Nahum 3:1–19
3 Häda veresüüga linnale!Ta on täis pettust ja röövimist.Ta ei jää kunagi saagita.
2 Kostab piitsaplakse ja rattaraginat,hobune kihutab ja sõjavanker hüpleb.
3 Ratsanikud on hobuste seljas, mõõgad välguvad, odad sähvivad,tapetuid on hulganisti, laibad on hunnikutes,surnukehi on lõputult,laipade otsa komistatakse.
4 See on selle prostituudi rohke hooramise pärast.Ta on ilus, ta lummab, ta on osav nõiduja,kes on võrgutanud rahvaid oma hooratööga, rahvahõime oma nõidusega.
5 „Ma olen sinu* vastu,” lausub vägede Jehoova,+„ja tõstan su hõlmad üle su näo.Ma näitan rahvastele su alastust,kuningriikidele su häbi.
6 Ma viskan su peale jälkusi,teen su põlatavaks,panen su teistele vahtida.+
7 Igaüks, kes sind näeb, põgeneb su juurest+ ja ütleb:„Niineve on laastatud!Kes tunneb talle kaasa?”Kust ma küll leian sulle lohutajaid?
8 Kas oled sa parem kui Noo-Aamon*,+ kes istus Niiluse kanalite ääres?+Teda ümbritses vesi,meri oli ta rikkus ja meri oli ta müür.
9 Etioopia oli tema piiritu jõu allikas, samuti Egiptus.Puut+ ja liibüalased olid talle abiks.+
10 Ometi pidi ta minema pagendusse,ta viidi vangi.+Tema lapsi tapeti kõigil tänavanurkadel.Tema auväärsete meeste pärast heideti liisku,kõik tema vägevad pandi ahelaisse.
11 Sinagi jääd purju,+poed peitu,otsid varju vaenlase eest.
12 Kõik su kindlustused on otsekui viigipuud, mille esimesed viljad on valminud:kui neid raputada, kukuvad viljad sööjale suhu.
13 Su väehulgad su keskel on kui naised.Su maa väravad on su vaenlastele valla.Tuli neelab su väravariivid.
14 Ammuta endale piiramisajaks vett.+Tugevda oma kindlustusi.Astu porri, sõtku savi,haara tellisevorm.
15 Isegi siis neelab sind tuli.Mõõk hävitab su.+See õgib su ära, nagu õgiksid rohutirtsuvastsed.+Olgu sind arvukalt nagu rohutirtsuvastseid,olgu sind arvukalt nagu rohutirtse!
16 Sul on rohkelt kaupmehi, rohkem kui tähti taevas.Rohutirtsuvastne ajab kesta maha ja lendab minema.
17 Su valvurid on nagu rohutirtsud,su ametnikud nagu rohutirtsuparv.Külmal päeval redutavad nad kiviaedikutes,aga kui päike hakkab paistma, lendavad nad minemaja keegi ei tea, kus nad on.
18 Su karjased on unised, Assüüria kuningas,su ülikud püsivad oma majades,su rahvas on pillutatud mägedele,pole kedagi, kes nad ühte koguks.+
19 Ei tule kergendust su õnnetusele.Su haav on ravimatu.Kõik, kes sinust kuulevad, plaksutavad käsi,+sest kes poleks kannatanud su lakkamatu julmuse tõttu?”+