Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas sa tead?

Kas sa tead?

Kas sa tead?

Mida muistsed iisraellased tegid, et pikaks kuivaperioodiks vett varuda?

Iisraelis sajab vihma oktoobrist aprillini ja siis, paduvihmade ajal, on kuivad jõeorud veega täitunud. Ent suviti kuivab enamik selliseid jõgesid ära ja vihma ei pruugi sadada mitu kuud järjest. Kuidas tagasid inimesed Piibli aegadel endale püsiva veevaru?

Selle probleemi lahendamiseks raiuti mäenõlvadele kanaleid, mille kaudu juhiti talvine vihmavesi maa-alustesse süvenditesse ehk tsisternidesse. * Ka elamute katused tehti mõnevõrra kaldu, et vihmavesi neisse veemahutitesse voolaks. Paljudel peredel olid oma tsisternid, millest nad said janu kustutamiseks vett ammutada (2. Saamueli 3:26; 2. Kuningate 18:31).

Lisaks said iisraellased vett allikatest. Mägismaal imbub talvine vihmavesi pinnasesse vettpidava kivimikihini, liigub mööda seda edasi, kuni voolab allikana jälle maa seest välja. Niisugused kohanimed nagu Een-Semes, Een-Rogel ja Een-Gedi viitavad sellele, et külad ehitati tihti allikate (heebrea k en) lähedusse (Joosua 15:7, 62). Jeruusalemma jõudis allikavesi mööda veejuhet, mis oli uuristatud läbi tihke kivimi (2. Kuningate 20:20).

Paigus, kus polnud allikaid, nagu näiteks Beer-Sebas, kaevati põhjavee kättesaamiseks kaevusid (heebrea k beʼerʹ) (1. Moosese 26:32, 33). Kirjanik André Chouraqui märgib, et „tollased tehnilised lahendused äratavad imestust isegi tänapäeval”.

Missuguses majas võis Aabram (Aabraham) elada?

Aabram ja tema naine elasid jõukas Kaldea linnas Uuris. Jumala tahtel lahkusid nad aga sellest linnast ja hakkasid elama telkides (1. Moosese 11:31; 13:12). Vaatleme, missugust ohvrit võis niisugune muudatus neile tähendada.

Aastatel 1922–1934, kui Leonard Woolley tänapäeva Iraagi territooriumil asuva Uuri linna varemeid välja kaevas, avastas ta hoonete hulgas 73 tellistest maja. Paljude majade ruumid avanesid sillutatud siseõue. Õu oli veidi kaldu keskkoha poole, kust heitvesi mööda toru ära voolas. Suuremate majade külalistetubades olid oma tualettruumid. Esimesel korrusel asusid veel tulekoldega köögid ning orjade magamisruumid. Pererahvas ise elas ülakorrusel, kuhu sai treppi mööda. Trepp viis puidust rõdule, mis ääristas siseõue ning kust pääses ülakorruse tubadesse.

„Maja, ... millel oli sillutatud õu, korralikult lubjatud seinad, kanalisatsioon ... kümme või enam tuba, näitab, et sealne elatustase oli tõesti kõrge,” kirjutas Woolley. „Kusjuures sellistes majades elasid ... poodnikud, väikekaupmehed, kirjutajad ja muud keskklassi kuuluvad inimesed.”

[Allmärkus]

^ lõik 4 Eestikeelses Piiblis on sageli tõlgitud sõnaga „kaev”.

[Pilt lk 19]

Tsistern, Horvot Mezada, Iisrael

[Allikaviide]

© Masada National Park, Israel Nature and Parks Authority

[Pilt lk 19]

Joonistus Aabrahami-aegsest majast

[Allikaviide]

© Joonistus: A. S. Whitburn