Joona 2:1–10
2 Joona palvetas kala kõhus oma Jumala Jehoova poole+
2 ja ütles:„Ahastuses hüüdsin ma Jehoova poole ja tema vastas mulle.+Surmavalla sügavusest kisendasin ma appi+ja sina kuulsid mu häält.
3 Kui sa heitsid mind sügavusse, avamere südamesse,siis hoovused neelasid mind,+kõik su veevallid ja lained käisid minust üle.+
4 Ma ütlesin: „Ma olen ära aetud su silme eest!Kuidas saaksin veel näha su püha templit?”
5 Veed neelasid mu, minu elu oli ohus,+vetesügavus piiras mind,meretaimed mähkusid ümber mu pea.
6 Mägede alusteni vajusin ma alla,maa riivid sulgusid mu kohal igaveseks.Kuid sa tõid mind elavana hauasügavusest üles, oo, Jehoova, mu Jumal!+
7 Kui mu elu oli hääbumas, meenutasin ma Jehoovat.+Siis jõudis mu palve sinu juurde su pühasse templisse.+
8 Need, kes on pühendunud tühistele ebajumalatele, on hüljanud truu armastuse allika,*
9 aga mina lasen kõlada tänusõnadel ja tahan sulle ohvreid tuua.Mida olen tõotanud, seda ka teen.+Pääste tuleb Jehoovalt.”+
10 Mõne aja pärast käskis Jehoova kalal Joona kuivale maale oksendada.
Allmärkused
^ Teine võimalik tähendus: „hülgavad oma ustavuse”.