asjadega, kuni on juba liiga hilja. (Loe Matteuse 24:37—39.) Seega ilmneb pühakirjast, et maailma olukord viimseil päevil ei lähe nii hulluks, et inimesed hakkaksid sel põhjusel uskuma lõpu lähenemist. (Luuka 17:20; 2. Peetr. 3:3, 4.)

8. Mis on Jeesuse järelkäijatele täiesti selge?

⁸ Selleks aga, et koondtundemärk täidaks oma eesmärgi, peaks selle  täitumine olema piisavalt selge, nii et Jeesuse järelkäijad saaksid seda tähele panna ja valvel püsida. (Matt. 24:27, 42.) Alates aastast 1914 ongi see Jeesuse ennustus hakanud täituma. On selge, et me elame praegu „selle ajastu viimseil päevil”. See on lühike ajajärk, mis päädib kurja maailma hävinguga.

9. Miks me peaksime elama lõpu ootuses?

⁹ Miks siis meie kui kristlased elame lõpu ootuses? Seepärast, et me kuuletume Jeesus Kristusele. Samuti me mõistame tundemärkide järgi, et ta valitseb praegu kuningana taevas. Meie ootus ei põhine sellel, et usume naiivselt kõike, vaid see põhineb kindlatel pühakirja tõenditel. Need ajendavad meid püsima valvel ja ootama selle kurja maailma lõppu.

10., 11. a) Miks käskis Jeesus oma jüngritel püsida valvel? b) Mida käskis Jeesus oma järelkäijatel teha, kui lõpp ei tule nii ruttu, nagu nad ootavad? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹⁰ Paljud meist on püsinud vaimselt ärkvel juba aastakümneid. Ent ükskõik kui kaua meil tuleks veel oodata, ärgem laskem oma valvsusel kahaneda. Meil on tarvis olla valmis, kui Jeesus tuleb selle kurja maailma üle kohtuotsust täide viima. Tuleta meelde Jeesuse üleskutset oma järelkäijatele: „Vaadake ette, püsige ärkvel, sest te ei tea, millal määratud aeg saabub. See on võrreldav sellega, kui mees rändas võõrale maale, jättis maja oma orjade hoolde, andis igaühele tema töö ning käskis uksehoidjal valvel püsida. Seepärast püsige valvel, sest te ei tea, millal majaisand tuleb, kas päeva lõpul, keskööl, kukelaulu ajal või varahommikul, et kui ta äkitselt tuleb, ei leiaks ta teid magamast. Mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: püsige valvel!”” (Mark. 13:33—37.)

¹¹ Kui Kristuse järelkäijad mõistsid, et nende isand oli hakanud 1914. aastal valitsema, asusid nad kohe lõpu ootuses tegutsema ning hoogustasid oma kuulutustööd. Jeesus vihjas, et ta võib tulla ka hiljem — „kukelaulu ajal või varahommikul”. Mida oli sel juhul tema järelkäijatel vaja teha? Ta ütles: „Püsige valvel!” Niisiis, isegi kui meile tundub, et oleme juba kaua oodanud, ei tähenda see, et lõpp on veel kaugel või et see ei tulegi meie eluajal.

12. Mida Habakuk Jehoovalt küsis ja mida Jehoova vastas?

¹² Mõtle prohvet Habakuki peale, kes sai ülesande kuulutada Jeruusalemma hävingut. Enne teda olid hoiatused selle linna laastamise kohta kõlanud juba aastaid. Nüüd aga oli kurjust ja ebaõiglust rohkem kui kunagi varem. Seepärast pole üllatav, et Habakuk küsis: „Kui kaua, Jehoova, pean ma appi hüüdma?” Selle asemel et sellele küsimusele otse vastata, kinnitas Jehoova oma ustavale prohvetile, et hävitus ei jää hiljaks. Jumal käskis Habakukil seda oodata. (Loe Habakuk 1:1—4; 2:3.)

13. Millised mõtted oleksid võinud Habakukile tulla ja miks poleks olnud tark nii mõelda?

¹³ Kujuta ette, kui Habakuk oleks masendunud ja mõelnud niimoodi: „Ma olen kuulnud sõnumit Jeruusalemma hävingu kohta juba aastaid. Mis siis, kui see on ikka veel väga kaugel? Ei  tundu eriti mõistlik kuulutada, nagu võiks linna tabada äkiline häving. Parem tehku seda keegi teine.” Kui Habakuk oleks sedaviisi mõelnud, oleks ta võinud kaotada Jehoova soosingu ja võimalik, et ka oma elu Jeruusalemma hävingu ajal.

14. Miks ei too lõpu ootuses elamine meile pettumust?

¹⁴ Uues maailmas on meil põhjust vaadata tagasi ja mõelda sellele, et kõik ennustused seoses kurja maailma lõpuga on tõesti täitunud. Mõtisklemine selle üle, kuidas see kõik tegelikult toimus, tugevdab meie usaldust Jehoova vastu ja veendumust, et tema tõotused täituvad ka edaspidi. (Loe Joosua 23:14.) Me oleme siis väga tänulikud, et Jumal, kel on õigus kindlaks määrata aegu ja päevi, ergutas meid pidama meeles, et „kõige lõpp on lähedal”. (Ap. t. 1:7; 1. Peetr. 4:7.)

15., 16. Miks on innukas kuulutustöö praegu kõige mõttekam tegevus?

¹⁵ Jehoova organisatsioon tuletab meile pidevalt meelde, et Jehoova teenimine peaks meie elus olema esikohal. Sellised meeldetuletused aitavad meil olla teenistuses innukad ja selgelt näha, et Kristuse kohaloleku koondtundemärk täitub praegu. Mida on siis praegusel ajal kõige mõttekam teha? Meil tuleb pidada kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki ja tema õigust ning kuulutada head sõnumit. (Matt. 6:33; Mark. 13:10.)

¹⁶ Üks õde ütles: „Kui kuulutame head sõnumit Jumala kuningriigist, ... aitame päästa inimesi kindlast surmast tulevases ülemaailmses katastroofis.” Ta teab, mida tähendab pääsemine, sest tema ja ta abikaasa olid nende seas, kes jäid ellu ajaloo ühes suurimas laevahukus, kui 1945. aastal läks põhja luksuslik reisilaev Wilhelm Gustloff. Ent isegi sellises hädaohus võib inimesel olla vale suhtumine sellesse, mis on tõeliselt tähtis. See õde meenutas, et laevaõnnetuse ajal üks naine muudkui kaebles: „Mu kohvrid! Mu kohvrid! Minu ehted! Kõik mu ehted on all kajutis! Ma olen kõik kaotanud!” Erinevalt temast riskisid paljud reisijad oma eluga, et päästa neid, kes olid kukkunud jäisesse vette. Nagu need isetud reisijad, püüame ka meie teha oma parima, et inimesi aidata. Me mõistame, kui pakiline on praegu kuulutustöö, ja aitame inimesi, et nad võiksid lähenevas  ülemaailmses katastroofis eluga pääseda.

17. Miks me usume, et lõpp võib tulla igal ajal?

¹⁷ Maailmas toimuvad sündmused näitavad selgelt, et kurja maailma lõpp on ligidal ja et sellega seotud Piibli prohvetiennustused on täitumas. Seega ei peaks me arvama, et läheb veel kaua aega, enne kui asjad arenevad sinnamaani, et Ilmutusraamatu 17. peatükis mainitud „kümme sarve” ja „metsaline” ründavad Suurt Babüloni, ülemaailmset valereligiooni impeeriumi. Pidagem meeles, et Jumal paneb „nende südamesse soovi” seda teha ning see rünnak toimub kiiresti ja ootamatult. (Ilm. 17:17.) Praeguse maailma lõpp ei ole kaugel. Meil on tähtis võtta kuulda Jeesuse hoiatust: „Vaadake, et te ei koormaks oma südant liigsöömise, purjutamise ega elumuredega, et see päev ei tabaks teid ootamatult nagu püünis.” (Luuka 21:34, 35; Ilm. 16:15.) Teenigem siis Jehoovat kogu hingest, olles kindlad, et ta tegutseb nende heaks, kes teda ootavad! (Jes. 64:4.)

18. Mida me arutame järgmises artiklis?

¹⁸ Praeguse kurja maailma lõppu oodates peaksime panema tähele Juuda nõuannet: „Teie aga, armsad, saage tugevaks oma pühima usu kaudu ja palvetage kooskõlas püha vaimuga, et te oleksite alati sellised, keda Jumal armastab, oodates meie isanda Jeesus Kristuse halastust, mis viib igavesse ellu.” (Juuda 20, 21.) Kuidas me aga saame näidata, et me elame Jumala uue maailma ootuses ja tõesti igatseme seda aega? Seda arutame järgmises artiklis.