Kas Piibel mõistab hukka hasartmängude mängimise?

POPULAARSETES filmides ja telesaadetes näidatakse, et hasartmängude mängimine, eriti just kasiinodes, on ilusate, rikaste ja tarkade inimeste ajaviide. Vaatajad saavad üldjuhul muidugi aru, et tegemist on siiski vaid fantaasiamaailmaga.

Päriselus köidavad hasartmängijaid kasiinode kõrval veel loteriid, spordivõistluste tulemuste ennustamine ja netihasartmängud. Raamatus „Internet Gambling” nimetatakse hasartmängimist „peaaegu et üleüldiseks paheks, mis levib kulutulena”. Näiteks pokker on nüüd televisioonis ja internetis arvatud tavaliste spordialade hulka. Mõni aasta tagasi toodi ühes ajalehes välja, et ekspertide hinnangul olevat Ameerika Ühendriikides pooleteise aastaga pokkerimängijate arv kahekordistunud.

Hasartmängu on defineeritud kui mängu, mida mängitakse harilikult raha peale ja kus võit oleneb eelkõige juhusest. Paljud arvavad, et senikaua kui õnnemängija paneb mängu oma raha ning tal ei teki sõltuvust, pole hasartmängude mängimises midagi halba. „New Catholic Encyclopedia” ütleb koguni, et hasartmängude mängimine „on patt üksnes sel juhul, kui mängukirg takistab oma kohustusi täita”. Sellise järelduse toetuseks ei toodud eelmainitud väljaandes siiski ühtegi piibliteksti. Milline peaks siis olema kristlaste seisukoht selles asjas? Kas Piibel kiidab heaks hasartmängude mängimise või mõistab selle hukka?

Tuleb märkida, et Pühakirjas ei räägita otsesõnu hasartmängude mängimisest, mis aga ei tähenda, et me selles vallas sealt üldse mingit nõu ei leiaks. Selle asemel et Piiblis oleksid iga tegevuse ja olukorra puhuks reeglid, innustab see meid ’saama aru, mis on Jehoova tahe’ (Efeslastele 5:17). Piibliõpetlase Ethelbert Bullingeri sõnul viitab kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „aru saama”, mingi teema üksikasjade seostamisele mõttetegevuse ehk mõtisklemise ja kaalumise teel saadud teadmiste abil. Seega kristlane saab aru, mis on Jumala tahe, kui mõtiskleb hasartmängudega seotud Piibli põhimõtete üle ja oskab neid põhimõtteid omavahel seostada. Kui loed järgnevas teemakäsitluses toodud piiblitekste, siis mõtle, kas hasartmängude mängimine sobib nende piiblisalmidega kokku ja kas neist selgub, milline on selles küsimuses Jumala tahe.

Õnnele lootmine

Hasartmängudes tehakse panuseid tulemuse peale, mille määrab juhus. Paljud inimesed  loodavad, ja eriti veel, kui mängus on raha, et neile naeratab õnn, see salapärane jõud juhuse taga. Mõned märgivad loteriipiletil ära oma õnnenumbrid; ebausklike mahjongimängijate seas on keelatud lausuda mõningaid sõnu; osa inimesi puhub enne viskamist täringutele. Miks seda kõike tehakse? Sageli usuvad hasartmängijad, et õnn mõjutab või vähemalt võiks mängu tulemust mõjutada.

Kas õnnele lootmine on tõesti süütu asi? Mõned inimesed vanaaja Iisraelis arvasid nii ja uskusid, et nende majanduslik õitseng sõltub õnnest. Kuidas Jehoova Jumal sellesse suhtus? Jumal ütles neile oma prohveti Jesaja kaudu: „Teie, kes hülgate Issanda, unustate mu püha mäe, kes katate õnnejumalale laua ja kallate saatusejumalale tembitud veini” (Jesaja 65:11, P 1997). Jumala silmis on õnnele lootmine üks ebajumalateenimise vorme ega sobi kuidagi kokku õige jumalateenimisega. Sel juhul usutakse pigem kujuteldavat jõudu kui tõelist Jumalat. Pole mingit alust arvata, et Jumal on oma seisukohta muutnud.

Kust tuleb võiduraha?

Ükskõik kas hasartmänge mängitakse internetis või kasiinos, kas ostetakse loteriipilet või tehakse panuseid spordivõistluste tulemuste peale, unustatakse tihtilugu ära, kust tuleb raha, mida nii kangesti võita igatsetakse. Hasartmängude mängimine erineb äritehingust või ostust selle poolest, et mängija tahab võita teiste mängijate poolt kaotatud raha. * „Iga lotomiljonäri kohta on mitu miljonit neid, kes on oma raha kaotanud,” ütleb Kanada sõltuvushaiguste ja vaimse tervise keskus. Millised Piibli põhimõtted aitaksid kristlasel paremini mõista, mida Jumal seoses sellega tunneb?

Iisraelile antud kümnest käsust viimane kõlas nii: „Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega ümmardajat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!” (2. Moosese 20:17). Soov omada midagi teisele kuuluvat, olgu siis ainelist omandit, rikkust või raha, oli tõsine patt. See oli samas loetelus koos ligimese naise himustamisega. Sajandeid hiljem kordas apostel Paulus seda käsku  kristlastele: „Sa ei tohi himustada” (Roomlastele 7:7). Kas kristlane, kes püüab võita teise kaotatut endale, võiks olla süüdi himustamises?

„Ükskõik kas nad [enamik mängureid] tunnistavad seda või mitte, unistavad nad salaja ikka sellest, et nende mängupandud summast – isegi kui selleks on kõigest mõni dollar – saab rahamägi,” kirjutab kolumnist Phillip Vogel. Niisugused mängurid loodavad, et nad saavad püstirikkaks lillegi liigutamata. Selline suhtumine on ilmselgelt vastuolus Piibli nõuandega, mille kohaselt kristlasel tuleks töötada „kõvasti, oma kätega head tööd tehes, et tal oleks jagada sellele, kes on puuduses” (Efeslastele 4:28). Paulus ütles selgesõnaliselt: „Kes ei taha tööd teha, ärgu ka söögu.” Lisaks manitses ta kristlasi, et nad „sööksid enda teenitud leiba” (2. Tessalooniklastele 3:10, 12). Aga kas hasartmängude mängimist võiks pidada seaduslikuks tööks?

Ehkki hasartmängimine võib olla väga intensiivne tegevus, on selle tulemusel saadud raha siiski võidetud, mitte teenitud mõne tööga või teenuse osutamisega. Hasartmängudes panustatakse raha tulemusele, mis sõltub suuresti juhusest, ja mängija loodab, et varem või hiljem hakkab tal vedama. Lühidalt öeldes tahab hasartmängija saada midagi eimillegi eest. Seevastu tõsikristlastele pannakse südamele, et nad teeniksid raha ausa tööga. „Inimesel pole midagi paremat kui süüa ja juua ja lasta hingel nautida oma töövaeva vilja,” kirjutas tark kuningas Saalomon ja lisas: „Seegi on Jumala käest” (Koguja 2:24, UM). Jah, need, kes teenivad Jumalat, ei hõlju unistustes ega püüa ka kiirelt rikastuda, vaid loodavad Jumala peale, kellest sõltub nende õnn ja heaolu.

Ära lange püünisesse!

Isegi kui mõni väikesest võiduvõimalusest hoolimata ikkagi võidab, oleks tal hea mõelda hetkelisest võidujoovastusest kaugemale ja näha, mida hasartmängude mängimine pikemas perspektiivis endaga kaasa toob. „Ahnusega saadud pärandil puudub lõpuks õnnistus,” ütleb piiblitekst Õpetussõnad 20:21 (UM). Paljud lotovõitjad ja teised hasartmängijad on oma kurvastuseks kogenud, et võit ei toonudki neile oodatud õnne. Seepärast on märksa parem järgida Piibli nõu mitte loota „ebakindlale rikkusele, vaid Jumalale, kes annab meile rikkalikult kõike, et me seda naudiksime” (1. Timoteosele 6:17).

Hasartmängudega on seotud veel üks väga tõsine oht. „Need, kes on otsustanud rikkaks saada, satuvad kiusatusse ja püünisesse ning paljudesse mõttetuisse ja kahjulikesse himudesse, mis suruvad inimesed hukatusse ja hävingusse,” ütleb Jumala Sõna (1. Timoteosele 6:9). Püünis on mõeldud ohvri püüdmiseks. Lugematu arv inimesi, kes on otsustanud mängu panna ainult väikese rahasumma või kõigest paar korda hasartmängudes oma kätt proovida, on langenud hasartmängimise lõksu ja sattunud sõltuvusse. Hasartmängimise tõttu on inimesed jäänud ilma töökohast, teinud haiget oma lähedastele ja kaotanud pere.

Nüüd, kus oleme arutanud paljusid piiblikohti, mis puudutavad hasartmängude mängimist, siis kas mõistad, milline on selles küsimuses Jumala tahe? Apostel Paulus innustas kaaskristlasi: „Ärge enam muganduge nende asjade järgi, mis on iseloomulikud sellele ajastule, vaid muutuge teistsuguseks, uuendades oma meelt, et te teeksite endale selgeks, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täiuslik tahe” (Roomlastele 12:2). Kristlase elu peaks joonduma Jumala tahte, mitte inimeste arvamuse järgi. Jehoova on „õnnelik Jumal”, kes soovib, et me elu naudiksime ega peaks kogema hasartmängude mängimisega kaasnevaid kibedaid vilju (1. Timoteosele 1:11).

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 14]

Need, kes tahavad olla Jumalale meelepärased, teenivad raha ausa tööga

[Kast lk 13]

Võidukirg

Kas hasartmängude mängimine tekitab kergesti sõltuvust? Ühes uuringus jälgiti hasartmängijate reaktsiooni võitmisele ja kaotamisele. Dr Hans Breiter märkis, et „loodetav rahaline võit katses, mis sarnanes hasartmängu mängimisega, aktiveeris mänguri aju üsna samamoodi nagu kokaiin kokaiinisõltlase aju”.

[Pilt lk 13]

Kelle raha loodavad hasartmängijad võita?