Üks. Võib tõlkida ka „Näe! Üks”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)

pidalitõbine. Rasket nahahaigust põdev inimene. Piiblis on pidalitõbi laia tähendusega. See ei piirdu vaid selle haigusega, mida tänapäeval pidalitõve all tuntakse. Kui inimesel diagnoositi pidalitõbi, isoleeriti ta ühiskonnast ja ta pidi kuni paranemiseni olema karantiinis. (3Mo 13:2, allm, 45, 46; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Pidalitõbi”.)

kummardas ta ees. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Ka piibli heebreakeelses osas on näiteid inimestest, kes prohveteid, kuningaid ja teisi Jumala esindajaid kohates nende ees kummardasid. (1Sa 25:23, 24; 2Sa 14:4–7; 1Ku 1:16; 2Ku 4:36, 37.) See mees ilmselt mõistis, et ta räägib Jumala esindajaga, kel on väge inimesi tervendada. Oli täiesti sobilik kummardada Jehoova määratud tulevase kuninga ees, et väljendada talle austust. (Mt 9:18; rohkem infot siin kasutatud kreeka sõna kohta leiab Mt 2:2 kommentaarist.)

puudutas teda. Moosese seaduse järgi pidid pidalitõbised olema karantiinis, et nakkus ei leviks. (3Mo 13:45, 46; 4Mo 5:1–4.) Juudi usujuhid aga kehtestasid lisareegleid. Näiteks ei tohtinud keegi minna pidalitõbisele lähemale kui 4 küünart (1,8 m), kuid tuulistel päevadel pidi vahemaa olema 100 küünart (45 m). Sellised reeglid viisid pidalitõbiste südametu kohtlemiseni. Juudi pärimus räägib heakskiitvalt ühest rabist, kes peitis end pidalitõbiste eest, ning teisest rabist, kes loopis pidalitõbiseid kividega, et neid eemal hoida. Jeesus aga ei käitunud nii, ta tundis pidalitõbisele kaasa. Ta tegi midagi, mis oli teiste juutide meelest mõeldamatu: ta puudutas meest, kuigi oleks võinud mehe vaid sõnadega tervendada. (Mt 8:5–13.)

Ma tahan. Nende sõnadega ei väljendanud Jeesus üksnes nõusolekut, vaid ka soovi pidalitõbine terveks teha. On selge, et ta ei tegutsenud pelgalt kohusetundest.

kellelegi ei räägi. Vt Mr 1:44 kommentaari.

näita ennast preestrile. Moosese seadus nägi ette, et kui pidalitõbine on terveks saanud, peab preester seda kinnitama. Selleks pidi pidalitõvest paranenu minema templisse ja tooma Moosese seaduses sätestatud ohvrianni. (3Mo 14:2–32.)

Kapernauma. Vt Mt 4:13 kommentaari.

sadakonnaülem. Võib tõlkida ka „tsentuurio”, umbes saja sõduri ülem Rooma sõjaväes.

mu teener. Siin vastega „teener” tõlgitud kreeka väljend on sõna-sõnalt „laps; poiss”. Seda võidi kasutada orja kohta, kellesse oldi kiindunud, näiteks isikliku teenri kohta.

paljud ... idast ja läänest. Osutab sellele, et mittejuudid hakkavad valitsema koos Kristusega taevases kuningriigis.

on lauas. Võib tõlkida ka „külitavad laua ääres”. Piibliaegadel olid pidulaua ümber sageli lamamispingid. Pidusöögil olijad külitasid lamamispingil näoga laua poole. Tavaliselt toetus vasak käsi padjale ja toitu võeti parema käega. Ühise laua taga oldi vaid koos nendega, kellega saadi hästi läbi. Tollased juudid ei söönud kunagi koos mittejuutidega.

kiristavad hambaid. See väljend viitab ahastusele, meeleheitele ning ka vihale, millega võivad kaasneda kibedad sõnad ja vägivaldsed teod.

tema ämma. Vt Lu 4:38 kommentaari.

palavikus. Vt Lu 4:38 kommentaari.

õhtu saabudes. St pärast seda, kui hingamispäev oli lõppenud, nagu näitavad paralleeljutustused piiblikohtades Mr 1:21–32 ja Lu 4:31–40.

et läheks täide, mida Jumal on öelnud prohvet Jesaja kaudu. Vt Mt 1:22 kommentaari.

võttis ... enda kanda. Võib tõlkida ka „viis ära”, „kõrvaldas”. Matteus tsiteerib piiblisalmi Jes 53:4 sõnu ja seostab need Jeesuse imetervendamistega. Jesaja sõnade suurem täitumine toimub siis, kui Jeesus meie patud lõplikult ära viib ehk kõrvaldab, just nagu asaselile määratud sikk viis lepituspäeval Iisraeli patud kõrbe. (3Mo 16:10, 20–22.) Pattude kõrvaldamisega kaob ka haiguste algpõhjus, nii et kõik, kes usuvad Jeesuse lunastusohvrisse, saavad terveks.

teisele kaldale. St Galilea mere idakaldale.

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

pole kohta, kuhu pead panna. St tal polnud oma kodu.

matta oma isa. Vt Lu 9:59 kommentaari.

lase surnutel oma surnud matta. Vt Lu 9:60 kommentaari.

suur torm. Sellised tormid on Galilea merel tavalised. Galilea meri asub umbes 210 m allpool merepinda ja õhutemperatuur on vee kohal soojem kui ümbritsevatel platoodel ja mägedel. Sellised tingimused tekitavad õhukeeriseid ja tugeva tuule, mis omakorda tekitavad kiiresti suure lainetuse.

te nõrgausulised. Jeesus ei mõelnud siin, et neil pole üldse usku, vaid et neil pole seda piisavalt. (Mt 14:31; 16:8; Lu 12:28; vt Mt 6:30 kommentaari.)

gadaralaste maale. Piirkond Galilea mere idakaldal. See võis olla ala, mis jäi Gadara ja Galilea mere vahele. Seda mõtet toetavad Gadarast leitud mündid, millel on sageli kujutatud laeva. Gadara asus Galilea merest 10 km kaugusel. Markus ja Luukas nimetavad piirkonda, kuhu Jeesus tuli, gerasalaste maaks. (Vt Mr 5:1 kommentaari.) Need piirkonnad võisid osaliselt kattuda. (Vt lisa A7 kaarti 3B „Tegevus Galilea mere ääres” ja lisa B10.)

kahe. Markus (5:2) ja Luukas (8:27) mainivad vaid üht deemonitest vaevatud meest. (Vt Mr 5:2 kommentaari.)

haudade. Need hauad olid tõenäoliselt koopad või kaljusse raiutud kambrid. Harilikult asusid need väljaspool linna. Juudid vältisid selliseid matmispaiku, sest nendega kokkupuutumine tegi rituaalselt ebapuhtaks. Seega pakkusid need kohad head redupaika hullunud, deemonitest vaevatud inimestele.

Mis sa meist tahad, ... ? Võib tõlkida ka „Mis on meil sinuga tegemist, ... ?”. See semiidi väljend esineb piibli heebreakeelses osas. (Jos 22:24; Koh 11:12; 2Sa 16:10; 19:22; 1Ku 17:18; 2Ku 3:13; 2Aj 35:21; Ho 14:8.) Samatähenduslikku kreeka fraasi kasutatakse piibli kreekakeelses osas. (Mt 8:29; Mr 1:24; 5:7; Lu 4:34; 8:28; Joh 2:4.) Selle fraasi tähendus sõltub kontekstist. Siin salmis väljendab see vaenu ja tülgastust ning selle tõlkevasteks on pakutud ka „Ära tüüta meid!” ja „Jäta meid rahule!”. Mõnes teises kontekstis võidakse selle fraasiga anda edasi mõtet, et ollakse eriarvamusel. Samuti võidakse sellega lükata tagasi mingit ettepanekut, olemata seejuures üleolev või vaenulik. (Vt Joh 2:4 kommentaari.)

karistama. Võib tõlkida ka „piinama”. Tekstis Mt 18:34 esineb kreeka keeles samatüveline sõna. Seal on selle vasteks „vangivalvurid”. Seega paistab karistamine siin viitavat sügavikku kinnipanemisele; sügavikku mainitakse paralleeltekstis Lu 8:31.

seakari. Moosese seaduse järgi olid sead ebapuhtad loomad. Jutustuses ei täpsustata, kas karjased (Mt 8:33) olid juudid, kes rikkusid Moosese seadust. Dekapolise piirkonnas oli sealiha järele suur nõudlus, kuna seal elas palju mittejuute. Nii kreeklased kui ka roomlased pidasid sealiha delikatessiks.