1., 2. a) Mille pärast muretsevad mõned teismeliste laste vanemad? b) Mida kristlik noor saaks ette võtta, et tema elu oleks täisväärtuslik?

KRISTLIKE lapsevanemate üks õnnelikemaid hetki on see, kui nende laps ristitakse. Berenice, kelle neli last ristiti enne 14-aastaseks saamist, sõnab: „Meile olid need äärmiselt emotsionaalsed hetked. Olime muidugi väga rõõmsad, et meie lapsed soovivad Jehoovat teenida. Samas me teadsime, et teismelistena tuleb neil seista silmitsi paljude väljakutsetega.” Kui ka sinul on teismeeas laps või hakkab ta just sinna ikka jõudma, siis ilmselt mõistad Berenice muret.

² Üks lastepsühhiaater, kes tunnistab, et kuigi noorukiiga võib olla nii teismelisele kui ka tema vanematele keeruline aeg, lausub: „Noorukiiga pole mingi hulluse või ebaküpsuse periood. See on oluline aeg täis emotsioone, suhtlemist ja loovust.” Sinu teismeeas laps võib saada Jehoovaga väga lähedaseks, seada endale teenistuses häid eesmärke ja astuda ise samme selleks, et pühenduda Jumalale ja elada selle otsusega kooskõlas. Noorus on parim aeg kasvatada usku, nagu seda tegi ka Jeesus. (Loe Luuka 2:52.) Mis roll on sinul lapsevanemana neil otsustava tähtsusega aastatel? Vaadelgem,  kuidas ilmutas Jeesus täiskasvanuna armastust, alandlikkust ja arukust. Kuidas aitavad need omadused sinul õpetada oma teismeeas last teenima Jehoovat?

3. Miks nimetas Jeesus apostleid oma sõpradeks?

³ Jeesus oli armastav ja ustav sõber. (Loe Johannese 15:15.) Piibliaegadel ei väljendanud isand tavaliselt orjadele oma mõtteid ja tundeid. Ent Jeesus oli oma ustavatele apostlitele nii isand kui ka sõber. Ta veetis koos nendega aega, väljendas neile oma tundeid ja kuulas neid tähelepanelikult, kui nad avasid talle oma südame. (Mark. 6:30–32.) Tänu sellele valitsesid Jeesuse ja ta apostlite vahel südamlikud suhted, mis valmistas nad ette tulevaseks vastutusrikkaks teenistuseks.

4. Kuidas sa saad olla oma lapsele sõbraks ja samas säilitada oma vanemliku autoriteedi? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁴ Kahe lapse isa Michael sõnab: „Lapsevanematena ei saa me muidugi loobuda oma vanemlikust autoriteedist, kuid me saame olla oma laste sõbrad.” Sõbrad veedavad üheskoos aega. Mõtle palvemeelselt, kas saad kohandada oma tööd või teisi asjatoimetusi nii, et saaksid olla rohkem koos oma lapsega. Sõpradel on ka ühiseid huvisid. Seega ole kursis sellega, mis meeldib su teismelisele lapsele ning püüa ka ise tunda rõõmu tema lemmikmuusikast, -filmidest ja -spordialadest. Itaalias elav Ilaria ütleb: „Mu vanemad tundsid huvi, mis muusikat ma kuulan. Isa oli tegelikult mu parim sõber ja ma sain temaga vabalt rääkida ka delikaatsetel teemadel.” Kui oled oma teismelisele lapsele sõbraks ja aitad tal nautida lähedast sõprust Jehoovaga, ei tähenda see, et loobuksid oma vanemlikust autoriteedist. (Laul 25:14.) Nõnda sa hoopis näitad, et armastad teda ja pead temast lugu, ning sa saad temaga veel lähedasemaks. Tänu sellele võib su laps olla valmis sinuga oma muresid jagama.

5. Kuidas aitas Jeesus oma jüngreid, et nad võiksid kogeda rõõmu, mida pakub toimekas elu Jehoova teenistuses?

⁵ Jeesus tahtis, et tema armsad jüngrid, tema sõbrad, tunneksid rõõmu, mida pakub toimekas elu Jehoova teenistuses. Seepärast soovis ta, et nad osaleksid agaralt vaimses tegevuses, oleksid innukad kuulutajad. Ta kinnitas oma jüngritele, et aitab neil selle tööga hästi toime tulla. (Matt. 28:19, 20.)

6., 7. Mis tulemused on sellel, kui vanemad aitavad oma lapsel kujundada häid vaimseid harjumusi?

⁶ Kahtlemata sa soovid, et su teismelise lapse usk püsiks tugevana. Ja Jumala soovi näeme Pauluse sõnadest: „Lapsi kasvatades manitsege neid Jehoova juhatuse järgi ja juurutage neisse tema mõtteviisi.” (Efesl. 6:4.) Täida siis seda Jumala antud kohust ja hoolitse selle eest, et su lapsel kujuneksid head vaimsed harjumused. Näiteks õhutavad lapsevanemad oma lapsi hästi õppima, kuna hariduse omandamine on tähtis, ja nad püüavad kasvatada oma lastes õpihimu. Samuti soovivad armastavad lapsevanemad seda, et nende lapsed võtaksid vastu „Jehoova juhatuse”, mida antakse koguduse koosolekutel, kokkutulekutel ja ka pere piibliõhtul. Kuna Jumala pakutav haridus on väga oluline, siis püüa kasvatada oma lapses armastust vaimsete asjade ja jumaliku tarkuse vastu. (Õpet. 24:14.) Nii nagu Jeesus aitas oma jüngreid, tuleks ka sul aidata  oma teismelisel lapsel teenistuses tõhus olla, aidates tal selles töös regulaarselt osaleda ja kasvatades temas armastust Jumala sõna õpetamise vastu.

⁷ Millised tulemused on sellel, kui teismelisel kujunevad head vaimsed harjumused? Lõuna-Aafrikas elav õde Erin sõnab: „Lastena virisesime sageli selle üle, et peame Piiblit uurima, koosolekutel käima ja kuulutama. Mõnikord segasime tahtlikult meie pereuurimist, et sellest pääseda. Meie vanemad olid aga kindlameelsed.” Ta lisab: „Selline väljaõpe aitas mul arendada püsivust. Kui nüüd juhtub, et miski mu vaimset tegevuskava segab, siis soovin võimalikult kiiresti oma harjumuspärase rutiini taastada. Ma arvan, et kui mu vanemad poleks olnud nii järjepidevad, siis mul sellist soovi võib-olla ei tekiks. Kui nad oleksid meile järele andnud, oleks mul praegu ilmselt kergem koosolekutelt puududa ja leida endale õigustusi mitte minna kuulutustööle.”

8. a) Millest ilmnes Jeesuse alandlikkus? b) Kuidas mõjutas Jeesuse alandlikkus tema jüngreid?

⁸ Kuigi Jeesus oli täiuslik, tunnistas ta alandlikult oma piire ja seda, et ta vajab Jehoova tuge. (Loe Johannese 5:19.) Kas see, et Jeesus oli alandlik, kahandas tema jüngrite lugupidamist tema vastu? Mitte sugugi. Mida rohkem ta Jehoovale toetus, seda enam jüngrid teda usaldasid. Hiljem jäljendasid nad ise Jeesuse alandlikkust. (Ap. t. 3:12, 13, 16.)

9. Kuidas võib see mõjutada su teismelist last, kui palud alandlikult vabandust ja tunnistad oma piire?

⁹ Erinevalt Jeesusest oleme meie ebatäiuslikud ja teeme vigu. Tunnista alandlikult oma piire ja ka oma eksimusi. (1. Joh. 1:8.) Mõtle näiteks, keda sa austaksid rohkem: kas sellist ülemust, kes tunnistab oma eksimust või sellist, kes seda ei tee ega vabanda kunagi? Kui su teismeline laps kuuleb, et sa palud vabandust oma eksimuse pärast, siis tõenäoliselt tema lugupidamine sinu vastu kasvab. Nii võib ta õppida ka ise oma eksimusi tunnistama. Kolme täiskasvanud lapse ema Rosemary sõnab: „Me tunnistasime oma vigu ja see ajendas meie lapsi end meile avama, kui neil oli probleeme. Me teadsime oma piire ning õpetasime lastele, kust leida nende probleemidele parimaid lahendusi. Kui nad vajasid abi, tuginesime alati meie piibliteemalisele kirjandusele ja palvetasime koos.”

10. Milles ilmnes Jeesuse alandlikkus, kui ta ütles oma jüngritele, mida neil tuleb teha?

¹⁰ Jeesusel oli voli öelda oma järelkäijatele, mida neil tuleb teha. Kuna ta oli aga alandlik, siis ta sageli ka selgitas, miks ta neile mingi korralduse oli andnud. Näiteks ta lihtsalt ei öelnud oma järelkäijatele, et neil tuleb kõige tähtsamaks pidada Jumala kuningriiki ja tema õigust, vaid lisas: „Kõike seda muud antakse teile.” Kui ta ütles: „Ärge mõistke kohut”, selgitas ta lisaks: „Et teie üle ei mõistetaks kohut, sest nõnda, nagu teie kohut mõistate, mõistetakse ka teie üle kohut.” (Matt. 6:31–7:2.)

11. Miks oleks tark teismelisele selgitada oma otsuse või reegli tagamaid?

¹¹ Kui võimalik, selgita oma otsuse või reegli tagamaid. Kui teismeline mõistab sinu mõttekäiku, on ta tõenäoliselt meelsamini valmis sulle kuuletuma. Barry, kes on üles kasvatanud neli last, sõnab: „Kui teismelised teavad, miks mingi korraldus on tehtud, aitab see neil sind usaldada,  sest nad näevad, et sinu otsused pole suvalised, vaid põhjendatud.” Ära unusta, et teismelisest on saamas täiskasvanu ja et tal tuleb õppida kasutama oma mõtlemisvõimet. (Rooml. 12:1.) Barry selgitab: „Teismelised peavad õppima langetama arukaid otsuseid, mis rajanevad pigem mõistusel kui tunnetel.” (Laul 119:34.) Kui oled alandlik ja selgitad, miks sa mingi otsuse tegid, tunneb su laps, et sa arvestad tema vanusega, ja ta õpib langetama otsuseid, kasutades oma mõtlemisvõimet.

12. Milles ilmnes Jeesuse arukus, kui ta Peetrust aitas?

¹² Jeesus oli arukas ja mõistev, kui tema jüngrid vajasid abi. Näiteks kui ta rääkis jüngritele oma peatsest hukkamisest, ütles apostel Peetrus talle parimate kavatsustega, et ta säästaks end. Jeesus aga nägi, et Peetruse mõtteviis on vale. Ta ütles Peetrusele ja teistele jüngritele otsekoheselt, mis on ennastsäästva hoiaku tagajärjed, ja loetles ennastohverdavusega kaasnevaid õnnistusi. (Matt. 16:21–27.) Peetrus võttis sellest õppust. (1. Peetr. 2:20, 21.)

13., 14. a) Mis võib osutada sellele, et su teismelise lapse usk on kõikuma löönud? b) Kuidas aitab arukus sul oma last aidata?

¹³ Palveta Jehoova poole, et ta aitaks sul mõista, milles su teismeline laps vajab abi. (Laul 32:8.) Mis võib näiteks osutada sellele, et su lapse usk on kõikuma löönud? Ehk on ta kaotanud rõõmu, räägib usukaaslastest kriitiliselt või on muutunud salatsevaks. Ära järelda kiirustades, et need on märgid sellest, et ta elab kaksikelu ja on ilmselt teinud mingi raske patu. * Samas ära ignoreeri selliseid märke ja ära pea teismelise enesessetõmbumist pelgalt mööduvaks nähtuseks.

¹⁴ Et mõista, kuidas oma last aidata, esita talle lahkelt ja lugupidavalt küsimusi. Näiteks kui kaevust ämber liiga rutakalt välja tõmmata, võib osa vett üle ääre loksuda. Samamoodi, kui püüad  läbematult oma teismelist last rääkima panna, ei pruugi sa teada saada, mida ta tegelikult mõtleb ja tunneb. (Loe Õpetussõnad 20:5.) Varemtsiteeritud Ilaria jutustab: „Teismelisena olin ma otsekui kaheks kistud. Püüdsin käia tõeteel ja samas soovisin veeta rohkem aega koos klassikaaslastega. Selline siseheitlus mõjutas mu meeleolu ja vanemad panid seda tähele. Ühel õhtul nad mainisid, et on märganud mu tujutust, ning küsisid, mis mure mul on. Ma puhkesin nutma ja selgitasin, milles asi, ning palusin neilt abi. Nad embasid mind, ütlesid, et mõistavad mu olukorda, ja lubasid aidata.” Ilaria vanemad asusidki kohe tegutsema ning aitasid tal leida kogudusest häid sõpru.

15. Mis näitab, et Jeesus oli teiste suhtes mõistev?

¹⁵ Ka Jeesus pani tähele, mis valdkonnas vajavad tema jüngrid abi ja mis neil hästi läheb. Kui mees nimega Naatanael kuulis, et Jeesus on tulnud Naatsaretist, küsis ta: „Kas Naatsaretist võib tulla midagi head?” (Joh. 1:46.) Kui sina oleksid seal olnud, siis mida oleksid sa Naatanaelist arvanud? Kas oleksid nimetanud teda kriitiliseks või eelarvamustega ja nõrga usuga meheks? Jeesus oli mõistev ja otsis Naatanaelis head. Ta ütles tema kohta: „See on tõeline iisraellane, kelles pole valelikkust.” (Joh. 1:47.) Jeesus nägi südamesse ja ta kasutas seda võimet, et otsida teistes head.

16. Kuidas sa saad aidata oma teismelisel lapsel arendada häid omadusi?

¹⁶ Sina muidugi ei suuda näha teiste südamesse, kuid Jumala abiga saad ikkagi toimida arukalt. Kas sa püüad otsida oma teismelises lapses head? Mitte keegi ei soovi, et teda tembeldataks „pahaks poisiks” või „pahaks tüdrukuks”. Ära kunagi nimeta oma last ei mõttes ega ka kuuldavalt „mässumeelseks” või „probleemseks lapseks”. Isegi kui su laps valmistab sulle pettumust, anna talle teada, et sa näed tema potentsiaali ja siirast soovi tegutseda õigesti. Pane tähele tema väiksemaidki edusamme ja kiida teda selle eest. Aita tal arendada häid omadusi, andes talle võimaluse korral rohkem vastutust. Nii toimis Jeesus ka oma jüngritega. Umbes poolteist aastat pärast kohtumist Naatanaeliga (keda kutsuti ka Bartolomeuseks), valis Jeesus ta üheks oma apostliks ning Naatanael oli tõesti innukas kristlane. (Luuka 6:13, 14; Ap. t. 1:13, 14.) Kui kiidad ja julgustad oma last, aitab see tal end väärtuslikuna tunda ja mõista, et ta suudab olla tubli kristlane, keda Jehoova saab oma teenistuses kasutada.

17., 18. Mis võib olla tulemus, kui aitad järjekindlalt oma teismelisel lapsel Jehoovat teenida?

¹⁷ Kui kasvatad oma last, võid mõnikord tunda nagu apostel Paulus, kes oli paljudele vaimseks isaks. Ta tundis oma Korintoses elavate vaimsete laste pärast suurt südamevaeva ja valas palju pisaraid, sest ta armastas neid väga. (1. Kor. 4:15; 2. Kor. 2:4.) Victor, kes on kasvatanud üles kaks poega ja tütre, ütleb: „Mu laste teismeaastad polnud just kerged. Ent head ajad kaalusid üles probleemsed hetked. Jehoova aitas meil olla lastega head sõbrad.”

¹⁸ Tööta väsimatult selle nimel, et õpetada oma last Jehoovat teenima. Kui osutad talle armastust, võid kogeda kirjeldamatut rõõmu, nähes seda, kuidas tõde saab talle omaseks ja ta otsustab käia tõeteel. (3. Joh. 4.)