Kas sa tead?

Missugune paik oli linnavärav, mida Piibli jutustustes sageli mainitakse?

▪ Piibli aegadel ümbritses enamikku linnu kaitsemüür. Seespool linnamüüre oli paljude väravate juures väljak, kus inimesed said kokku, kauplesid ja rääkisid uudiseid. Seal edastati avalikke teateid ja prohvetid said kuulutada oma sõnumeid (Jeremija 17:19, 20). Väljaanne „The Land and the Book” ütleb, et „peaaegu kõik äritehingud sooritati linnaväravate juures või nende lähedal”. Muistse Iisraeli linnaväravad olid umbes nagu tänapäeva linnade kaubandus-meelelahutuskeskused.

Näiteks Aabraham ostis Efronilt perekonna matmispaiga „hetiitide nähes, kõigi juuresolekul, kes ... linna väravast läbi käisid” (1. Moosese 23:7–18). Boas palus kümnel Petlemma vanemal istuda linnaväravas, kuni ta teeb nende juuresolekul korraldusi seoses Ruti ja tema surnud abikaasa pärisosaga, et järgida leviraatabielu seadust (Rutt 4:1, 2). Ka linna vanemad pidid istuma väravas, kui mõistsid kohut. Seal arutasid nad kohtuasju, langetasid otsuseid ja viisid need täide (5. Moosese 21:19).

Kus asus Oofir, millele Piibel viitab kui kvaliteetse kulla esinemispaigale?

▪ „Oofiri kulda” mainitakse esimest korda Iiobi raamatus ja seda võrdsustatakse „puhta kullaga” (Iiob 28:15, 16). Umbes 600 aastat pärast Iiobi päevi kogus kuningas Taavet „Oofiri kulda”, et ehitada Jeruusalemma Jehoova tempel. Ka tema poeg Saalomon importis Oofirist kulda (1. Ajaraamat 29:3, 4; 1. Kuningate 9:28).

Pühakiri annab teada, et Saalomonil oli Punase mere rannikul Esjon-Geberis ehitatud laevastik, mis tõi Oofirist kulda (1. Kuningate 9:26). Õpetlased arvavad, et Esjon-Geber asus Al-’Aqabah’ lahe tipus praeguse Elati ja Al-’Aqabah’ piirkonnas. Sealt said laevad sõita mistahes paika Punase mere rannikul või kaugematesse kauplemiskohtadesse Aafrika või India rannikul, kus Oofir võis paikneda. Ent teised arvavad, et Oofir asus Araabias, kust on leitud muistseid kullakaevandusi ja kus kulda veel tänapäevalgi kaevandatakse.

Kuigi Saalomoni kullakaevandusi peetakse üksnes legendiks, kirjutab egüptoloog Kenneth Kitchen järgmist: „Oofir pole mingi väljamõeldis. Ühel heebrea ostrakonil [ehk savinõu killul], mis võib olla pärit 8. sajandist [e.m.a], on selgelt kirjas lühike märkus: „Oofiri kuld Beet-Hooroni eest – 30 seeklit.” Siin mainitud Oofir on reaalne kulla leiukoht, nagu ka ‛Amau, Punt või Kuš väljendites „‛Amau kuld”, „Pundi kuld” või „Kuši kuld” Egiptuse tekstides. Kõigil neil juhtudel kuld kas pärineb nimetatud maalt või märgitakse selle nimega kulla tüüpi või kvaliteeti.”

[Pilt lk 15]

Aabraham linnaväravas maad ostmas

[Pilt lk 15]

Heebrea ostrakon, millel on mainitud Oofiri

[Allikaviide]

Collection of Israel Antiquities Authority, Photo © The Israel Museum, Jerusalem