Suur osa inimesi peab Jehoova tunnistajaid uueks religiooniks. Kuid juba üle 2700 aasta tagasi nimetas ainus tõeline Jumal oma teenijaid oma „tunnistajateks” (Jesaja 43:10–12). Kuni 1931. aastani tunti meid kui piibliuurijaid. Miks me võtsime endale nime Jehoova tunnistajad?

See nimi seostab meid oma Jumalaga. Vanadest käsikirjadest ilmneb, et Jumala nimi Jehoova esineb Piiblis tuhandeid kordi. Paljudes tõlgetes on see asendatud selliste nimetustega nagu Issand või Jumal. Kui aga Jumal ilmutas end Moosesele, kasutas ta oma nime Jehoova ja ütles: „See on igavesti mu nimi” (2. Moosese 3:15). Sellega tõi Jehoova välja midagi, mis eristab teda kõigist väärjumalatest. Me oleme uhked, et võime kanda Jumala püha nime.

See nimi kõneleb meie missioonist. Alates õiglasest mehest Aabelist andis hulk vanal ajal elanud inimesi tunnistust oma usu kohta Jehoovasse. Sajandite vältel ühinesid „suure pilve tunnistajatega” Noa, Aabraham, Saara, Mooses, Taavet ja paljud teised (Heebrealastele 11:4–12:1). Nagu keegi võib kohtus süütu inimese kaitseks tunnistust anda, oleme meie otsustanud anda tunnistust oma Jumalast, rääkides tema kohta tõde.

Me järgime Jeesuse eeskuju. Piibel nimetab Jeesust „ustavaks ja tõeliseks tunnistajaks” (Ilmutus 3:14). Ka Jeesus ise ütles, et ta on teinud teatavaks Jumala nime ja andnud tema kohta tunnistust (Johannese 17:26; 18:37). Niisiis tuleb Kristuse tõelistel järelkäijatel olla Jehoova tunnistajad ja rääkida tema nimest. Just seda me püüamegi teha.

• Miks võtsid piibliuurijad endale nime Jehoova tunnistajad?

• Kui pikka aega on Jehooval olnud maa peal oma tunnistajad?

• Kes on Jehoova silmapaistvaim tunnistaja?