Hea sõnum vaestele

JUMALA SÕNA kinnitab: „Vaest ei unustata mitte jäädavalt” (Laul 9:19). Ja seal öeldakse meie Looja kohta: „Sina avad oma käe ja täidad kõigi elavate soovid” (Laul 145:16, UM). Need tõotused, millest Piibel räägib, pole lihtsalt unistus. Kõigeväelisel Jumalal on võimalik vaesus välja juurida. Mida on selleks vaja?

Üks Aafrika ökonomist kommenteeris, et vaestel riikidel läheks vaja heatahtlikku diktaatorit. Ta pidas silmas seda, et vaesusele lõpu tegemiseks oleks vaja kedagi, kel on tegutsemiseks piiramatu võim ja samas head tahet. Ökonomisti kommentaarile lisaks võiks öelda, et see valitseja peaks olema ka maailmavalitseja, et juurida vaesus välja kõikjalt maailmast, sest äärmine vaesus on sageli tingitud eri riikide vahel valitsevast ebavõrdsusest. Peale selle peaks see valitseja suutma midagi ette võtta ka vaesuse algpõhjuse ehk inimese isekuse suhtes. Kust aga seesugust ideaalset valitsejat võtta?

Jumal läkitas Jeesuse vaestele head sõnumit kuulutama. Jeesus luges oma kuulajatele rullraamatust, millise ülesande ta oli Jumalalt saanud, öeldes: „Jehoova vaim on minu peal, sest ta on võidnud mind kuulutama head sõnumit vaestele” (Luuka 4:16–18).

Mis on see hea sõnum?

Jumal on seadnud Jeesuse kuningaks. See on tõepoolest hea sõnum. Tema on valitseja, kes suudab vaesuse täielikult kõrvaldada, sest 1) ta hakkab valitsema kogu inimkonna üle ja tal on võimu oma eesmärki ellu viia; 2) ta tunneb vaestele kaasa ja õpetab oma järelkäijaid nende eest hoolt kandma; ning 3) ta suudab kõrvaldada vaesuse põhjuse, inimese päritud kalduvuse – isekuse. Vaadakem neid kolme aspekti nüüd lähemalt.

1. Jeesusel on võim kõigi rahvaste üle. Jumala Sõna ütleb Jeesuse kohta: „Talle anti valitsusvõim ..., et kõik rahvad, hõimud ja keeled teeniksid teda” (Taaniel 7:14, UM). Kas sa näed selles eelist, kui kogu inimkonna üle valitseks vaid üks valitsus? Siis lõpeksid tülid ja võitlused maavarade pärast. Kõigil oleks hea põli. Jeesus ise kinnitas, et temast saab maailmavalitseja, kellel on võim tegutseda. Ta teatas: „Kogu võim taevas ja maa peal on antud minule” (Matteuse 28:18).

2. Jeesus tundis vaestele kaasa. Jeesus aitas vaeseid kogu oma maise teenistuse jooksul. Kord otsis temalt abi naine, kes oli kulutanud kogu oma vara ravi peale. Naine puudutas Jeesuse rõivast, lootes nõnda terveks saada. Ta oli kannatanud 12 aastat verejooksu all ning kahtlemata vaevas teda tõsine aneemia. Igaüks, keda ta puudutas, sai seaduse järgi ebapuhtaks. Ometi oli Jeesus tema vastu lahke. Ta ütles: „Tütar, sinu usk on sind terveks teinud. Mine rahuga ja ole terve oma piinarikkast haigusest” (Markuse 5:25–34).

Jeesuse õpetustel on vägi muuta inimeste südant, et ka nemad oleksid kaastundlikud. Mõtle näiteks sellele, mida Jeesus vastas mehele, kes tahtis teada, kuidas Jumala heakskiitu saavutada. See mees teadis, et Jumala tahte kohaselt peab ligimest armastama, kuid küsis Jeesuselt ometi: „Kes õigupoolest on mu ligimene?”

Jeesus vastas talle, jutustades oma kuulsa loo mehest, keda teel Jeruusalemmast Jeerikosse rööviti ja kes poolsurnuna tee äärde  jäeti. Preester, kes sama teed pidi kõndis, läks mehest kaarega mööda. Nõndasamuti leviit. „Aga üks samaarlane, kes sel teel rändas, jõudis sinna, ja nähes teda, hakkas tal temast kahju.” Samaarlane puhastas mehe haavad, viis ta võõrastemajja ning maksis võõrastemajapidajale, et see hoolitseks vigastatu eest. „Kes ... osutus sinu arvates ligimeseks sellele mehele, kes oli sattunud röövlite kätte?” küsis Jeesus. „See, kes tema heaks halastavalt tegutses,” kostis mees. Seejärel ütles Jeesus: „Mine ja tee sina samamoodi” (Luuka 10:25–37).

Need, kes saavad Jehoova tunnistajaks ja õpivad tundma Jeesuse õpetusi, muudavad oma suhtumist abivajajatesse. Näiteks meenutab üks Läti kirjanik oma raamatus, mis räägib naiste elust nõukogude vanglates, kuidas ta 1960. aastate keskel Potma sunnitöölaagris haige oli. „Kogu selle aja, mil olin haige, hoolitsesid ... [Jehoova tunnistajad] usinalt minu eest. Paremat hoolitsust ei oleks ma osanud oodatagi!” Ta lisas: „Jehoova tunnistajad pidasid oma kohuseks aidata igaüht, hoolimata kellegi usust või rahvusest.”

Kui Ecuadoris Ancónis jäid mõned Jehoova tunnistajad majandussurutise pärast oma tööst või sissetulekust ilma, otsustasid teised Jehoova teenijad kohe oma usukaaslaste aitamiseks midagi ette võtta. Nad hakkasid valmistama toitu, et müüa seda kaluritele, kes hommikul püügilt tagasi tulid (foto paremal). Selles abistamisprojektis osales terve kogudus, isegi lapsed. Söögitegemist alustati kell üks öösel, et olla valmis kella neljaks hommikul, mil kalurid randa jõudsid. Teenitud raha jagati vastavalt igaühe vajadustele.

Niisugused kogemused näitavad, et Jeesuse eeskuju ja õpetused suudavad tõepoolest muuta inimeste suhtumist hädaliste aitamisse.

3. Jeesusel on jõud muuta inimloomust. Seda, et inimestel on küüned ikka enda poole, pole tarvis tõestada. Piibel nimetab seda kalduvust patuks. Isegi apostel Paulus kirjutas: „Niisiis leian ma enda puhul selle seaduse, et kui ma tahan teha seda, mis on õige, on minus seda, mis on halb.” Ta lisas: „Kes päästab mind sellest kehast, mis peab sedasi surema? Tänu olgu Jumalale Jeesus Kristuse, meie Issanda kaudu!” (Roomlastele 7:21–25). Paulus näitas, et Jumal päästab Jeesuse kaudu oma tõelised teenijad päritud patustest kalduvustest, millest üks on isekus ehk peamine vaesuse põhjustaja. Ent kuidas see aset leiab?

Mõni aeg pärast Jeesuse ristimist, kui Ristija Johannes teda tutvustas, ütles ta: „Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu!” (Johannese 1:29). Peagi elavad maa peal vaid sellised inimesed, kes on vabastatud päritud patust, kaasa arvatud kalduvusest otsida omakasu (Jesaja 11:9). Jeesus on siis teinud lõpu vaesuse põhjusele.

Kas pole imeline mõelda sellele, et kord saabub aeg, mil ükski inimene ei ela enam puuduses! Jumala Sõna ütleb: „Siis istuvad nad igaüks oma viinapuu all ja oma viigipuu all, ja ükski ei peleta neid” (Miika 4:4). Need sõnad kirjeldavad poeetiliselt aega, mil kõigil on rahuldustpakkuv töö, turvaline elukeskkond ning võimalus nautida elu, mida ei piira vaesus. Ja see toob Jehoovale kiitust!