JAAPANI noormehele avaldas sügavat mõju ühe soliidses eas mehe sõbralik ja lahke olemine. See mees oli misjonär. Ta oli elanud Jaapanis kõigest mõne aasta ja tal oli jaapani keelega ikka veel raskusi. Sellegipoolest külastas ta noormeest iga nädal, et temaga Piibli teemadel vestelda. Sõbralikult naeratades, lahkelt ja kannatlikult vastas ta kõigile küsimustele, mis teadmishimulise noore õpilase mõtteisse kerkisid.

Eaka misjonäri sõbralikkus jättis noorele mehele kustumatu mulje. „Kui Piibel muudab inimese nii lahkeks ja südamlikuks, siis peaksin selle raamatuga igal juhul lähemat tutvust tegema,” mõtles ta. See arusaamine andis talle tugeva ajendi süüvida millessegi, mis oli talle täiesti võõras. Tõepoolest, lahked teod puudutavad inimeste südant sageli palju võimsamalt kui üksnes sõnad.

Inimestele on loomulik olla lahke oma lähedaste vastu. Kuid lahkus on midagi enamat kui inimlik voorus; see omadus peegeldab Jumala enda olemust. Jeesus ütles, et tema taevane Isa on lahke mitte üksnes nende vastu, kes teda armastavad, vaid ka nende vastu, kes on tänamatud. Ta innustas oma järelkäijaid Jumalat eeskujuks võtma: „Seepärast tuleb teilgi olla täiuslikud, nagu teie taevane Isa on täiuslik” (Luuka 6:35; Matteuse 5:48; 2. Moosese 34:6).

Me oleme võimelised ilmutama lahkust tänu sellele, et oleme loodud Jumala näo järgi (1. Moosese 1:27). Jumala eeskuju järgides suudame olla lahked ka nende vastu, kes ei kuulu meie lähedaste hulka. Piibel ütleb, et lahkus on osa Jumala vaimu ehk tegeva jõu viljast (Galaatlastele 5:22). Seega on meil võimalik seda omadust endas kasvatada, kui õpime oma Loojat paremini tundma ja saame temaga lähedasemaks.

Kuna Jumal on lahkuse inimloomusse istutanud ja peab seda omadust väga tähtsaks, siis on mõistetav, miks ta käsib meil üksteise vastu lahked olla (Efeslastele 4:32). Peale selle toonitab Piibel, et me ei unustaks külalislahkust ehk „armastust võõraste vastu” (Heebrealastele 13:2, allmärkus).

Kas praeguses lahkusetus ja tänamatus maailmas on tõesti võimalik olla lahke ning seda koguni võõraste vastu? Mis aitab meil lahke olla? Miks peaksime selle teema peale üldse mõtlema?

On huvitav, et kui apostel Paulus oli rääkinud külalislahkusest, jätkas ta: „Selle kaudu on mõned endalegi teadmata võõrustanud ingleid.” Mis tunne sul oleks, kui sul oleks võimalus külalistena vastu võtta ingleid? Paulus ütles, et need, kes ingleid võõrustasid, tegid seda „endalegi teadmata”. Teisisõnu, ta pidas silmas seda, et kui meil on kombeks olla lahke — ja seda isegi võõraste vastu —, võime saada ootamatuid õnnistusi.

Enamik ristviidetega piiblitõlkeid seostab Pauluse eelmainitud sõnad 1. Moosese raamatu 18. ja 19. peatükis olevate jutustustega Aabrahamist ja Lotist. Mõlemas loos on juttu inglitest, kes saabusid nende  meeste juurde võõraina, kaasas tähtsad sõnumid. Aabrahamile rääkisid nad sellest, kuidas täitub Jumala tõotus, et Aabraham saab poja, ja Lotile ütlesid nad, kuidas pääseda eelseisvast Soodoma ja Gomorra linna hävingust (1. Moosese 18:1—10; 19:1—3, 15—17).

Eelmainitud piiblikohtadest näeme, et nii Aabraham kui ka Lott ilmutasid lahkust teeliste vastu, kes olid neile võõrad. Piibliaegadel oli ränduritele ja möödakäijatele külalislahkuse osutamine üldine kohustus ja komme, oli siis tegu sõprade, sugulaste või võõraste inimestega. Moosese seadus koguni sätestas, et iisraellased peavad oma maal elavatest mitteiisraellastest hoolima (5. Moosese 10:17—19). Aabraham ja Lott tegid aga enamat, kui see hilisem seadusesäte nõudis. Nad tegid erilisi pingutusi, et võõraste vastu külalislahked olla, ja kogesid seetõttu õnnistusi.

Kuna Aabraham tegi head, õnnistas Jumal teda pojaga, ning tänu sellele saame õnnistusi ka meie. Kuidas? Aabrahamil ja tema pojal Iisakil oli tähtis roll Jumala eesmärgis. Nad olid tähelepanuväärsed isikud Messia, Jeesuse sugupuus. Nende ustavad teod kujutasid ette seda, kuidas Jumal armastust ja ärateenimata heldust osutades rajab aluse inimkonna päästele (1. Moosese 22:1—18; Matteuse 1:1, 2; Johannese 3:16).

Need jutustused näitavad kujukalt, mida Jumal ootab inimestelt, kes tahavad olla tema soosingus, ja kui väga ta lahkust väärtustab. Kui soovime Jumalale meeldida, pole meil muud valikut kui olla lahke.

Piibel on meie päeviks ennustanud, et paljud inimesed on „tänamatud, ebalojaalsed, ilma loomupärase kiindumuseta” (2. Timoteosele 3:1—3). Kahtlemata puutume selliste inimestega kokku iga päev. See aga ei anna meile alust ka ise lahkusetuks muutuda. Piibel ergutab kristlasi: „Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga. Püüdke teha seda, mis on hea kõigi inimeste silmis” (Roomlastele 12:17).

Meil on võimalik ennast arendada ja teiste vastu lahkemad olla. Piibel ütleb: „Igaüks, kes armastab, . . . õpib Jumalat tundma” ning üks viis armastust ilmutada on olla lahke (1. Johannese 4:7; 1. Korintlastele 13:4). Olles teiste vastu lahked ja halastavad, õpime Jumalat paremini tundma, ja see teeb meid õnnelikumaks. Jeesus ütles mäejutluses: „Õnnelikud on halastajad, sest neile halastatakse. Õnnelikud on need, kellel on  puhas süda, sest nad saavad näha Jumalat” (Matteuse 5:7, 8).

Mõelgem noorele Jaapani pereemale Akile, kel on kaks poega. Kui Aki ema ootamatult suri, vajus Aki sügavasse masendusse. Aeg-ajalt tundis ta end niivõrd halvasti, et vajas arstiabi. Siis aga kolis tema naabrusse üks viie lapsega ema, kelle mees oli hiljuti õnnetuses hukkunud. Akil oli sellest perest kahju ja ta võttis nõuks ema ja lastega sõbraks saada. Ta tegi nende aitamise oma südameasjaks: viis neile toitu, väikseks jäänud lasteriideid ja muud. Tänu sellele sai ta oma hingelise tasakaalu tagasi. Ta koges, kui tõesed on Piibli sõnad „Andmine teeb õnnelikumaks kui saamine” (Apostlite teod 20:35). Sellest võime õppida, et teistele lahkuse osutamine on sageli parim, mida me masenduses olles enda aitamiseks teha saame.

Lahkuse osutamine ei eelda tingimata suuri rahalisi kulutusi. See ei sõltu ka inimese võimetest ega jõust. Naeratus, lohutav sõna, väike kingitus, abikäe ulatamine või lihtsalt kellegi ettelubamine järjekorras võib tähendada väga palju. Kui satud olukorda, kus sa ei tea, mida öelda või teha, siis ütle või tee midagi head. Artikli alguses mainitud noormehele jättis eaka misjonäri lahke käitumine sügava mulje, nii et isegi keelebarjäär ei saanud neile takistuseks. On arusaadav, miks Jumal ootab oma teenijatelt, et nad armastaksid lahkust (Miika 6:8, UM).

„Üksainus soe sõna võib anda sooja kolmel talvekuul.” Nagu see idamaa vanasõna kaunilt väljendab, võib väike heategu palju head korda saata. Kui heategu tehakse puhtast südamest ning eriti kui see on ajendatud armastusest Jumala vastu, soojendab see kõigi asjaosaliste südant. Isegi siis, kui inimesed su lahket tegu ei hinda, pole see olnud asjatu. Jumala silmis on see väga väärtuslik. Piibel ütleb, et kui me teistele head teeme, siis me justkui laename Jehoovale (Õpetussõnad 19:17). Püüdkem siis alati olla lahked ja leida võimalusi teistele head teha!