Miljonid inimesed kogu maailmas tähistavad jõule eri põhjustel. Ühed veedavad nendel pühadel aega koos pere ja sõpradega, teised mõtlevad Jumala peale või aitavad vaeseid ja hädalisi. Iseenesest on need kahtlemata head tegevused, kuid sel pühal on ka oma varjuküljed.

Esiteks peavad paljud jõulude tähistajad seda püha Jeesuse sünnipäevaks. Enamik ajaloolasi on aga seisukohal, et Jeesuse sünni kuupäev pole teada. Üks kristlikke uskumusi käsitlev raamat („The Christian Book of Why”) märgib: „Algkristlased keeldusid sellest, et tähistada mingil kindlal päeval Jeesuse sündimist, sest nad soovisid hoida end lahus kõigist paganlikest kommetest.” On huvitav, et Piibel ei viita kuidagi sellele, et Jeesus oleks enda või kellegi teise sünnipäeva tähistanud. Selle asemel käskis ta oma järelkäijatel mälestada oma surma (Luuka 22:19).

Teiseks nõustuvad paljud teadlased sellega, et enamik jõulutraditsioone, nagu näiteks jõuluvana, puuvõõrikud, jõulupuud, kingituste tegemine, küünalde ja jõuluhalgude põletamine, jõulupärjad ja jõululaulud, on alguse saanud mittekristlikest ja paganlikest kommetest. Üks katoliku kiriku tegemisi käsitlev raamat („The Externals of the Catholic Church”) märgib mõningate jõulukommete kohta: „Kui me teeme või saame jõulukinke ning riputame rohelisi jõulupärgi oma kodudesse ja kirikutesse, siis kui paljud meist teavad, et seda tehes me järgime tõenäoliselt paganlikke kombeid?”

Mis on siis valet neis näiliselt süütutes kommetes? Vastuse annab kolmas punkt. Jumal ei kiida heaks paganlike kommete segamist puhta jumalateenimisega. Jumal Jehoova ütles prohvet Aamose kaudu isemeelsetele vana aja iisraellastele, kes teda teenisid: „Ma vihkan, ma põlgan teie pühi ... Saada ära mu eest oma laulude kära” (Aamos 5:21, 23).

Milleks sellised karmid sõnad? Mõtle, mida tegid need muistse Iisraeli põhjapoolse kuningriigi elanikud. Nende esimene kuningas Jerobeam pani Daani ja Peeteli linna kuldvasikad ning õhutas rahvast kummardama neid, selle asemel et kummardada Jumal Jehoovat õigesti Jeruusalemma templis. Samuti seadis kuningas sisse pühade pidamise ning määras ametisse preestrid, kes aitasid inimestel neid pühasid tähistada (1. Kuningate 12:26—33).

Võis tunduda, et iisraellased tegid seda kõike heal eesmärgil. Tegid nad seda ju Jumala teenimise sildi all, selleks et talle meelepärased olla. Jumala karmid sõnad, mis ta Aamose ja teiste prohvetite kaudu edastas, näitavad selgelt, kuidas Jumal sellistesse kommetesse suhtus. Jumal ütles prohvet Malakia kaudu: „Mina, Jehoova, ei ole ennast muutnud” (Malakia 3:6). Kas ei näita see selgelt, kuidas Jumal suhtub tänapäeval jõulupühadesse?

Eelmainitud fakte arvestades on miljonid inimesed tänapäeval otsustanud loobuda jõulude pidamisest. Selle asemel veedavad nad aega pere ja sõpradega ning aitavad vaeseid ja hädalisi aasta ringi.