1., 2. a) Mis ootas ees Joosepi peret? b) Millise halva uudise pidi Joosep oma naisele teatavaks tegema?

JOOSEP kinnitas eesli selga veel ühe kompsu ja patsutas oma väikest, ent visa looma. Ta silmitses öist Petlemma linnakest ning mõtles eelseisvale pikale teekonnale Egiptusse. Kuidas saab nende väike pere hakkama sel võõral maal, kus on teine keel ja teised kombed?

² Joosepil polnud kerge oma kallile naisele Maarjale öelda, et neil tuleb kodunt lahkuda. Kuid ta võttis kätte ja siiski tegi seda. Ta jutustas naisele unenäost, milles ingel oli andnud talle teada Jumala sõnumi: kuningas Herodes tahab nende pisipoega surmata ja seetõttu tuleb neil viivitamata põgeneda. (Loe Matteuse 2:13, 14.) Mõistagi oli Maarja murelik. Miks peaks keegi tahtma tappa tema süütut lapsukest, kes pole kellelegi midagi kurja teinud? Seda ei mõistnud ei Maarja ega Joosep. Ent nad usaldasid Jehoovat ja seadsid end minekuks valmis.

3. Kirjelda Joosepi ja ta pere lahkumist Petlemmast. (Vaata ka pilti.)

³ Öö varjus, kui Petlemm magas sügavasti ega osanud aimatagi, milline tragöödia ees ootab, lahkusid Joosep ja Maarja koos lapsega linnast. Kui nad lõuna poole liikusid ja idataevas õhetama hakkas, võis Joosep mõelda, mis küll edasi saab. Kuidas saab tema, lihtne puusepp, kaitsta oma peret nii võimsate isikute kui Herodese ja Saatana eest? Kas ta suudab igas olukorras oma pere eest hästi hoolitseda? Kas ta on suuteline ustavalt täitma Jumal Jehoovalt saadud ülesannet kanda hoolt Jeesuse eest, kes pole sugugi tavaline laps? Joosepi õlul lasus tõepoolest tohutu vastutus. Käsitlegem nüüd seda, kuidas Joosep ustavalt oma rolli täitis, ning vaadakem, mil moel on Joosepi usk eeskujuks tänapäeva isadele ja ka kõigile teistele.

4., 5. a) Kuidas Joosepi elu täielikult muutus? b) Mismoodi kinnitas ingel Joosepit, et ta võtaks enda kanda äärmiselt kaaluka ülesande?

⁴ Rohkem kui aasta eest, pärast seda kui Joosep oli oma  kodulinnas Naatsaretis Eeli tütre Maarjaga kihlunud, oli tema elu täielikult muutunud. Joosep oli pidanud Maarjat vooruslikuks, jumalakartlikuks neiuks, siis aga saanud teada, et tema kihlatu ootab last. Ta kavatses end Maarjast salaja lahutada, et kaitsta teda skandaali eest. * Ent unenäos ilmus talle ingel, kes ütles, et Maarja on lapseootel Jehoova pühast vaimust. Ingel lisas, et laps, keda Maarja kannab, „päästab oma rahva pattudest”. Ta rahustas Joosepit: „Ära karda oma naist Maarjat enda juurde võtta” (Matt. 1:18—21).

⁵ Joosep kui õiglane ja Jumalale kuulekas mees tegigi nii, nagu ingel oli talle öelnud. Ta võttis enda kanda äärmiselt kaaluka ülesande: hoolitseda lapse eest, kes polnud tema oma, kuid oli ülimalt kallis Jumalale. Mõne aja pärast läks Joosep koos oma lapseootel naisega rahvaloenduse tõttu Petlemma, nagu nõudis keisri määrus. Ja seal, Petlemmas, tõigi Maarja poja ilmale.

6.—8. a) Milline sündmus viis järjekordse muudatuseni Joosepi pere elus? b) Mis viitab sellele, et Saatan saatis tähe, mis astrolooge juhtis? (Vaata ka allmärkust.)

⁶ Joosep ei viinudki Maarjat ja last tagasi Naatsaretti. Nad jäid elama Petlemma, mis asus vaid mõne kilomeetri kaugusel Jeruusalemmast. Nende pere elas vaeselt, kuid Joosep tegi kindlasti kõik, mis tema võimuses, et Maarja ja Jeesus ei peaks puudust kannatama. Veidi aja pärast oli neil Petlemmas juba oma väike kodu. Ent siis, kui Jeesus oli aastane või veidi vanem, võttis nende elu jällegi ootamatu pöörde.

⁷ Hommikumaalt, tõenäoliselt kaugelt Babülonist, tulid nende juurde astroloogid. Üks täht oli juhatanud nad Joosepi ja Maarja juurde ning nad soovisid näha last, kellest pidi saama juutide kuningas. Hommikumaa mehed olid ülimalt lugupidavad.

⁸ Samas seadsid astroloogid oma külaskäiguga väikese Jeesuse elu suurde ohtu, teadsid nad siis seda või mitte. Täht, mis oli neile teed näidanud, oli juhtinud nad esmalt Jeruusalemma, mitte otse Petlemma. * Jeruusalemmas ütlesid nad despoodist valitsejale Herodesele, et otsivad last, kellest saab juutide kuningas. See sütitas Herodeses kadeduse- ja vihaleegi.

9.—11. a) Mismoodi sekkus sündmuste käiku isik, kes oli Herodesest ja Saatanast võimsam? b) Kuidas kirjeldavad apokrüüfilised müüdid teekonda Egiptusse, kuid milline oli see tegelikult?

⁹ Õnneks jälgis toimuvat keegi Herodesest ja Saatanast palju  võimsam isik. Kust me seda teame? Majja sisse astudes nägid astroloogid Jeesust koos ta ema Maarjaga. Nad võtsid välja oma kingitused, ootamata midagi vastu. Kui kummaline tunne võis Joosepil ja Maarjal küll olla ühtäkki nii kallihinnalise vara — „kulla ja viiruki ja mürri” — omanikud! Astroloogid olid kavatsenud minna tuldud teed tagasi ja öelda kuningas Herodesele, kust nad lapse leidsid. Siis aga sekkus asjade käiku Jehoova: ta andis astroloogidele unenäos käsu minna koju tagasi teist teed pidi. (Loe Matteuse 2:1—12.)

¹⁰ Veidi aega pärast astroloogide lahkumist hoiatas Jehoova ingel Joosepit: „Tõuse, võta laps ja ta ema ning põgene Egiptusse ja jää sinna niikauaks, kuni ma sulle ütlen, sest Herodes hakkab last otsima, et teda hukata” (Matt. 2:13). Nagu juba sissejuhatuses juttu oli, tegutses Joosep pikemalt mõtlemata. Ta seadis lapse turvalisuse kõigest muust ettepoole ja viis oma pere Egiptusse. Tänu sellele, et astroloogid olid toonud kalleid kingitusi, oli nende perel nüüd vara, mis ehk aitas neid võõrsil olles hakkama saada.

¹¹ Hiljem kirjutatud apokrüüfilised müüdid ja legendid ilustavad Joosepi ja Maarja teekonda Egiptusse. Neis on öeldud, et väike Jeesus lühendas ime läbi teekonda, muutis teeröövlid ohutuks ja pani datlipalmid alla painduma, et tema ema vilju kätte saaks. * Tegelikult oli see teekond pikk ja vaevaline rännak tundmatusse.

12. Mida saavad lapsevanemad õppida Joosepilt selle kohta, kuidas kasvatada lapsi ohte täis maailmas?

¹² Lapsevanemad võivad Joosepilt palju õppida. Joosep oli valmis oma töö ja harjumuspärase elu sinnapaika jätma, et kaitsta peret ohu eest. Ta suhtus pere eest hoolitsemisse kui pühasse, Jumalalt saadud kohustusse. Tänapäeval tuleb vanematel kasvatada lapsi maailmas, kus varitsevad kõiksugu ohud. Ohus on nii laste moraal kui ka elu. Kui tublid on küll emad ja isad, kes tegutsevad otsusekindlalt nagu Joosep, püüdes kõigest väest oma lapsi halbade mõjutuste eest kaitsta!

13., 14. Miks asus Joosep perega elama Naatsaretti?

¹³ Paistab, et Joosepi pere ei jäänud Egiptusse kuigi kauaks.  Varsti andis ingel Joosepile teada, et Herodes on surnud, ning Joosep ja Maarja läksid koos Jeesusega kodumaale tagasi. Üks muistne ennustus oli öelnud, et Jehoova kutsub „oma poja Egiptusest” (Matt. 2:15). Tänu Joosepi kuulekale tegutsemisele läks see ennustus täide. Ent kuhu pidi ta oma pere nüüd viima?

¹⁴ Joosep oli tark: ta oli ettevaatlik Herodese ametijärglase Arhelaose suhtes, kes oli nagu tema eelkäijagi paheline ja julm valitseja. Jumala juhatust järgides viis Joosep pere põhja poole Galileasse oma kodulinna Naatsaretti, eemale Jeruusalemmast ja sealsetest intriigidest. Sinna asusidki Joosep ja Maarja elama. (Loe Matteuse 2:19—23.)

15., 16. Milline oli Joosepi töö ja missuguseid tööriistu võis ta kasutada?

¹⁵ Joosepi ja Maarja elujärg oli tagasihoidlik ja nende elu polnud sugugi meelakkumine. Piibel nimetab Joosepit puusepaks. Selle ameti juurde kuulus tollal puude langetamine, kohalevedu ja kuivatamine. Puusepad ehitasid maju, valmistasid paate, sildu, vankreid, rattaid, ikkeid ja igasuguseid põllutööriistu (Matt. 13:55). See oli raske füüsiline töö. Piibliaegadel töötasid paljud puusepad oma koduukse lähedal või töökojas elumaja kõrval.

¹⁶ Joosepil läks vaja erisuguseid tööriistu, millest mõned võis ta olla saanud oma isalt. Ta tööriistade hulka kuulusid tõenäoliselt nurklaud, lood, kriidinöör, puusepakirves, saag, tahumiskirves, haamer, puuvasar, peitlid, vibupuur, mitmesugused liimid ning vahest ka naelad, mis olid tollal üsna kallid.

17., 18. a) Mida Jeesus oma kasuisalt õppis? b) Miks pidi Joosep kõvasti tööd tegema?

¹⁷ Võime kujutleda, kuidas Jeesus poisipõlves vaatas oma kasuisa tööd tegemas, jälgides pärani silmi igat tema liigutust ja imetledes tema laiu õlgu, sitkeid ja osavaid käsi ning asjatundlikku pilku. Võib-olla õpetas Joosep poisile alustuseks, kuidas teha selliseid lihtsamaid töid nagu puidu konaruste lihvimine kuivanud kalanahaga. Ja arvatavasti õpetas ta Jeesusele ka seda, mille poolest erinevad üksteisest mitmesugused puiduliigid, näiteks sükomor-viigipuu, tamme ja õlipuu puit.

 ¹⁸ Jeesus nägi ka seda, et tema kasuisa tugevad käed, mis langetasid puid, tahusid palke ja tagusid tappe, on ühtaegu õrnad, kui Joosep kallistas ja lohutas nii teda, tema ema kui ka tema õdesid-vendi. Jah, Jeesus ei jäänud Joosepi ja Maarja ainsaks lapseks, nende pisipere kasvas. Peale Jeesuse said nad veel vähemalt kuus last (Matt. 13:55, 56). Joosep pidi nägema üha rohkem vaeva, et kõik suud ära toita.

19. Kuidas hoolitses Joosep pere vaimsuse eest?

¹⁹ Siiski mõistis Joosep, et kõige tähtsam on hoolitseda pere vaimsuse eest. Niisiis pühendas ta aega sellele, et rääkida oma lastele Jehoovast ja õpetada neile tema seadusi. Joosep ja Maarja võtsid oma lapsi kaasa kohalikku sünagoogi, kus loeti ette Moosese seadust ja anti selle kohta selgitust. Võib-olla oli Jeesusel pärast sünagoogis käimist mustmiljon küsimust ning Joosep püüdis tema vaimset janu kustutada. Peale selle viis Joosep terve oma pere pühadeks Jeruusalemma. Selleks et käia iga-aastase paasapüha ajal 120 kilomeetri kaugusel Jeruusalemmas, võis perel ühtekokku kuluda kaks nädalat.

20. Kuidas saavad perepead Joosepi eeskuju järgida?

²⁰ Tänapäeval hoolitsevad kristlikud perepead samuti oma pere vaimsuse eest. Ennastsalgavalt seavad nad laste vaimse juhendamise ettepoole kõigest muust, ka materiaalsete hüvede taotlemisest. Nad näevad palju vaeva selle nimel, et juhatada pere piibliõhtut ning et võtta lapsed kaasa koosolekutele ja suurematele kokkutulekutele. Nagu Joosep mõistavad ka nemad, et see on parim, mis nad oma laste heaks teha saavad.

21. Mida oli Joosepi perel tavaks paasapüha ajal teha ning millal märkasid Joosep ja Maarja, et Jeesus on kadunud?

²¹ Kui Jeesus oli 12-aastane, läks Joosep perega paasapühaks Jeruusalemma nagu alati. Pühade ajal võtsid sellise retke üheskoos ette paljud pered, kes liikusid pikkade vooridena üle kevadiselt rohetava maastiku. Kui nad jõudsid mäe otsas trooniva Jeruusalemma lähistele, kus taimestik muutus hõredamaks, laulsid paljud palveteekonna- ehk ülesmineku laule (Laulud 120—134). Võib arvata, et linn kihas sadadest tuhandetest inimestest. Pärast paasapüha läksid pered üheskoos oma kodupaika tagasi. Joosep  ja Maarja, kelle tähelepanu võis olla hõivatud paljude asjadega, eeldasid, et Jeesus on teekaaslaste seas, vahest koos teiste sugulastega. Alles siis, kui Jeruusalemm jäi juba päevateekonna kaugusele, avastasid nad kohkumusega, et poiss on kadunud (Luuka 2:41—44).

22., 23. Mida Joosep ja Maarja lapse leidmiseks ette võtsid ning mida Maarja ütles, kui nad lõpuks Jeesuse üles leidsid?

²² Meeleheites kiirustasid Joosep ja Maarja tuldud teed tagasi. Nüüd, kui nad mööda tänavaid Jeesust otsisid ja tema nime hüüdsid, võis Jeruusalemm tunduda kummastavalt tühi. Kuhu Jeesus küll kaduda sai? Oli juba kolmas päev ja nad polnud teda ikka veel leidnud. Kas Joosep võis mõelda, et ta on Jehoova  usaldust kohutaval kombel petnud? Viimaks läksid Joosep ja Maarja templisse ning sealt nad Jeesuse leidsidki. Poiss istus ühes suures ruumis koos hulga õpetatud meeste — seadusetundjatega. Millist kergendust tema vanemad küll tundsid! (Luuka 2:45, 46.)

²³ Jeesus kuulas seadusetundjaid ning esitas neile õhinal küsimusi. Tema terane mõistus ja vastused avaldasid meestele sügavat muljet. Maarja ja Joosep olid aga rabatud. Pühakirja jutustuses ei mainita, et Joosep midagi öelnud oleks. Ent Maarja sõnad räägivad ilmekalt nende mõlema eest. Ema ütles pojale: „Laps, miks sa meile niimoodi tegid? Isa ja mina oleme sind suure murega otsinud” (Luuka 2:47, 48).

24. Kuidas maalib Piibel lapsevanemaks olemisest realistliku pildi?

 ²⁴ Vaid mõne pintslitõmbega maalib Jumala Sõna lapsevanemaks olemisest realistliku pildi. Vanemaroll pole sugugi kerge, ja seda isegi siis, kui laps on täiuslik. Laste kasvatamine praeguses ohte tulvil maailmas toob sageli äraarvamatult suurt muret, kuid isadele ja emadele võib anda kindlust teadmine, et Jumal mõistab nende raskusi.

25., 26. Kuidas Jeesus vanematele vastas ja mida võis Joosep poja sõnade üle mõeldes tunda?

²⁵ Jeesus oli jäänud sellesse ainsasse paika maailmas, kus ta tundis end kõige lähemal oma taevasele isale Jehoovale. Ta lausa neelas endasse kõike, mida seal võis teada saada. Seepärast vastas ta oma vanematele ilmsüütult: „Miks teil oli vaja mind otsida? Kas te ei teadnud, et küllap ma olen oma Isa kojas?” (Luuka 2:49).

²⁶ Kahtlemata mõtles Joosep neile sõnadele palju kordi. Ehk tundis ta Jeesuse öeldu üle isegi uhkust. Oli ta ju oma kasupoega hoolega õpetanud, et ta Jehoovasse just nõnda suhtuks. Sõna „isa” tekitas Jeesuses juba poisina sooje tundeid, seda suuresti tänu lähedastele suhetele Joosepiga.

27. Milline suurepärane võimalus on isadel ja miks tasuks neil mõelda Joosepi eeskujule?

²⁷ Kui sa oled isa, kas adud, et sul on suurepärane võimalus aidata oma lapsel mõista, milline on armastav ja turvatunnet pakkuv isa? Kui sul on kasulapsi, mõtle Joosepi eeskujule ning kohtle igaüht neist kui ainulaadset ja väärtuslikku isiksust. Aita neil saada lähedaseks oma taevase isa Jumal Jehoovaga. (Loe Efeslastele 6:4.)

28., 29. a) Mida näitavad Joosepi kohta sõnad kirjakohas Luuka 2:51, 52? b) Kuidas aitas Joosep Jeesusel tarkuses edeneda?

²⁸ Pärast neid sündmusi räägib Piibel Joosepist üksnes  vihjamisi, kuid see vähenegi väärib tähelepanu. Piibel ütleb, et Jeesus „allus neile [oma vanematele] edaspidigi”. Samuti on seal kirjas, et „Jeesus edenes tarkuse ja kasvu poolest ning leidis üha rohkem soosingut nii Jumala kui ka inimeste silmis”. (Loe Luuka 2:51, 52.) Need sõnad näitavad Joosepi kohta nii mõndagi. Näiteks sellest, et Joosepi täiuslik poeg pidas temast lugu ja allus talle, võib järeldada, et Joosep oli tubli perepea.

²⁹ Nagu lugesime, edenes Jeesus tarkuse poolest. Kahtlemata oli Joosepil ka selles suur roll. Vanadest juudi raamatutest ilmneb, et noil päevil oli juutide seas levinud igipõline ütlus, mille kohaselt üksnes meestel, kes saavad lubada endale jõudeelu, on võimalik tõeliselt targaks saada, kuid et lihttöölised, nagu puusepad, põllumehed ja sepad, „ei oska mõista õigust ega kohut ja neid ei leia sealt, kus räägitakse mõistujutte”. Jeesus lükkas hiljem selle ütluse ümber. Samuti oli ta poisipõlves tihti kuulnud, kuidas tema kasuisa, lihtne puusepp, jagas pädevalt õpetust Jehoova õiguse ja kohtumõistmise kohta. Kahtlemata tegi Joosep seda lugematuid kordi.

30. Millist eeskuju annab Joosep perepeadele?

³⁰ Joosepil oli oma osa ka Jeesuse füüsilises arengus. Jeesus kasvas tugevaks ja terveks meheks, mis näitab, et tema eest kanti hästi hoolt. Peale selle kasvatas Joosep Jeesusest tubli töömehe. Jeesus polnud tuntud üksnes kui puusepa poeg, vaid ka kui puusepp (Mark. 6:3). Niisiis andis Joosep Jeesusele head väljaõpet. Perepead teevad targalt, kui nad Joosepi eeskujul hoolitsevad oma laste aineliste vajaduste eest ning samuti selle eest, et lapsed tulevikus enda elatamisega hakkama saaksid.

31. a) Millal Joosep arvatavasti suri? (Vaata  kasti.) b) Milles Joosep meile eeskuju jättis?

³¹ Kui jõuame Piiblit lugedes jutustuseni, mis räägib, kuidas Jeesus end 30-aastaselt ristida lasi, ei mainita enam Joosepit. Paistab, et selleks ajaks oli Maarja juba lesk. (Vaata kasti „ Millal Joosep suri?”.) Ent Joosep oli jätnud endast maha sügava jälje: suurepärase eeskuju isast, kes kaitses oma peret, hoolitses selle eest ning täitis ustavalt oma ülesande. Joosepi usku tasub jäljendada igal isal, igal perepeal ja tegelikult igal kristlasel.