Kas Eedeni aed oli tõepoolest olemas?

KAS sinule on tuttav lugu Aadamast ja Eevast ning Eedeni aiast? Sellest on kuulnud paljud inimesed kõikjal maailmas. Ent isegi siis, kui see on sulle tuttav, miks mitte seda lugu ise Piiblist lugeda. Jutustus Aadamast ja Eevast on kirjas 1. Moosese 1:26–3:24. Järgnevalt toome ära loo tuuma.

Jehoova Jumal * loob mullast inimese, kellele ta paneb nimeks Aadam, ja annab talle koduks aia, mis asub Eedeni-nimelises piirkonnas. Selle aia on rajanud Jumal ise. Eedeni ala on veerikas ning seal kasvab rohkelt kauneid viljapuid. Aia keskel seisab „hea ja kurja tundmise puu”, millest Jumal keelab süüa, öeldes, et sõnakuulmatuse karistuseks on surm. Mingi aja pärast loob Jumal Aadamale ta küljeluust kaaslase, naise, kelle nimeks saab Eeva. Jumal annab neile ülesande hoolitseda Eedeni aia eest, saada lapsi ning täita maa.

Ajal, mil Eeva on üksi, räägib temaga madu ja ahvatleb teda sööma keelatud vilja,  väites, et Jumal on naisele valetanud ning varjab tema eest midagi head. Ja see miski hea teeks ta Jumala sarnaseks. Eeva jääb uskuma ning sööbki keelatud vilja. Pärast sööb vilja ka Aadam, keerates samuti Jumalale selja. Seejärel annab Jehoova Aadamale, Eevale ja maole teada kohtuotsuse. Inimesed saadetakse paradiisiaiast välja ning inglid pannakse aia sissekäigu ette valvama.

Varem oli õpetlaste, haritlaste ja ajaloolaste seas tavaks pidada Piibli 1. Moosese raamatu sündmusi tõeseks ja ajalooliseks. Praegusel ajal on aga moes suhtuda sealkirjutatusse skeptiliselt. Ent miks kaheldakse Aadama, Eeva ja Eedeni aia loos? Vaadelgem nelja põhjust.

1. Kas Eedeni aed oli reaalne koht?

Miks selles kaheldakse? Oma osa võib olla filosoofial. Sajandeid spekuleerisid teoloogid, et Jumala aed on kuskil veel alles. Kirikut aga mõjutasid niisugused Kreeka filosoofid nagu Platon ja Aristoteles, kes ütlesid, et miski maa peal ei saa olla täiuslik. Täius on võimalik üksnes taevas. Seepärast järeldasid teoloogid, et algne paradiis pidi olema taevale lähemal. * Mõned arvasid, et Eedeni aed asus väga kõrge mäe otsas, nii et seda ei mõjutanud meie rikutud maa. Teised jällegi uskusid, et paradiis asus põhja- või lõunapoolusel, kolmandad aga seda, et paradiis oli kuu peal või kuskil selle lähedal. Mõistagi pole üllatav, et Eedeni sündmused omandasid muinasjutu hõngu. Mõned tänapäeva õpetlased ei vaevu aga üldse Eedeni asukoha peale mõtlema ning väidavad, et niisugust paika pole kunagi olemas olnudki.

Mida aga Piibel Eedeni aia kohta ütleb? Tekstis 1. Moosese 2:8–14 antakse selle kohta teada mitmeid üksikasju. See asus ida pool, Eedeni-nimelises piirkonnas. Seda kastis jõgi, mis jagunes neljaks. Piiblis on ära toodud iga jõe nimi ning lühidalt ka see, millisel alal mingi jõgi voolas. Need detailid on usuteadlastele juba kaua peamurdmist valmistanud. Paljud õpetlased on neid piiblilõike hoolega uurinud, et leida vihjeid, kus see ala võis paikneda. Ent tulemuseks on vaid arvutu hulk vasturääkivaid teooriaid. Kas see tähendab, et Eedeni ja selle aia kirjeldus ning sealsed jõed on pelgalt müüt?

Mõtle sellele, et Eedeni aia sündmused leidsid aset ligikaudu 6000 aastat tagasi. Need tähendas üles Mooses, kes võis tugineda suulistele jutustustele või varajastele kirjalikele dokumentidele. Sellegipoolest pani Mooses need sündmused kirja umbes 2500 aastat pärast nende toimumist. Eeden oli juba kauge ajalugu. Kas on võimalik, et sellised orientiirid nagu jõed võivad aastatuhandetega muutuda? Maakoor on dünaamiline, pidevas liikumises. Piirkond, kus Eeden tõenäoliselt asus, paikneb seismilises vööndis, kus toimub praegu umbes 17 protsenti maailma suurematest maavärinatest. Niisuguseis paigus on muutused pigem reegliks kui  erandiks. Ja mis veel, Noa päevil aset leidnud veeuputus võis samuti maakera pinnamoodi tundmatuseni muuta. *

Mõned üksikud faktid, mida teame, on aga järgmised: 1. Moosese raamat räägib paradiisiaiast kui reaalsest kohast. Kaks neljast jõest – Frat (Eufrat) ja Hiddekel (Tigris) – voolavad veel tänapäevalgi ning mõned nende allikad asuvad üksteisele väga lähedal. Jutustuses tuuakse ära isegi maade nimed, kust need jõed läbi voolasid, ning mainitakse sealse piirkonna loodusvarasid. Muistse Iisraeli elanikele, Eedeni loo esimestele lugejatele olid need detailid informatiivsed.

Kas muinasjuttudes leidub sääraseid üksikasju? Kas pole nii, et muinasjuttudes kiputakse vältima konkreetseid detaile, mida saaks kergesti kinnitada või ümber lükata? „Elas kord seitsme maa ja mere taga ...” Just nii algavad muinasjutud. Ajaloolised kirjutised aga sisaldavad olulisi detaile. Ja seda võib öelda ka Eedeni aia loo kohta.

2. Kas on tõesti usutav, et Jumal lõi Aadama mullast ja Eeva tema küljeluust?

Nüüdisaja teadus on kinnitanud fakti, et inimese keha koosneb maa pinnases leiduvatest elementidest, näiteks vesinikust, hapnikust ja süsinikust. Kuidas said aga need elemendid elavaks olendiks?

Paljud teadlased teoretiseerivad, et elu tekkis järk-järgult miljonite aastate jooksul väga lihtsatest vormidest, mis muutusid üha keerukamateks. Sõna „lihtne” on aga eksitav, sest kõik elusolendid, isegi mikroskoopilised ainuraksed organismid on hämmastavalt keerukad. Pole ühtki tõendit, et mingisugunegi eluvorm võiks tekkida iseenesest. Kõik elusolendid annavad hoopis vääramatult tunnistust sellest, et need on kavandanud keegi, kes on palju intelligentsem kui inimene (Roomlastele 1:20). *

Kas on võimalik, et sümfoonial, mida vaimustusega kuulad, või kaunil maalil, mida imetled, või mõnel tehnikaimel pole loojat? Kindlasti ei arvaks nii mitte keegi! Ent need  meistriteosed pole võrreldavadki inimkeha keerukuse, ilu või leidliku kavandatusega. Kuidas siis võib öelda, et inimkehal pole loojat? Peale selle ütleb 1. Moosese raamatu jutustus, et kõigist eluvormidest maa peal valmistati üksnes inimesed Jumala näo järgi (1. Moosese 1:26). Seepärast ongi maa peal ainult inimestel loomevõime, tänu millele sünnivad suurepärased muusika- ja kunstiteosed ning tehnikaimed. Kas meid peaks üllatama, et Jumal on palju võimekam Looja kui meie, inimesed?

Jumalal polnud mingit probleemi valmistada naist mehe küljeluust. * Ta oleks võinud naise ka teisti luua, ent Eeva loomisel Aadama küljeluust oli oma tähendus. Jumal tahtis, et mees ja naine abielluksid ning saaksid nii lähedaseks, et nad oleksid justkui „üks liha” (1. Moosese 2:24). Kas pole see, kuidas mees ja naine teineteist täiendavad, nende püsiv ning vastastikku toetav side võimas tõend Looja tarkusest ja armastusest?

Peale selle tunnistavad tänapäeva geneetikud, et kõik inimesed põlvnevad tõenäoliselt ühest mehest ja ühest naisest. Niisiis, mis on 1. Moosese raamatu jutustuses nii müütilist?

3. Hea ja kurja tundmise puu ning elupuu tunduvad müütilistena.

1. Moosese raamatu ülestähendus ei räägi, et neil puudel iseenesest oleks mingi eriline või üleloomulik jõud olnud. Need olid lihtsalt puud, millele Jehoova oli andnud sümboolse tähenduse.

Kas ei tee ka inimesed ise midagi säärast? Näiteks kui inimestel kästakse austada riigilippu, saavad nad aru, et neil tuleb austada lippu kui riigi sümbolit, mitte kui riidetükki. Monarhidki on pidanud valitsuskeppi ja krooni oma võimu sümboliks.

Mida siis need kaks puud sümboliseerisid? Esitatud on palju keerulisi teooriaid. Vastus sellele küsimusele on lihtne, kuid sügavamõtteline. Hea ja kurja tundmise puu kujutas õigust, mis on üksnes Jumalal: õigust otsustada, mis on hea ja mis halb (Jeremija 10:23). Niisiis on mõistetav, miks oli kuritegu sellest puust vilja võtta. Elupuu aga kujutas andi, mida ainult Jumal võib inimestele anda. Ja selleks on igavene elu (Roomlastele 6:23).

 4. Rääkivad maod kuuluvad pigem muinasjuttude kilda.

Tõsi, see aspekt 1. Moosese raamatu jutustusest võib tunduda üsnagi segadusseajav, ja eriti veel siis, kui me ei võta arvesse kogu ülejäänud Piiblit. Ometi kergitab Piibel sellelt müsteeriumilt vähehaaval saladuskatet.

Kes lasi paista, et madu räägib? Muistse Iisraeli elanikele oli teada tegureid, mis heitsid sellele maoga seotud loole valgust. Iisraellastele polnud saladus, et vaimolendid võivad lasta paista, nagu saaks loom rääkida. Näiteks oli Mooses üles kirjutanud jutustuse Bileamist ja sellest, kuidas Jumal läkitas ingli, kes pani Bileami eesli rääkima (4. Moosese 22:26–31; 2. Peetruse 2:15, 16).

Kas imesid võivad teha ka teised vaimolendid, sealhulgas Jumala vaenlased? Mooses nägi, kuidas Egiptuse nõidpreestrid tegid järele mõningaid Jumala imetegusid, näiteks seda, kuidas kepp näis muutuvat maoks. Niisuguseid imesid said teha üksnes Jumala vaenlased vaimude maailmast (2. Moosese 7:8–12).

Tõenäoliselt kirjutas Mooses ka Jumala poolt inspireeritud Iiobi raamatu. See raamat räägib nii mõndagi Jumala peavaenlasest Saatanast, kes seadis valelikult kahtluse alla kõigi Jehoova teenijate laitmatuse (Iiob 1:6–11; 2:4, 5). Kas vanaaja iisraellased võisid järeldada, et ka see oli Saatan, kes manipuleeris Eedeni aia maoga ning jättis mulje, nagu see loom räägiks, ahvatledes Eevat nõnda Jumala vastu astuma ja oma laitmatusest loobuma? Vägagi võimalik.

Kas mao taga oli tegelikult Saatan? Jeesus viitas hiljem Saatanale kui „valetajale ja vale isale” (Johannese 8:44). „Vale isaks” on ju loogiline pidada esimese vale sepitsejat. Esimeseks valeks olidki mao sõnad Eevale. Vastupidi Jumala hoiatusele, et keelatud vilja söömine lõpeb surmaga, ütles madu: „Te ei sure kummatigi mitte” (1. Moosese 3:4). Mõistagi teadis Jeesus, et Saatan oli see, kes maoga manipuleeris. Ilmutus, mille Jeesus apostel Johannesele andis, teeb pildi täiesti selgeks. Seal nimetatakse Saatanat „algseks maoks” (Ilmutus 1:1; 12:9).

Kas on tõesti raske uskuda, et võimas vaimolend on suuteline manipuleerima maoga, jättes mulje, nagu see räägiks? Isegi inimesed, kelle oskused vaimolendite omade kõrval kahvatavad, suudavad kõhurääkimise abil valemulje jätta ja oskavad luua usutavaid eriefekte.

Veel üks tõend

Kas ei nõustu sa, et tegelikult pole mingit alust suhtuda 1. Moosese raamatu sündmustesse skeptiliselt? Nende ajaloolisust kinnitavad olulised tõendid.

Näiteks on Jeesus Kristust nimetatud „ustavaks  ja tõeliseks tunnistajaks” (Ilmutus 3:14). Tema kui täiuslik inimene ei valetanud kunagi ega väänanud tõde mingilgi moel. Jeesus rääkis, et ta oli eksisteerinud juba kaua aega enne seda, kui ta inimesena maa peale sündis. Tegelikult oli ta olnud Isa Jehoova kõrval juba „enne maailma olemasolu” (Johannese 17:5). Seega oli Jeesus ammu enne seda olemas, kui elu maa peal alguse sai. Mida see kõige usaldusväärsem tunnistaja ütles?

Jeesus rääkis Aadamast ja Eevast kui reaalsetest inimestest. Ta viitas nende abielule, kui selgitas, et Jumala seatud normiks on monogaamia (Matteuse 19:3–6). Kui Aadam ja Eeva poleks kunagi elanud ning Eedeni aed oleks pelgalt müüt, siis oli Jeesust kas petetud või oli ta ise petis. Kumbki neist pole aga võimalik. Jeesus oli taevas ja nägi ise Eedeni aia sündmuste kulgu. Milline tõend oleks veenvam?

Umbusk 1. Moosese raamatu ülestähendusse õõnestaks tegelikult usku ka Jeesusesse. Selline umbusk teeks samuti võimatuks mõista mõningaid Piibli tähtsamaid teemasid ja lohutustpakkuvaid tõotusi. Kuidas?

[Allmärkused]