Ära lase end petta

DON QUIJOTE on 16. sajandi Hispaania kirjaniku Miguel de Cervantese loodud tuntud kangelane, kellest räägib samanimeline klassikaline romaan. Don Quijote peas keerlevad legendid ja väljamõeldised vapratest, helkivais soomusrüüs rüütlitest, kes päästavad hädast õrnema soo esindajaid. Peagi hakkab don Quijote ette kujutama, et temagi on õilis rüütel. Ühes kuulsaks saanud episoodis ründab ta tuuleveskeid, mida peab ohtlikeks hiiglasteks. Olles oma mõtteis veendunud, et teenib hiiglaste tapmisega Jumala huve, teeb ta end lihtsalt naeruväärseks.

Don Quijote lugu on muidugi väljamõeldis, kuid asi on naljast kaugel, kui keegi usub seda, mis pole tõsi. Mõtle näiteks alkohoolikule, kes arvab, et joomisel pole mingeid halbu tagajärgi, kuid tegelikult rikub ta ära oma tervise ja pereelu. Või siis kujuta ette õnnetut anorektikut, kes mõtleb, et on terve ja toitub korralikult, kuid näljutab end hoopis aeglaselt surnuks.

Kas pettuse püünisesse võib langeda igaüks? Kahjuks küll. Õigupoolest varitseb meid kõiki niisugune oht. Muu hulgas võime lasta end petta, kui hoiame kinni mõnest südamelähedasest religioossest uskumusest, ning sellel võivad olla vägagi kurvad tagajärjed. Kas tõesti võime lasta end usuküsimustes petta? Mida teha, et seda ei juhtuks?

Pettuse tagajärjed

Ühe sõnaraamatu järgi tähendab sõna „petma” kedagi „tahtlikult eksiteele, eksiarvamusele viima”. Sealhulgas tähendab see panna salakavalalt kedagi uskuma  valesid mõtteid või uskumusi. Inimene, kes ei tea, et teda hoitakse valeinfoga sihilikult teadmatuses, ja kes on eksiteel, on kahtlemata tõsises ohus.

Eriti kurb on tõik, et petetud või eksiteele viidud inimene hoiab tihtipeale oma valeuskumustest kinni hoolimata sellest, mida näitavad kaalukad tõendid. Inimene võib oma tõekspidamistesse niivõrd tugevalt kiinduda, et suleb lihtsalt silmad kõigi tõendite suhtes, mis võiksid neid kõigutada.

Kas oleme tõesti ohus?

Mõni võib nüüd mõelda, kas pole liialdus väita, et igaüht varitseb oht lasta end eksitada usuküsimustes. Siiski pole see liialdus, sest Kurat-Saatan, keda Jeesus nimetas „vale isaks”, tahab petta ja eksiteele viia iga inimest (Johannese 8:​44). Saatanat on Piiblis kirjeldatud ka kui „selle maailma jumalat”. Ta on läbi ajaloo pimestanud miljonite inimeste meeli (2. Korintlastele 4:4). Praegugi eksitab ta „kogu asustatud maad” (Ilmutus 12:9).

Saatan pettis juba esimesi inimesi. Näiteks meelitas ta Eeva uskuma, et too ei pea alluma oma Looja seadustele ning võib saada „Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja” ehk otsustada ise, mis on hea ja halb (1. Moosese 3:1–5). See oli esimene, üliosavalt sepitsetud pettus, sest kuigi inimestele oli antud vabadus valida ise, mis nad teevad, ei olnud neid loodud võimega otsustada, mis on õige ja mis vale. Üksnes Jumalal kui Loojal ja Kõigekõrgemal on see õigus ja voli (Jeremija 10:23; Ilmutus 4:11). Milline pettekujutlus on küll uskuda, et õigus valida hea ja halva vahel tähendab ka õigust otsustada, mis on hea ja mis halb! Sellesse püünisesse võime aga meie, ebatäiuslikud inimesed, kahjuks vägagi kergesti langeda.

Kas seda võib juhtuda ka sinuga?

Sulle südamelähedased religioossed uskumused on võib-olla eksisteerinud juba sajandeid ning ühelt põlvkonnalt teisele pärandunud. Siiski ei pruugi see veel tähendada, et need on tingimata tõesed. Miks? Piibel annab teada, et juba varsti pärast Kristuse apostlite surma tõusid kristlikus koguduses valelikud mehed, kes õpetasid „pööraseid asju, et vedada jüngreid enda järele” (Apostlite teod 20:29, 30). Salakavalalt eksitasid nad inimesi „veenvate väidetega” ning „filosoofia ja tühja pettuse abil, mis vastavad inimeste traditsioonidele” (Koloslastele 2:4, 8).

Kas tänapäeval on asjalood teisiti? Tegelikult mitte, sest apostel Paulus hoiatas, et viimseil päevil ehk siis meie ajal läheb olukord hullemaks. „Kurjad inimesed ja petturid muutuvad aina halvemaks, eksitades teisi ja eksides,” kirjutas ta (2. Timoteosele 3:1, 13).

Seepärast on tark võtta tõsiselt Pauluse hoiatust: „Niisiis, kes enda arvates seisab, vaadaku ette, et ta ei langeks” (1. Korintlastele 10:12). Paulus mõtles siin inimese seisundit Jumala ees. Kui keegi arvab, et Saatan ei suuda teda mingil juhul petta, siis juba ainuüksi see näitab, et inimene on eksiteel. Mitte keegi pole Saatana „salakavalate tegude” eest kaitstud (Efeslastele 6:11, allmärkus). Seepärast tundiski apostel muret oma kaaskristlaste pärast ja ütles: „Ma kardan, et nagu madu võrgutas Eeva oma kavalusega, nii võidakse teiegi mõtlemine kuidagi rikkuda ja te kaotate siiruse ja puhtuse, mida Kristus väärib” (2. Korintlastele 11:3).

Kuidas end pettuse eest hoida?

Mida siis teha, et mitte lasta Saatanal end petta? Kuidas sa võid teha kindlaks, kas  sina kummardad Jumalat „vaimus ja tões”? (Johannese 4:24.) Selle abil, mida Jehoova Jumal on sulle andnud. Ennekõike on ta „andnud meile mõistmisvõime”, et eristada tõde valest (1. Johannese 5:20). Samuti on ta teinud võimalikuks selle, et võiksid Saatana võtted ära tunda (2. Korintlastele 2:11). Tegelikult on sul kõik vajalik, et mitte lasta Saatanal end eksitada (Õpetussõnad 3:1–6; Efeslastele 6:10–18).

Mis kõige tähtsam, Jumal on andnud sulle enda kaitsmiseks ühe täiesti usaldusväärse abivahendi. Mille? Apostel Paulus õhutas oma kaaslast Timoteost toetuma usuküsimustes just sellelesamale abivahendile. Pärast seda, kui Paulus oli hoiatanud Timoteost „kurjade inimeste ja petturite” eest, andis ta temale nõu tugineda kõigis oma uskumustes „pühadele kirjutistele” ehk Jumala pühale Sõnale Piiblile, et niisugused inimesed ei saaks teda petta (2. Timoteosele 3:15).

Mõni võib siiski öelda, et eksiteel on see, kes usub Jumalat ja peab Piiblit tema inspireeritud Sõnaks. Tegelikult on aga eksiteel hoopis need, kes keelduvad kangekaelselt uskumast tõendeid, mis kinnitavad Looja eksistentsi, ja seda, et Piibel on Jumala inspireeritud Sõna (Roomlastele 1:18–25; 2. Timoteosele 3:16, 17; 2. Peetruse 1:19–21). *

Ära lase end petta sellel, „mida vääralt „teadmisteks” nimetatakse”, vaid tee Jumala Sõna abil kindlaks, mis on tõde (1. Timoteosele 6:20, 21). Võta eeskujuks üllameelsed Beroia linna elanikud, kellele apostel Paulus kuulutas. Nemad „olid eriti innukad sõna vastu võtma”. Peale selle, et nad uskusid tulihingeliselt, mida Paulus õpetas, nad ka uurisid „hoolega iga päev pühakirjast, kas need asjad on nii” (Apostlite teod 17:11).

 Ära pelga oma uskumusi sel moel analüüsida. Tegelikult innustabki Piibel meid uurima „kõigi asjade paikapidavust”, et teha kindlaks, kas need vastavad tõele (1. Tessalooniklastele 5:21). Esimese sajandi lõpu paiku õhutas apostel Johannes kaaskristlasi: „Armsad, ärge uskuge igat inspireeritud sõnumit, vaid kontrollige neid sõnumeid, et näha, kas need lähtuvad Jumalast” (1. Johannese 4:1). Jah, isegi kui mingi religioosne õpetus näib olevat inspireeritud ehk tulevat Jumalalt, on ikkagi tark uurida Pühakirja, et jõuda selgusele, kas see õpetus on tõene (Johannese 8:31, 32).

Toimi õpitu järgi

Siiski on vaja veel midagi. Jeesuse järelkäija Jaakobus kirjutas: „Saage sellisteks, kes sõna järgi ka teevad, mitte ainult ei kuula, muidu te petate end ekslike arutlustega” (Jaakobuse 1:22). Ainuüksi Piibli õpetuste teadmisest on vähe. Nende järgi tuleb ka elada. See tähendab, et peame tegema seda, mida Jumal ootab, ning hoiduma sellest, mida ta keelab.

Mõtle näiteks praegusele moraali allakäigule, mida on näha kõikjal. Kas ei kinnita see, kui osavalt on Saatan pannud inimesi uskuma, et nad võivad ignoreerida Jumala kõlblusnorme, ilma et neil halvasti läheks? Seetõttu andis apostel Paulus kristlastele järgmise selgesõnalise hoiatuse: „Ärge petke end: Jumalat ei saa narrida. Sest mida iganes inimene külvab, seda ta ka lõikab” (Galaatlastele 6:7).

Ära ole nagu „rumal mees” Jeesuse näites, kes küll kuulas tema sõnu, kuid ei teinud nende järgi. Nagu Cervantese don Quijote, kes lasi end petta omaenese eksikujutelmadel, arvas ka see mees, et võib ehitada kindla ja turvalise maja ebakindlale liivasele pinnasele. Püüa pigem olla selle mehe sarnane, „kes ehitas oma maja kaljule”. Jeesus nimetas teda arukaks, sest ta kuulas Jeesuse sõnu ja tegi nende järgi (Matteuse 7:24–27).

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 12, 13]

Kas sa näed asju nii, nagu need tegelikult on?

1930. aastatel joonistas ja avaldas Rootsi kunstnik Oscar Reutersvärd rea kujundeid, mis said tuntuks kui võimatud kujundid. Üht modernset näidet võib näha siinsamas lehel. Esimesel hetkel näivad tema joonistused tõepärased, kuid tegelikult on ilmselge, et selliseid objekte ei saa olemas olla. Lähemal uurimisel võib näha, et kunstnik on püüdnud vaataja silma ja mõistust kavalalt petta.

Võimatud kujundid pole ainsad, mis näivad olevat midagi muud, kui need tegelikult on. Ligikaudu kaks tuhat aastat tagasi andis Piibel hoiatuse: „Vaadake ette, et keegi ei võtaks teid saagiks filosoofia ja tühja pettuse abil, mis vastavad inimeste traditsioonidele, maailma põhiprintsiipidele ega vasta Kristusele” (Koloslastele 2:8).

Sellele hoiatusele lisab kaalu fakt, et nende sõnade kirjutaja oli varem ka ise pettuse ohvriks langenud. Kuna ta oli saanud õpetust oma aja ühelt kuulsaimalt usuõpetajalt ning tal oli sidemeid tähtsate isikutega, polnud ta niisugune inimene, keda oleks olnud kerge petta (Apostlite teod 22:3).

See mees, Saulus Tarsosest, oli pandud uskuma, et need, kes ei järgi samu religioosseid traditsioone ja kombeid kui tema, väärivad hukkamõistu. Saulus arvas, et täidab Jumala antud missiooni, kui võtab juudi usujuhtide toetusel kinni need, kes ei ütle lahti kristlikust õpetusest. Ta oli koguni kaasosaline teise juudi tapmises, kuna uskus ekslikult, et see mees on Jumalat teotanud (Apostlite teod 22:4, 5, 20).

Mõne aja pärast aidati Saulusel näha vahet õige ja vale vahel, selle vahel, mida Jumal heaks kiidab ja mida ta hukka mõistab. Niipea kui tulise loomuga Saulus adus, et ta toimib valesti, muutis ta end ning sai tuntuks kui Paulus, Jeesus Kristuse apostel. Nüüd, mil Paulus oli pettuse köidikuist vabanenud, hakkas ta Jumalat õigesti teenima (Apostlite teod 22:6–16; Roomlastele 1:1).

Nagu Paulus, nii on ka paljud teised siirad inimesed lasknud end petta õpetustest, mida võib võrrelda võimatute kujunditega – uskumustest, mis näivad usaldusväärsetena, kuid mis ei põhine Jumala Sõnal (Õpetussõnad 14:12; Roomlastele 10:2, 3). Siis aga aidati neil näha oma religiooni õpetusi ja vilju õiges valguses (Matteuse 7:15–20). Kuna nad said Piiblist õigeid teadmisi, võtsid nad omaks uued tõekspidamised ja muutsid oma eluviisi, et pälvida Jumala heakskiitu.

Kas sa sooviksid jäljendada apostel Pauluse eeskuju ning analüüsida oma uskumusi Jumala Sõna Piibli valgusel? Jehoova tunnistajad aitavad sul seda meeleldi teha.

[Pildi allikaviide lk 10]

Doré gravüür