ei jäeta siin kivi kivi peale. Jeesuse ennustus täitus aastal 70, kui roomlased hävitasid Jeruusalemma ja selle templi. Linn tehti täiesti maatasa, alles jäi vaid natuke müüri.

Ei jäeta siin kivi kivi peale. Vt Mt 24:2 kommentaari.

kust tempel näha oli. Võib tõlkida ka „templi vastas”. Markus selgitab, et Õlimäelt oli tempel näha. Enamikule juutidest lugejatele poleks sellist selgitust vaja olnud. (Vt „Markuse evangeeliumi tutvustust”.)

lõpp. Siin on kasutatud kreeka sõna télos, mis tähendab „ots, täielik lõpp; täitumine”. See on erineva tähendusega kui nimisõna syntéleia, mis on tõlgitud tekstis Mt 24:3 vastega „viimsed päevad”, ning kui verb synteléo, mis on tõlgitud Mr 13:4 vastega „lõpule jõudma”. (Vt Mt 24:3 ja Mr 13:4 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

lõpuni. Vt Mr 13:7 kommentaari.

lõpule jõudma. Vastav kreeka verb synteléo on seotud nimisõnaga syntéleia, mis tähendab „koos lõppemine” ning esineb ka paralleeltekstis Mt 24:3. (Sõna syntéleia on ka tekstides Mt 13:39, 40, 49; 28:20; Heb 9:26.) Sellega mõeldakse ajalõiku, mille jooksul teatavad sündmused viivad täieliku lõpuni (kr télos), mida mainitakse tekstides Mr 13:7, 13. (Vt Mr 13:7 ja 13:13 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

Mina olen see. St messias ehk Kristus. (Vrd paralleeltekstiga Mt 24:5.)

viimsete päevade. Kr syntéleia (koos lõppemine). (Mt 13:39, 40, 49; 28:20; Heb 9:26.) Siin mõeldakse ajalõiku, mille jooksul teatavad sündmused viivad täieliku lõpuni, mida mainitakse tekstides Mt 24:6, 14, kus kasutatakse teist kreeka sõna télos. (Vt Mt 24:6 ja 24:14 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

lõpule jõudma. Vastav kreeka verb synteléo on seotud nimisõnaga syntéleia, mis tähendab „koos lõppemine” ning esineb ka paralleeltekstis Mt 24:3. (Sõna syntéleia on ka tekstides Mt 13:39, 40, 49; 28:20; Heb 9:26.) Sellega mõeldakse ajalõiku, mille jooksul teatavad sündmused viivad täieliku lõpuni (kr télos), mida mainitakse tekstides Mr 13:7, 13. (Vt Mr 13:7 ja 13:13 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

lõpp. Siin on kasutatud kreeka sõna télos, mis tähendab „ots, täielik lõpp; täitumine”. See on erineva tähendusega kui nimisõna syntéleia, mis on tõlgitud tekstis Mt 24:3 vastega „viimsed päevad”, ning kui verb synteléo, mis on tõlgitud Mr 13:4 vastega „lõpule jõudma”. (Vt Mt 24:3 ja Mr 13:4 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

kõigi rahvaste. See väljend osutab kuulutustöö ulatuslikkusele ning sellega andis Jeesus oma jüngritele mõista, et nende töö ei piirdu üksnes kaasjuutidele kuulutamisega. Kreeka sõna éthnos (rahvas) tähendab üldjuhul rühma inimesi, kes on üksteisega suuremal või väiksemal määral veresuguluses, räägib ühte ja sama keelt ning elab kindlal territooriumil.

tõuseb. Võib tõlkida ka „kihutatakse üles”, „aetakse vihale”. Vastav kreeka sõna on vaenuliku alatooniga ja võib tähendada sõja alustamist.

Rahvas. Kreeka sõna éthnos on laia tähendusega. See võib tähendada teatud territooriumi (näiteks riigi) elanikke või siis samasse etnilisse rühma kuulujaid. (Vt Mr 13:10 kommentaari.)

tõuseb. Vt Mt 24:7 kommentaari.

kannatuste. Vastav kreeka sõna tähendab „sünnitusvalud”. Siin mõeldakse ahastust, valu ja kannatusi üldises mõttes, kuid võidakse viidata ka tõsiasjale, et justnagu sünnitusvalud, nii muutuvad ka ettekuulutatud raskused ja kannatused sagedasemaks, suuremaks ja pikaajalisemaks, enne kui saabuvad Mr 13:19 mainitud viletsuse päevad.

ülemkohtu. Sanhedrin ehk Jeruusalemma kohtuorgan, kuhu kuulusid ülempreester ning 70 vanemat meest ja kirjatundjat. Juudid pidasid selle otsuseid lõplikuks. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sanhedrin”.)

sanhedrin. Juudi kõrgeim kohus Jeruusalemmas. Kreeka sõna synédrion tähendab sõna-sõnalt „koos istumine”. Kuigi see sõna käis koosolekute kohta üldiselt, mõeldi Iisraelis sellega kohtuid. (Vt Mt 5:22 kommentaari ja „Sõnaseletusi”; vt ka lisa B12, kus on märgitud sanhedrinisaali võimalik asukoht.)

kohtute. Kr synédria. Võib tõlkida ka „kohalike kohtute”. Kreeka sõna synédrion, mis selles tekstis on mitmuses, kasutatakse piibli kreekakeelses osas enamasti sanhedrini, Jeruusalemmas asunud juudi kõrgeima kohtu tähenduses. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sanhedrin” ning Mt 5:22 ja 26:59 kommentaari.) Kuid see sõna tähendab ka lihtsalt koosolekut või nõukogu. Siin mõeldakse sellega sünagoogide juures tegutsenud kohalikke kohtuid, millel oli õigus inimesi karistuseks piitsutada või kogukonnast välja heita. (Mt 10:17; 23:34; Lu 21:12; Joh 9:22; 12:42; 16:2.)

Head sõnumit. Kr keeles euangélion, mis koosneb sõnadest eu (hea) ja ángelos (sõnumitooja; kuulutaja). (Vt „Sõnaseletusi”.) Mõnes eestikeelses piiblitõlkes on see sõna tõlgitud vastega „evangeelium”. Sarnast kreeka väljendit euangelistés („hea sõnumi kuulutaja” tekstides Ap 21:8; Ef 4:11; 2Ti 4:5) võib tõlkida ka vastega „evangelist”.

kõigi rahvaste. See väljend osutab kuulutustöö ulatuslikkusele ning sellega andis Jeesus oma jüngritele mõista, et nende töö ei piirdu üksnes kaasjuutidele kuulutamisega. Kreeka sõna éthnos (rahvas) tähendab üldjuhul rühma inimesi, kes on üksteisega suuremal või väiksemal määral veresuguluses, räägib ühte ja sama keelt ning elab kindlal territooriumil.

head sõnumit. Vt Mt 24:14 kommentaari.

viivad teid kaasa. Kreeka verbi ágo kasutatakse siin juriidilise terminina tähenduses „arreteerima, vahi alla võtma”. See sõna võib viidata jõu kasutamisele.

lõpp. Siin on kasutatud kreeka sõna télos, mis tähendab „ots, täielik lõpp; täitumine”. See on erineva tähendusega kui nimisõna syntéleia, mis on tõlgitud tekstis Mt 24:3 vastega „viimsed päevad”, ning kui verb synteléo, mis on tõlgitud Mr 13:4 vastega „lõpule jõudma”. (Vt Mt 24:3 ja Mr 13:4 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

vastu peab. Vastav kreeka sõna (hypoméno) tähendab „põgenemise asemel kohale jääma; endale kindlaks jääma; vastu pidama; vankumatuks jääma”. (Mt 10:22; Ro 12:12; Heb 10:32; Jk 5:11.) Siin mõeldakse sellega Kristuse jüngriks jäämist hoolimata tagakiusamisest ja katsumustest. (Mr 13:11–13.)

lõpuni. Vt Mr 13:7 kommentaari.

Juudamaal. Mõeldakse Rooma provintsi.

mägedele. 4. sajandi ajaloolane Eusebios kirjutas, et Juudamaa ja Jeruusalemma kristlased põgenesid üle Jordani Pella linna, mis asus mägedes Dekapolise alal.

kes seda loeb, pangu teraselt tähele. Võib tõlkida ka „lugeja kasutagu mõistust”. Mõeldakse Taanieli ennustuse lugemist.

Juudamaal. Vt Mt 24:16 kommentaari.

mägedele. Vt Mt 24:16 kommentaari.

katusel. Enamikul majadest oli lame katus, mida võidi kasutada mitmeks otstarbeks, näiteks asjade hoidmiseks (Jos 2:6), aja veetmiseks (2Sa 11:2), magamiseks (1Sa 9:26) ja pühade pidamiseks (Neh 8:16–18). Seepärast pidi katusel olema rinnatis. (5Mo 22:8.) Enamasti sai katuselt alla minna väljaspool olevat treppi või redelit mööda, ilma et oleks pidanud majast läbi minema. Jeesus ütles, et põgenemisega on nii kiire, et katusel olija ei jõua enam toast läbi käia.

katusel. Vt Mt 24:17 kommentaari.

talvel. Paduvihmad, üleujutused ja külm ilm teeksid reisimise keeruliseks. Samuti oleks raske leida toitu ja peavarju. (Esr 10:9, 13.)

talvel. Vt Mt 24:20 kommentaari.

Kui Jehoova neid päevi ei vähendaks. Jeesus selgitab siin oma jüngritele, mida tema isa teeb suure viletsuse ajal. Jeesuse sõnad selles ennustuses sarnanevad mõnede piibli heebreakeelses osa tekstidega, kus esineb Jumala nimi. (Jes 1:9; 65:8; Jer 46:28 (Septuagintas 26:28); Am 9:8.) Kuigi enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand), on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis oli selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega „isand”. Seetõttu on siin põhitekstis kasutatud nime Jehoova. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Mr 13:20.)

messias. Kr keeles ho Christós (Kristus), mis vastab heebrea sõnale mašíah (messias). Mõlemad sõnad tähendavad „võitut”. Juudi ajaloolane Josephus ütleb, et esimesel sajandil tõusis isehakanud prohveteid ja vabastajaid, kes lubasid rahva Rooma sunni alt päästa. Nende järgijad võisid pidada neid messiateks.

Mina olen see. St messias ehk Kristus. (Vrd paralleeltekstiga Mt 24:5.)

valemessiaid. Võib tõlkida ka „valekristusi”. See tekst ja paralleeltekst Mt 24:24 on ainsad kohad, kus esineb kreeka sõna pseudóchristos. Selle all mõeldakse kedagi, kes alusetult väidab end olevat messia ehk kristuse. (Nii „messias” kui ka „kristus” tähendavad võitut, salvitut.) (Vt Mt 24:5 ja Mr 13:6 kommentaari.)

näevad. Vastavat kreeka sõna võib mõista nii otseses mõttes kui ka ülekantud tähenduses. (Ef 1:18.)

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

nähakse. Vt Mt 24:30 kommentaari.

Inimesepoega. Vt Mt 8:20 kommentaari.

pilvedes. Pilved pigem takistavad kui hõlbustavad millegi nägemist. Siin mõeldakse nägemist arusaamise mõttes. (Ap 1:9.)

nelja tuule poolt. Selle idioomiga mõeldakse nelja ilmakaart ja see tähendab „igalt poolt”. (Jer 49:36; Hes 37:9; Tn 8:8.)

nelja tuule poolt. Vt Mt 24:31 kommentaari.

Õppige viigipuust. Sõna-sõnalt „Õppige viigipuu näitest”. (Vt Mt 13:3 kommentaari.)

Õppige viigipuust. Vt Mt 24:32 kommentaari.

ta. St Inimesepoeg.

Taevas ja maa kaovad. Mitmed teised kirjakohad näitavad, et taevas ja maa püsivad igavesti. (1Mo 9:16; L 104:5; Kog 1:4.) Seepärast võib Jeesuse sõnu mõista kui hüperbooli, mis annab edasi mõtte, et isegi kui juhtuks võimatu ning taevas ja maa tõesti kaoksid, läheksid Jeesuse sõnad ikkagi täide. (Vrd Mt 5:18.) Võimalik ka, et siin mainitud taevas ja maa on sümboolsed endine taevas ja endine maa, millest räägib Ilm 21:1.

minu sõnad ei kao mitte. Kreeka keeles on siin koos verbiga kasutatud kaht eitussõna, mis lükkab jõuliselt tagasi mõtte, et Jeesuse sõnad võiksid kaduda, st jääda täitumata. Kuigi mõnes kreekakeelses käsikirjas on kasutatud ainult üht eitussõna, on jõulisema sõnastuse kasutamiseks tugev käsikirjaline alus.

uksehoidjal. Uksehoidjad või väravavalvurid olid vanal ajal linnavärava, templi sissekäigu või ka kellegi kodu juures. Nende ülesanne oli sulgeda õhtul uks või värav ning ühtlasi vahti pidada. (2Sa 18:24, 26; 2Ku 7:10, 11; Est 2:21–23; 6:2; Joh 18:17.) Jeesus võrdles kristlast uksehoidjaga. Nii rõhutas ta oma järelkäijatele tarvidust ärgas olla ja valvel püsida, et nad oleksid valmis, kui ta tuleb kohut mõistma. (Mr 13:26.)

püsige valvel. Vastava kreeka sõna põhitähendus on „ärkvel olema”, kuid paljudes kontekstides tähendab see „valvel olema”. Matteus kasutab sama kreeka sõna ka kirjakohtades Mt 24:43; 25:13; 26:38, 40, 41. Tekst Mt 24:44 näitab, et see on seotud valmis olemisega. (Vt Mt 26:38 kommentaari.)

püsige valvel. Sõna-sõnalt „olge ärkvel”. Jeesus on varemgi jüngritele südamele pannud, et nad oleksid vaimselt ärkvel, kuna nad ei tea tema tulemise päeva ega tundi. (Vt Mt 24:42 ja 25:13 kommentaari.) Ta kordab seda ka tekstis Mt 26:41, kus ta seostab vaimselt ärkvel olemise palvetamisega. Samasisulisi väljendeid on piibli kreekakeelses osas palju. Sellest on näha, et vaimne ärksus on kristlasele hädavajalik. (1Ko 16:13; Kol 4:2; 1Te 5:6; 1Pe 5:8; Ilm 16:15.)

püsige valvel. Sõna-sõnalt „olge ärkvel”. Jeesus on varemgi jüngritele südamele pannud, et nad oleksid vaimselt ärkvel, kuna nad ei tea tema tulemise päeva ega tundi. (Vt Mt 24:42, 25:13 ja Mr 13:35 kommentaari.) Ta kordab sedasama siin ja ka tekstis Mr 14:38, kus ta seostab vaimselt ärkvel olemise palvetamisega. Samasisulisi väljendeid on piibli kreekakeelses osas palju. Sellest on näha, et vaimne ärksus on tõsikristlastele hädavajalik. (1Ko 16:13; Kol 4:2; 1Te 5:6; 1Pe 5:8; Ilm 16:15.)

neljanda vahikorra ajal. St kella kolmest öösel kuni päikesetõusuni kell kuus. Siin salmis mainitakse kreeka-rooma ööjaotust, kus oli neli vahikorda. Varasematel aegadel jagasid heebrealased öö kolmeks neljatunniseks vahikorraks (2Mo 14:24; Koh 7:19), kuid Jeesuse päeviks olid nad läinud üle roomlaste süsteemile.

enne kui kukk kireb. Kuke kiremisest räägivad kõik neli evangeeliumi, kuid üksnes Markus mainib, et kukk pidi kirema kaks korda. (Mt 26:74, 75; Mr 14:30, 72; Lu 22:34, 60, 61; Joh 13:38; 18:27.) Mišna näitab, et Jeesuse päevil peeti Jeruusalemmas kukkesid, mis kinnitab piibli õigsust. Kuke kiremine, millele siin viidatakse, toimus ilmselt väga vara hommikul.

enne kui kukk on kaks korda kirenud. Seda, et kukk pidi kirema, ütlevad kõik neli evangeeliumi, kuid üksnes Markus mainib, et kukk pidi kirema kaks korda. (Mt 26:34, 74, 75; Mr 14:72; Lu 22:34, 60, 61; Joh 13:38; 18:27.) Mišna näitab, et Jeesuse päevil peeti Jeruusalemmas kukkesid, mis kinnitab piibli väite õigsust. Kuke kiremine, millele siin viidatakse, toimus ilmselt väga vara hommikul. (Vt Mr 13:35 kommentaari.)

kires kukk teist korda. Seda, et kukk kires, ütlevad kõik neli evangeeliumi, kuid üksnes Markus mainib, et kukk kires ka teist korda. (Mt 26:34, 74, 75; Mr 14:30; Lu 22:34, 60, 61; Joh 13:38; 18:27.) Mišna näitab, et Jeesuse päevil peeti Jeruusalemmas kukkesid, mis kinnitab piibli väite õigsust. Kuke kiremine, millele siin viidatakse, toimus ilmselt millalgi enne koitu. (Vt Mr 13:35 kommentaari.)

püsige valvel. Vastava kreeka sõna põhitähendus on „ärkvel olema”, kuid paljudes kontekstides tähendab see „valvama, valvel olema”. Sama kreeka sõna esineb ka kirjakohtades Mr 13:34, 37; 14:34, 37, 38. (Vt Mt 24:42, 26:38 ja Mr 14:34 kommentaari.)

päeva lõpul. Võib tõlkida ka „õhtul”. Siin salmis mainitakse kreeka-rooma ööjaotust, kus oli neli vahikorda, igaüks umbes kolm tundi pikk. Esimene algas umbes kella kuuest õhtul ja viimane lõppes kuue paiku hommikul. (Vt ka selle salmi järgmisi kommentaare.) Varasematel aegadel jagasid heebrealased öö kolmeks neljatunniseks vahikorraks (2Mo 14:24; Koh 7:19), kuid Jeesuse päeviks olid nad läinud üle roomlaste süsteemile. Väljend „päeva lõpul” viitab esimesele öövahikorrale, mis kestis päikeseloojangust umbes kella üheksani õhtul. (Vt Mt 14:25 kommentaari.)

keskööl. Mõeldakse teist öövahikorda kreeka-rooma ööjaotuse järgi. See kestis umbes kella üheksast õhtul kuni keskööni. (Vt selle salmi kommentaari päeva lõpul.)

kukelaulu ajal. Mõeldakse kolmandat öövahikorda kreeka-rooma ööjaotuse järgi. See kestis keskööst umbes kella kolmeni öösel. (Vt selle salmi eelmist kommentaari.) Ilmselt millalgi selles vahemikus kires kukk, nagu mainitakse tekstis Mr 14:72. Vahemerest ida poole jäävates maades peetakse kuke kiremist tänini aega märkivaks tähiseks. (Vt Mt 26:34, Mr 14:30 ja 14:72 kommentaari.)

varahommikul. Mõeldakse neljandat öövahikorda kreeka-rooma ööjaotuse järgi. See kestis umbes kella kolmest öösel kuni päikesetõusuni. (Vt selle salmi eelmisi kommentaare.)