Marianne: Olen täna jaganud siinkandi inimestele ühte infolehte. Palun.

Sigrid: Kas see on usuteemaline?

Marianne: Jah. Pange tähele siin esikaanel toodud kuut küsimust. Milline neist . . .

Sigrid: Teate, ärge raisake minu peale oma aega.

Marianne: Miks te nii ütlete?

Sigrid: Ma ei usu, et Jumal on olemas.

Marianne: Aitäh, et te seda nii ausalt välja ütlete. Tohin ma küsida, kas te olete alati seda meelt olnud?

Sigrid: Ei ole. Lapsena ma käisin kirikus, aga nüüd pole ma seda enam ammu teinud.

Marianne: Ma mõistan. Ärge saage minust valesti aru. Ma ei taha teile oma usku peale suruda. Kuid kas ma võin küsida, mis pani teid Jumala olemasolus kahtlema?

Sigrid: Mu emaga juhtus 17 aastat tagasi liiklusõnnetus.

Marianne: Mul on väga kahju. Kas ta sai vigastada?

Sigrid: Jah, ta jäi selle tagajärjel halvatuks.

Marianne: Nii kurb kuulda. See on teile kindlasti väga raske olnud.

Sigrid: Jah. Mulle lihtsalt ei mahu pähe, et kui Jumal on olemas, siis miks ta lubas sel juhtuda? Miks laseb Jumal meil niimoodi kannatada?

Marianne: Teie tunded ja küsimused on väga mõistetavad. Kui meid tabavad raskused, on loomulik mõelda, miks see nii on. Kas teate, et samamoodi tundsid ka mõned ustavad jumalateenijad, kellest on juttu Piiblis?

Sigrid: Ei teadnud.

Marianne: Kui lubate, tooksin teile selle kohta Piiblist ühe näite.

Sigrid: Olgu.

Marianne: Pange tähele, mida küsis Jumalalt ustav prohvet Habakuk. See on kirjas temanimelise raamatu 1. peatükis, salmides 2 ja 3. Ta ütleb siin: „Kui kaua, Jehoova, ma pean appi hüüdma, ilma et sa kuuleksid? Või sulle kisendama vägivalla pärast, ilma et sa aitaksid? Miks sa lased mind näha nurjatust?” Kas ei kõla see sarnaselt teie esitatud küsimustega?

Sigrid: Tundub küll.

Marianne: Jumal ei pahandanud Habakukiga, et ta temalt midagi sellist küsis, samuti ei vastanud ta Habakukile lihtsalt, et too vajab rohkem usku.

Sigrid: Huvitav mõte.

Marianne: Piibel näitab, et Jumal märkab meie kannatusi ja need lähevad talle korda.

Sigrid: Kas tõesti?

Marianne: Ma tooksin selle kohta ühe näite. See on kirjas piiblisalmis 2. Moosese 3:7. Kas te loeksite selle?

Sigrid: Olgu. Siin öeldakse: „Ja Jehoova ütles: „Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist sundijate pärast; seetõttu ma tean nende valu.””

 Marianne: Aitäh! Kuidas selle kirjakoha valguses tundub, kas Jumal paneb tähele oma rahva kannatusi?

Sigrid: Näib, et paneb.

Marianne: Ja see pole nii, et tal on toimuvast vaid ähmane ettekujutus. Vaadake uuesti selle salmi viimast osa. Jumal ütles: „Ma tean nende valu.” Kui Jumal oleks tõesti külm ja ükskõikne, siis kas ta lausuks sellised sõnad?

Sigrid: Vist mitte.

Marianne: Jumal mitte ainult ei pane tähele meie probleeme, vaid tal on ka kahju, kui me peame kannatusi taluma. Selle kinnituseks võiksime lugeda veel ühe piiblisalmi. Jesaja 63:9 (P 1997) ütleb seoses Jumala rahva kannatustega: „Kõigis nende ahistustes tundis ta ahistust.” Niisiis, kas Jumalale läksid oma rahva kannatused korda?

Sigrid: Tundub tõesti, et läksid.

Marianne: Jah, Jumal hoolib meist väga ja ta ei taha, et me kannataksime. Kui meie tunneme valu, siis on valus ka temal.

Marianne: Enne, kui ma lähen, tahaksin teile veel üht mõtet näidata.

Sigrid: Hea küll.

Marianne: Vaadake, mida ütleb Piibel kirjakohas Jeremija 10:12 selle kohta, kui võimas on Jumal. Kas te loeksite selle?

Sigrid: Olgu. See ütleb: „Tema on oma rammuga teinud maa, tarkusega rajanud maailma ja mõistusega laotanud taevad!”

Marianne: Tänan. Mõtleme veidi selle salmi peale. Kas pole nii, et Jumal vajas mõõtmatu universumi ja kõige muu loomiseks palju jõudu?

Sigrid: Kahtlemata.

Marianne: Ja kui Jumal suutis luua kõik meid ümbritseva, siis kas pole loogiline, et ta suudab ka oma looduid aidata?

Sigrid: Nõus.

Marianne: Kui mõelda uuesti teie ema peale, siis miks on teil raske näha teda kannatamas?

Sigrid: Kuna ma armastan teda, ta on ju mu ema.

Marianne: Eks ole. Ja kui teie võimuses oleks täna ta terveks teha, siis kas te teeksite seda?

Sigrid: Muidugi teeksin.

Marianne: Mõelge, mida see tähendab. Piibel õpetab, et Jumal paneb meie kannatusi tähele ja tunneb meile kaasa ning et ta on väga võimas. Millist enesevalitsust see Jumalalt küll nõuab, et mitte vahele astuda ja kannatustele kohe lõpp teha!

Sigrid: Ma pole osanud sellele varem niimoodi mõelda.

Marianne: Kas Jumalal võib olla hea põhjus, miks ta pole ikka veel sekkunud ja meie probleemidele lahendust toonud? *

Sigrid: Hm, võib-olla tõesti.

Marianne: Kui sobib, tuleksin järgmisel nädalal samal ajal tagasi ja siis võiksime oma vestlust jätkata.

Sigrid: Jah, sobib.

Marianne: Minu nimi on Marianne. Kuidas teie nimi on?

Sigrid: Mina olen Sigrid.

Marianne: Meeldiv tutvuda. Kohtumiseni siis!

Sigrid: Hästi. Ootan teid. *