Aabraham — usumees

Aabraham seisab õhtuvaikuses lageda taeva all. Selgesse tähistaevasse vaadates lähevad selle eaka lastetu mehe mõtted Jumala tõotusele teha tema järeltulijad paljuks nagu tähti taevas (1. Moosese 15:5). Tähed mitte üksnes ei tuleta Aabrahamile Jehoova tõotust meelde, vaid on talle ka tagatiseks, et see tõotus täitub. Kui Jehoova suutis luua määratu maailmaruumi, siis ta ka suudab talle ja Saarale järeltulija anda. Nii tugev on Aabrahami usk.

MIS ON USK? Piiblis tähendab usk kindlatel tõenditel põhinevat uskumist millessegi, mida pole näha. Inimene, kes usub Jumalasse, keskendab oma mõtted tema tõotuste täitumisele ja on kindel, et need on sama hästi kui täide läinud.

MILLES ILMNES AABRAHAMI USK? Aabrahami teod näitasid, et ta usub Jumala tõotustesse. Ta lahkus oma sünnimaalt täie veendumusega, et Jehoova täidab oma tõotuse ja viib ta teistsugusele maale. Ta rändas mööda Kaananimaad, teades, et ükskord pärivad selle tema järeltulijad. Ta oli valmis Iisakit ohvriks tooma, olles kindel, et kui vaja, võib Jehoova ta poja ka surnust üles äratada (Heebrealastele 11:8, 9, 17—19).

Aabraham keskendus tulevikule, mitte minevikule. Kuigi Aabraham ja Saara elasid Uuris tõenäoliselt palju mugavamat elu kui Kaananis, ei ”meenutanud [nad aina] seda paika, kust nad olid lahkunud” (Heebrealastele 11:15). Nad mõtlesid hoopis sellele, kuidas Jumal nii neid kui ka nende  järeltulijaid tulevikus õnnistab (Heebrealastele 11:16).

Kas Aabraham tegi targalt, et uskus Jumala tõotusi? Tegi küll. Jehoova täitis kõik oma lubadused. Aabrahami järeltulijaist sai Iisraeli rahvas, kes asuski lõpuks elama Kaananimaale, maale, mille Jehoova oli tõotanud Aabrahamile anda (Joosua 11:23).

MIDA AABRAHAMILT ÕPPIDA? Me võime õppida seda, et Jehoova tõotusi tasub usaldada. Isegi kui mõne tõotuse täitumine näib inimlikust seisukohast võimatuna, ei peaks me selles kahtlema, sest ”Jumalal on kõik võimalik” (Matteuse 19:26).

Nagu Aabraham, ei peaks meiegi elama minevikus, vaid hoidma pilgu eesootavatel õnnistustel. Seda on tulnud õppida Jasonil. Jason põeb rasket haigust, mille tõttu ta on täielikult halvatud. ”Tuleb möönda, et on aegu, mil mu mõtted lähevad mineviku peale,” ütleb Jason. ”Kõige enam tunnen ma puudust väikestest asjadest, näiteks sellest, et saaksin oma naist kallistada.”

Ometi on Jason veendunud, et Jehoova täidab oma tõotused, sealhulgas selle, et maakerast saab peagi paradiis, kus Jumalale ustavad inimesed elavad igavesti ja täiuslikult tervena (Laul 37:10, 11, 29; Jesaja 35:5, 6; Ilmutus 21:3, 4). * ”Tuletan endale ikka ja jälle meelde, et paremad ajad on veel ees,” sõnab Jason. Ta lisab: ”Varsti on stress, mured, kurbus ja süütunne igaveseks kadunud.” Milline võimas usk — just nagu Aabrahamil!

[Allmärkus]