1., 2. Mis olukorras pidi Saamuel iisraellaste poole pöörduma ja miks oli tal vaja neis kahetsust äratada?

SAAMUEL, ustav jumalasulane, oli teeninud aastakümneid prohveti ja kohtumõistjana. Nüüd oli ta kutsunud rahva kokku Gilgali linna ning tema pilk rändas üle kohale tulnud inimeste. Meie kalendri järgi võis olla mai- või juunikuu, kuivaperiood oli juba alanud. Kuldkollased nisupõllud olid valmis lõikuseks. Rahvahulk vaikis ootusärevalt. Kuidas õnnestuks Saamuelil jõuda inimeste südameni?

² Rahvas oli nõudnud endale inimkuningat. Iisraellased ei mõistnud oma teo tõsidust. Nad ei saanud aru, et niisugune nõudmine oli jäme lugupidamatus nii Jumala kui ka tema prohveti vastu. Tegelikult olid nad hüljanud Jehoova kui oma kuninga. Kuidas saaks Saamuel äratada oma kaasmaalastes kahetsust?

3., 4. a) Miks rääkis Saamuel oma noorusest? b) Miks tasub meil Saamueli usku eeskujuks võtta?

³ Saamuel avas suu. „Ma . . . olen läinud vanaks ja halliks,” lausus ta rahvahulgale. Hallid juuksed lisasid tema sõnadele kaalu. Ta jätkas: „Ma olen käinud teie ees oma noorusest tänapäevani” (1. Saam. 11:14, 15; 12:2). Kuigi Saamuelile oli kogunenud juba palju eluaastaid, polnud ta oma noorust unustanud. Mälestused tollest ajast seisid eredalt ta silme ees. Nooruses langetatud otsused aitasid tal elada oma elu Jumal Jehoovale ustavalt ja pühendunult.

⁴ Saamuel hoidis alati oma usu tugevana. Ta ei lasknud sel  nõrgeneda ka siis, kui teised tema ümber Jumalale truudust murdsid. Meil, kes elame samuti reetlikus ja pahelises maailmas, pole sugugi kergem oma usku tugevana hoida. (Loe Luuka 18:8.) Vaadelgem, mida võime õppida Saamueli eeskujust juba tema poisikesepõlvest alates.

5., 6. Mis mõttes oli Saamuelil ebatavaline lapsepõlv ja miks võisid ta vanemad kindlad olla, et ta eest kantakse hoolt?

⁵ Saamueli lapsepõlv polnud just tavaline. Peagi pärast võõrutamist ehk arvatavasti umbes kolmeaastaselt hakkas ta teenima Jehoovat püha kogudusetelgi juures Siilos, kodulinnast Raamast ligikaudu 30 kilomeetri kaugusel. Tema vanemad Elkana ja Hanna andsid poisi Jehoova teenistusse, nii et temast sai eluaegne nasiir. * Kas see tähendab, et vanemad ei armastanud Saamueli ning hülgasid poisi?

⁶ Ei, nii see polnud. Nad teadsid, et Siilos kantakse nende poja eest hoolt. Saamuel teenis ülempreester Eeli käe all, nii et viimane sai poisil silma peal hoida. Peale selle teenis kogudusetelgi juures ka hulk naisi ja arvatavasti tegid nad seda organiseeritult (2. Moos. 38:8; Kohtum. 11:34—40).

7., 8. a) Kuidas sai Saamuel aastast aastasse oma vanematelt südamlikku julgustust? b) Mida võivad vanemad tänapäeval õppida Saamueli isalt ja emalt?

⁷ Hanna ja Elkana ei unustanud mitte kunagi oma armastatud esiklast, kelle sündimine oli vastus Hanna palvele. Hanna oli palunud Jumalalt poega ja lubanud anda ta eluks ajaks Jumala pühasse teenistusse. Igal aastal, kui vanemad tulid Saamueli vaatama, tõi ema talle uue ülerõiva, mida poiss saaks teenistuses kanda. Võib arvata, et laps ootas oma vanemate külaskäike väga. Saamuel sai kindlasti tiivustust ema ja isa armastavatest ja julgustavatest nõuannetest, kui nood talle rääkisid, milline au on teenida Jehoovat selles erilises paigas.

⁸ Tänapäeva vanematel on Hannalt ja Elkanalt nii mõndagi õppida. Üldiselt kipuvad vanemad laste kasvatamisel keskenduma nende materiaalsetele, mitte vaimsetele vajadustele. Saamueli vanemad panid aga esikohale vaimsed asjad, mis avaldas suurt mõju sellele, milliseks inimeseks nende poeg kasvas. (Loe Õpetussõnad 22:6.)

9., 10. a) Kirjelda kogudusetelki ja seda, mida noor Saamuel seoses selle paigaga tundis. (Vaata ka allmärkust.) b) Mis võis kuuluda Saamueli kohustuste hulka ja kuidas võivad noored tänapäeval teda jäljendada?

 ⁹ Võime kujutada ette, kuidas Saamuel sirgus ja ümberkaudsetel mägedel uitamas käis. Kui Saamuel ülalt mägedelt Siilo linna ja selle kõrval oleva oru poole vaatas, võis ta Jehoova kogudusetelki nähes suurt rõõmu ja rahulolu tunda. Kogudusetelk oli tõepoolest püha. * See oli ehitatud Moosese enda juhatusel ligikaudu 400 aastat enne Saamueli elupäevi ja oli tollal ainus puhta jumalateenimise keskus kogu maailmas.

¹⁰ Noore Saamueli armastus kogudusetelgi vastu kasvas iga päevaga. Jutustusest, mis ta hiljem kirja pani, võime lugeda: „Saamuel teenis Jehoova ees, kuigi oli nooruke, riietatud linasesse õlarüüsse” (1. Saam. 2:18). See lihtne rõivas näitab, et ta abistas ilmselt kogudusetelgi juures preestreid. Kuigi Saamuel ei olnud preestrisoost, täitis ta teatud kohustusi, näiteks avas hommikuti sissekäigu kogudusetelgi õue ning abistas eakat Eelit. Need ülesanded tõid Saamuelile palju rõõmu. Ometi toimus Siilos asju, mis sellele siirale poisile südamevalu tegid. Jah, Jehoova kojas oli midagi väga valesti.

11., 12. a) Mis oli Hofni ja Piinehase suurim eksimus? b) Mida nurjatut Hofni ja Piinehas kogudusetelgi juures tegid? (Vaata ka allmärkust.)

¹¹ Juba noores eas pidi Saamuel nägema nurjatust ja rikutust. Eelil oli kaks poega, Hofni ja Piinehas, kelle kohta Saamuel ütles: „Eeli pojad olid kõlvatud, nad ei tahtnud tunnustada Jehoovat” (1. Saam. 2:12). Need kaks mõtet selles salmis on omavahel seotud. Hofni ja Piinehas olid kõlvatud, sõna-sõnalt „kasutud”, sest nad ei pidanud Jehoovast lugu. Nad ei austanud tema õigeid norme ega nõudmisi. Ja sellest olid tingitud kõik nende ülejäänud patud.

¹² Jumala antud seaduskogu määratles täpselt preestrite ülesanded ja kogudusetelgis ohverdamise korra. Sellel oli oma põhjus. Tänu nendele  ohvritele andis Jumal inimeste patud andeks, nii et ohvritoojad võisid Jumala silmis puhtaks saada ning väärida tema õnnistust ja juhatust. Kuid Hofni ja Piinehas õõnestasid kaaspreestrite lugupidamist ohvrite vastu. *

13., 14. a) Kuidas võisid kogudusetelgi juures aset leidnud nurjatud teod siirastele iisraellastele mõjuda? b) Miks võib öelda, et Eeli ei tulnud toime kummagi talle usaldatud ülesandega?

¹³ Kujutle väikese Saamueli imestust, kui ta nägi, mismoodi rängad patud jäävad üha karistamata. Kui paljusid inimesi — sealhulgas vaeseid, lihtsaid ja rõhutuid — võis küll Saamuel näha tulemas püha kogudusetelgi juurde. Need inimesed lootsid leida sealt lohutust ja tuge, kuid pidid lahkuma pettunult, haavatuna, alandatuna. Ja mida võis Saamuel tunda veel siis, kui sai teada, et Hofni ja Piinehas rikuvad Jehoova seadusi ka seksuaalmoraali vallas, hoorates kogudusetelgi juures teenivate naistega (1. Saam. 2:22). Võib-olla lootis Saamuel, et Eeli võtab midagi ette.

¹⁴ Eeli oli kõige õigem inimene võitlema kasvava korralageduse vastu. Tema kui ülempreester vastutas selle eest, mis kogudusetelgi juures toimus. Ja isana oli tal kohustus poegi korrale kutsuda. Nood tegid kurja nii iseendale kui ka loendamatutele teistele iisraellastele. Eeli ei tulnud aga toime ei ühe ega teise ülesandega. Ta piirdus vaid tühise märkusega oma poegadele. (Loe 1. Saamueli 2:23—25.) Eeli pojad oleksid väärinud hulga rangemat distsiplineerimist: nad tegid ju surmapattu!

15. Millise jõulise sõnumi lasi Jehoova Eelile edastada ning kas Eeli ja ta pojad võtsid seda kuulda?

¹⁵ Asjad läksid nii kaugele, et Jehoova läkitas Eeli juurde ühe jumalamehe, tundmatu prohveti, et edastada ülempreestrile jõuline kohtuotsus. Jehoova ütles Eelile: „Sa austad oma poegi rohkem kui mind.” Jumal ennustas Eelile, et tema jultunud pojad surevad ühel ja samal päeval ning et Eeli suguvõsa kogeb suuri kaotusi, jäädes ilma isegi preestriametist. Kas niivõrd jõuline sõnum muutis selles peres midagi? Kahjuks mitte, nagu näitab jutustus (1. Saam. 2:27—3:1).

16. a) Mida me võime Piiblist lugeda noore Saamueli vaimse edenemise kohta? b) Mida südantsoojendavat sina nendest piiblisalmidest leiad?

¹⁶ Kas säärane rikutus mõjutas noort Saamueli? Aeg-ajalt leiame  selles sünges jutustuses heledaid valgusekiiri, häid sõnumeid Saamueli kasvamisest ja vaimsest edenemisest. Ütleb ju 1. Saamueli 2:18, et „Saamuel teenis Jehoova ees, kuigi oli nooruke”. Ustav Saamuel keskendus juba noorena Jumala teenimisele. Sama peatüki 21. salmist võime lugeda midagi veelgi südantsoojendavamat: „Poiss Saamuel kasvas üles Jehoova juures.” Kasvades muutus tema side taevase isaga üha tugevamaks. Niisugune lähedane suhe Jehoovaga on kõige kindlam kaitse igasuguse kõlvatuse vastu.

17., 18. a) Kuidas võivad kristlikud noored rikutusega silmitsi seistes Saamueli jäljendada? b) Mis tõendab, et Saamuel valis õige tee?

¹⁷ Saamuel oleks võinud kergesti mõelda, et kui juba ülempreester ja tema pojad patustavad, võib temagi teha, mis ise heaks arvab. Kuid teiste inimeste, ka kõrge positsiooniga isikute rikutus ei vabanda ühtki pattu. Nagu Saamuel, nii kasvavad ka tänapäeval paljud noored kristlased üles „Jehoova juures”: neil on temaga lähedased suhted, seda isegi siis, kui mõned lähikondsed ei anna head eeskuju.

¹⁸ Kas Saamuel lasi end rikkuda? Piibel ütleb: „Aga poiss Saamuel edenes kasvus ja meeldivuses niihästi Jehoova kui inimeste juures” (1. Saam. 2:26). Saamuel oli meeldiv inimene, vähemalt nende silmis, kelle arvamus oli oluline. Jehoova ise armastas seda poissi tema ustavuse pärast. Saamuel oli kindel, et tema Jumal võtab Siilos toimuvate häbitegude suhtes ükskord midagi ette. Ehk mõtles ta vaid: millal? Ühel ööl saigi Saamueli küsimus vastuse.

19., 20. a) Jutusta, mis juhtus Saamueliga ühel öösel. b) Kuidas Saamuel Eelit kohtles? c) Kuidas sai Saamuel teada, kes temaga räägib?

¹⁹ Hommik polnud enam kaugel, kuid väljas oli alles pime. Telgi suur lamp andis veel võbisevat valgust. Äkitselt kuulis Saamuel kedagi öövaikuses oma nime hüüdmas. Ta arvas, et see on Eeli, kes oli nüüd juba väga vana ja peaaegu pime. Saamuel tõusis üles ja jooksis vana mehe juurde. Kas näed vaimusilmas, kuidas väike Saamuel tõttab paljajalu Eeli juurde, et teada saada, mida ta soovib? Kas pole liigutav, et Saamuel kohtles Eelit lugupidavalt ja lahkelt! Hoolimata kõigist oma pattudest oli Eeli ikkagi veel Jehoova ülempreester (1. Saam. 3:2—5).

²⁰ Saamuel äratas Eeli üles ja ütles: „Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!” Eeli aga kostis, et tema pole poissi kutsunud, ja saatis ta tagasi magama. Sama juhtus veel teist ja kolmandatki korda. Viimaks sai Eeli aru, mida see tähendab. Jehoovalt saadetud nägemused ja prohvetlikud sõnumid oma rahvale olid jäänud harvaks, ning pole ka raske mõista, miks. Ent Eeli teadis, et nüüd on Jehoova jälle rääkinud — seekord selle väikese poisiga. Eeli käskis Saamuelil voodisse tagasi minna ja õpetas teda, kuidas Jehoovale vastata. Saamuel kuulas sõna. Peagi kostis jälle: „Saamuel! Saamuel!” Ja poiss vastas: „Räägi, sest su sulane kuuleb!” (1. Saam. 3:1, 5—10).

21. Kuidas saame meie Jehoovat kuulata ja miks on seda tark teha?

²¹ Lõpuks ometi oli Jehooval Siilos sulane, kes teda kuulas. Seda tegi Saamuel ka kogu ülejäänud elu. Kas sinagi kuulad Jehoovat? Me ei pea ootama, et üleloomulik hääl meiega öösel räägiks. Mõnes mõttes on tänapäeval võimalik kuulda Jehoova häält kogu aeg. Ta räägib meiega oma tervikliku Sõna Piibli kaudu. Mida rohkem me Jumalat kuulame ja talle kuuletume, seda tugevamaks saab meie usk. Nii oli see Saamueliga.

22., 23. a) Kuidas läks täide sõnum, mida Saamuel alguses kartis Eelile viia? b) Kuidas Saamueli maine aina tõusis?

²² See öö Siilos oli verstapostiks Saamueli elus, kuna tal tekkis Jehoovaga uuelaadne suhe: ta sai tema prohvetiks ja eesträäkijaks. Alguses kartis Saamuel Jehoova sõnumit Eelile viia. Oli see ju lõplik kinnitus, et Eeli soole antud ennustus läheb peagi täide. Saamuel võttis siiski julguse kokku, Eeli aga leppis alandlikult Jumala kohtuotsusega. Varsti täitus kõik, mis Jehoova oli öelnud. Iisraellaste ja vilistite vahel puhkes sõda ning Hofni ja Piinehas hukkusid mõlemad ühel ja samal päeval. Eeli suri  siis, kui kuulis, et neilt on võetud Jehoova püha seaduselaegas (1. Saam. 3:10—18; 4:1—18).

²³ Ent Saamueli kui ustava prohveti maine aina tõusis. „Jehoova oli temaga,” ütleb jutustus ning lisab, et Jehoova ei lasknud ainsalgi Saamueli ennustusel tühja minna. (Loe 1. Saamueli 3:19.)

24. Mida otsustasid iisraellased mingi aja pärast ja miks oli see tõsine patt?

²⁴ Kas iisraellased allusid Saamueli juhtimisele ning kas neist sai Jumalale ustav vaimse meelelaadiga rahvas? Ei. Mingi aja pärast otsustasid nad, et ei taha enda üle kohut mõistma pelgalt prohvetit. Iisraellased tahtsid olla nagu kõik teised rahvad ja saada endale inimkuningat. Jehoova käskis Saamuelil rahva soov täita. Samas tuli aga iisraellastele teada anda, kui tõsine on nende patt: nad polnud hüljanud lihtsalt mõnd inimest, vaid Jehoova enda. Sellepärast kutsuski Saamuel rahva Gilgalisse kokku.

25., 26. Kuidas aitas eakas Saamuel rahval mõista, kui tõsist pattu olid nad Jehoova vastu teinud?

²⁵ Mingem nüüd tagasi loo algusesse, sellesse pingelisse hetke, mil Saamuel Gilgalis rahva poole pöördus. Eakas Saamuel tuletas iisraellastele meelde, kui ustavalt ja laitmatult ta on Jumalat teeninud. Seejärel ütleb Piibel: „Saamuel hüüdis Jehoova poole.” Ta palus Jehoovalt äikesetormi (1. Saam. 12:17, 18).

²⁶ Äikesetorm kuivaperioodil? Ennekuulmatu! Kui keegi julgeski alul kahelda või nalja heita, siis mitte kaua. Ühtäkki kattus taevas pilvedega. Tuul tõusis ja ajas nisupõllud lainetama. Kärgatas kõrvulukustav pikne. Vihma hakkas kallama. Mis edasi sai? „Siis kõik rahvas kartis väga Jehoovat ja Saamueli.” Lõpuks mõistsid iisraellased, kui tõsist pattu nad olid teinud (1. Saam. 12:18, 19).

27. Kuidas suhtub Jehoova neisse, kes jäljendavad Saamueli usku?

²⁷ Mitte Saamuel, vaid tema Jumal Jehoova oli puudutanud mässumeelsete iisraellaste südant. Lapsepõlvest kuni vanaduspäevadeni uskus Saamuel vankumatult Jumalasse. Ja Jehoova ei jätnud teda õnnistusteta. Jehoova pole muutunud. Ta toetab ka praegu neid, kellel on samasugune usk nagu Saamuelil.