▪ Paljud inimesed uskusid, et 2011. aasta 21. oktoobril saabub maailma lõpp. Seda aga ei tulnud. Niisiis läks USA raadiojutlustaja Harold Campingi ettekuulutus vett vedama. Camping ennustas, et viimsepäevakohus algab 2011. aasta 21. mail kohutava maavärinaga, mis liigub üle kogu maakera, ning et viis kuud hiljem, 21. oktoobril, planeet Maa hävib.

Tegelikult ei hävi maakera mitte kunagi, sest Looja ei lase sel juhtuda. Piibel ütleb: ”Sina [Jehoova] oled kinnitanud maa ja see seisab!” (Laul 119:90).

Mõned piiblilugejad võivad sellele vastu vaielda ja väita, et maa hävib tules. Nad viitavad kirjakohale 2. Peetruse 3:7, 10, mis ütleb: ”Sellesama sõna läbi säilitatakse praegusi taevaid ja maad tule jaoks ning hoitakse alal jumalakartmatute inimeste kohtu ja hävituse päevaks. ... Ent Jehoova päev tuleb nagu varas. Siis kaovad taevad valju vihinaga, algained lagunevad tulises kuumuses ning maa ja seal tehtud teod paljastatakse.” Kas apostel Peetruse kirjapandut tuleks võtta sõna-sõnalt?

Ei. Mispärast? Sest nende salmide tõlgendus peab olema kooskõlas teiste Peetruse kirja mõtetega ning kogu ülejäänud Piibliga. Kui võtta neid salme sõna-sõnalt, tähendaks see, et taevad ehk universum — miljardid tähed ja muu mateeria — hävib tules lihtsalt sellepärast, et ühel kübekesel määratus maailmaruumis elavad halvad inimesed. See oleks sama mõistusevastane, kui majaomanik paneks majale tule otsa ühe prussaka pärast. Ka Jehoova ei hävita oma loodud universumit pelgalt sellepärast, et ühel planeedil mässu tõsteti.

Pealegi oleks selline tõlgendus otseses vastuolus Jeesus Kristuse sõnadega ”Õnnelikud on need, kes on tasase meelega, sest nemad pärivad maa” (Matteuse 5:5; Laul 37:29). Kas armastav isa ehitaks oma perele mugava kodu ja siis põletaks selle maatasa? (Laul 115:16.) See oleks mõeldamatu! Jehoova aga pole mitte ainult Looja, vaid ka armastav Isa (Laul 103:13; 1. Johannese 4:8).

Peetrus kasutab sõna ”maa” sümboolses tähenduses ning mõtleb selle all inimühiskonda — sel korral pahelist inimühiskonda. Väärib märkimist, et Peetrus tõmbab paralleeli Noa päevade veeuputusega (2. Peetruse 3:5, 6). Tol korral hävitas Jumal üksnes ülekohtused inimesed. Maa jäi alles, samuti jäi ellu jumalakartlik Noa ja tema pere. Ka sõna ”taevad” tekstis 2. Peetruse 3:7, 10 on sümboolse tähendusega. Need kujutavad jumalatu ühiskonna üle valitsevaid inimvalitsusi. Seega tehakse lõpp paadunud patustajatele ja halbadele valitsustele ning viimaste asemel hakkab valitsema Jumala taevane kuningriik (Taaniel 2:44).

Niisiis, kas maakera hävib kunagi? Ei. Hävib hoopis sümboolne maa ehk paheline inimühiskond. Maakera püsib igavesti ja ka tulevane jumalakartlik inimkond jääb maale alatiseks elama (Õpetussõnad 2:21, 22).