Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ní Aaasɔmɔ yɛ Asafo ni Awieɔ Maŋ Kroko nɔ Wiemɔ yɛ Mli lɛ Mli

Ní Aaasɔmɔ yɛ Asafo ni Awieɔ Maŋ Kroko nɔ Wiemɔ yɛ Mli lɛ Mli

Ní Aaasɔmɔ yɛ Asafo ni Awieɔ Maŋ Kroko nɔ Wiemɔ yɛ Mli lɛ Mli

BƆFO Yohane ŋma akɛ: “Mina bɔfo kroko miifiliki yɛ ŋwɛi teŋ, ni ehiɛ naanɔ sanekpakpa ni eyaajaje etsɔɔ mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ akutso fɛɛ akutso kɛ majianɔ wiemɔi fɛɛ kɛ maŋ fɛɛ maŋ.” (Kpojiemɔ 14:6) Yɛ gbalɛ he ninaa nɛɛ mlibaa mli lɛ, aajaje Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ jeŋ fɛɛ yɛ wiemɔi srɔtoi amli. Wiemɔi nɛɛ babaoo ji nɔ ni mɛi ni efã gbɛ kɛyahi maji krokomɛi anɔ wieɔ. Yehowa Odasefoi ni yɔɔ ekãa, ní amɛkase maji krokomɛi anɔ wiemɔ lɛ miishiɛ kɛmiitsɔɔ aŋkroaŋkroi nɛɛ hu.

Ani oji Odasefoi ni miisɔmɔ yɛ asafoi ni awieɔ maŋ kroko nɔ wiemɔ yɛ mli lɛ ateŋ mɔ ko, aloo ookpɛ oyiŋ koni ofee nakai? Kɛ́ jeee pɛsɛmkunya hewɔ otaoɔ okɔ gbɛ ni tamɔ nakai, ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, ohiɛ jwɛŋmɔ kpakpa yɛ nɔ ni otaoɔ ofee lɛ he lɛ, no lɛ obaaye omanye. Akɛni oti ni ma ohiɛ ji oye obua mɛi krokomɛi koni amɛle Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwalei lɛ hewɔ lɛ, suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ onanemɛi adesai lɛ ji nɔ ni kanyaa bo koni okɔ gbɛ ni tamɔ nakai, ni eji kanyamɔ nɔ̃ ni nɔ bɛ. (Mateo 22:37-39; 1 Korintobii 13:1) Eyɛ mli akɛ nanemɛi ni oooná yɛ maŋsɛɛ, maŋsɛɛ niyenii ni oooná oye, aloo maŋ kroko nɔ kusum nifeemɔi ní ooole lɛ baanyɛ afata nibii ni kanyaa bo lɛ ahe moŋ, shi nɔ̃ titri ni kanyaa bo ji suɔmɔ ni oyɔɔ akɛ oye obua mɛi krokomɛi koni amɛbale Nyɔŋmɔ. Ani onuɔ he akɛ onyɛŋ maŋ kroko nɔ wiemɔ okase? Kɛ́ nakai ni lɛ, no lɛ jwɛŋmɔ ni ja ní oooná lɛ baaye abua bo jogbaŋŋ. James ní kase Japan wiemɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Kaaha wiemɔ lɛ miiwo ohe gbeyei.” Kɛ́ oha ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ mɛi babaoo enyɛ nakai amɛfee lɛ, no baaye abua bo koni omia ohiɛ kɛkase, ni oná jwɛŋmɔ ni ja hu. Belɛ, te ooofee tɛŋŋ okase wiemɔ kroko? Mɛni baaye abua bo bɔni afee ni onyɛ okɛ asafo ni awieɔ nakai wiemɔ lɛ yɛ mli lɛ asɔmɔ? Ni mɛni ebaabi ni ofee bɔni afee ni oya nɔ ohi shi akɛ mɔ ni yɔɔ ekãa yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli?

Wiemɔ Kasemɔ

Ayɛ gbɛ̀i srɔtoi ni atsɔɔ nɔ akaseɔ wiemɔ. Mɛi ni kaseɔ wiemɔ lɛ yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ ni amɛtsɔɔ amɛfeɔ nakai, ni nakai nɔŋŋ eji yɛ mɛi ni tsɔɔ wiemɔ lɛ hu agbɛfaŋ. Kɛlɛ, mɛi ni kaseɔ wiemɔ lɛ ateŋ mɛi babaoo nuɔ he akɛ, kɛ́ mɔ kɛ ehe wo skul ni atsɔɔ wiemɔ kasemɔ yɛ jɛmɛ lɛ mli, ní tsɔɔlɔ ni he esa tsɔɔ lɛ nii lɛ, enyɛɔ ekaseɔ wiemɔ lɛ oya, kɛ yɛ gbɛ mlɛo hu nɔ. Biblia lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji ni yɔɔ wiemɔ ni okaseɔ lɛ amli ni oookane kɛ emli nɔ ni amɔmɔ awo kasɛt kɛ vidio anɔ lɛ hu ni ooobo toi lɛ baaye abua bo ni ole wiemɔi komekomei babaoo, ni ebaaha oya ohiɛ hu yɛ bɔ ni akɛ teokrase wiemɔi komɛi tsuɔ nii yɛ nakai wiemɔ lɛ mli. Redio kɛ tɛlivishiŋ anɔ nifeemɔi ni sa, kɛ ekrokomɛi ni amɔmɔ awo vidio nɔ lɛ hu baanyɛ aye abua bo yɛ wiemɔ lɛ kasemɔ mli, ni ole maŋbii lɛ hu akusum nifeemɔi jogbaŋŋ. Yɛ nɔ ni kɔɔ be falɛ ni esa akɛ akɛkase wiemɔ lɛ he lɛ, bei babaoo lɛ kɛ́ gbi fɛɛ gbi ni aŋɔɔ bei fioo kɛkaseɔ nɔ ko lɛ, wiemɔ lɛ kasemɔ mɔɔ shi fe nɔ ni abaata shi ni akɛ tɔlɛ kɛ bei babaoo akase, ni gbii saŋŋ sɛɛ dani afee nakai ekoŋŋ.

Wiemɔ kasemɔ tamɔ bɔ ni akaseɔ seremɔ. Bɔ ni asereɔ ahaa he nii ni obaakase yɛ woji amli lɛ kɛkɛ haŋ ole seremɔ. Ebaabi ni obote nu lɛ mli koni owu. Nakai nɔŋŋ eji yɛ wiemɔ kasemɔ mli. Ewa akɛ aaakase wiemɔ kɛtsɔ woji akanemɔ pɛ nɔ. Ebaabi ni okɛ hegbɛi fɛɛ ni oooná lɛ atsu nii ní okɛ mɛi ashãra—obo amɛ wiemɔ toi, okɛ amɛ abɔ, ni omia ohiɛ okɛ amɛ agba sane! Kristofoi anifeemɔi haa anáa hegbɛ ni hi jogbaŋŋ kɛtsuɔ enɛ he nii. Bei pii lɛ, obaanyɛ okɛ nɔ ni okase lɛ atsu nii amrɔ nɔŋŋ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Midori ni miikase China wiemɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Ekolɛ wɔtsui baafã, shi shiatsɛmɛi lɛ naa akɛ wɔ ni ji Odasefoi lɛ bɔɔ mɔdɛŋ waa kɛ amɛwiemɔ lɛ. Enɛ baanyɛ ata amɛmli ni amɛbo wɔ toi. Bo lɛ ŋa amɛ yɛ amɛwiemɔ mli akɛ ‘biɛ fɛɛ,’ ni obaana miishɛɛ ni amɛkɛaahere bo hiɛmɛɛ!”

Kristofoi akpeei hu yeɔ buaa babaoo. Bɔɔ mɔdɛŋ ní kɛ hooo kwraa lɛ oha sanebimɔ kome hetoo yɛ kpee fɛɛ kpee shishi. Shishijee lɛ, ekolɛ enɛ feemɔ baaye otsui, shi kaaha eegba onaa. Asafo lɛ mlibii lɛ miisumɔ ni ole wiemɔ lɛ! Monifa ni miikase Korea wiemɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Mihiɛ sɔɔ nyɛmiyoo ko ni bataa mimasɛi yɛ kpeei ashishi lɛ waa, kɛ́ fee lɛ, eŋmalaa wiemɔi komɛi ni minuuu shishi lɛ ashishinumɔ ehaa mi. Etsuishiŋmɛɛ kɛ hedɔɔ kpo ni ejie etsɔɔ mi lɛ ye bua mi diɛŋtsɛ.” Beni wiemɔ komekomei abɔ ni obale lɛ faa kɛyaa hiɛ lɛ, no haa owieɔ tamɔ maŋnyo, kɛ shishinumɔ akɛ owieɔ wiemɔ lɛ jogbaŋŋ, fe nɔ ni oootsɔɔ wiemɔi lɛ ashishi ekomekomei yɛ ojwɛŋmɔ mli ni owie lɛ nakai.

Klɛŋklɛŋ oti ni sa akɛ okɛma ohiɛ yɛ wiemɔ ni okaseɔ lɛ mli ji ní obaaha ‘owiemɔ shishinumɔ afee faŋŋ.’ (1 Korintobii 14:8-11) Akɛni ookase wiemɔ lɛ hewɔ lɛ, ekolɛ kɛ́ oowie lɛ mɛi baaná tsui amɛha bo, shi kɛ́ tɔmɔi ni yɔɔ hiɛdɔɔ je kpo yɛ owiemɔ lɛ mli loo otsɛɛɛ wiemɔi komɛi jogbaŋŋ lɛ, no baanyɛ aha amɛjie amɛjwɛŋmɔ yɛ shɛɛ sane ni okɛhaa amɛ lɛ nɔ. Kɛ́ oje wiemɔ ko kasemɔ shishi lɛ, amrɔ nɔŋŋ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ oootsɛ́ wiemɔi jogbaŋŋ ni okɛ ehe mla lɛ hu atsu nii. Enɛ feemɔ baaye abua bo koni wiemɔ ni awieɔ lɛ jabejabe akafee osu. Mark, ní kase Swahili wiemɔ lɛ wo ŋaa akɛ: “Bi mɛi ni naa tse lɛ koni kɛ́ oowie ni otɔ̃ tɔ̃mɔ wulu ko lɛ amɛjaje bo, ni kɛ́ amɛfee nakai lɛ, daa amɛ shi!” Yɛ anɔkwale mli lɛ, ebaabi ni osusu be kɛ hewalɛ ni mɛi nɛɛ fiteɔ kɛjajeɔ bo lɛ he, bɔni afee ni okagbá amɛnaa fe bɔ ni sa. Eyɛ mli akɛ obaanyɛ okɛ saji otii ni oŋmala ni obaakwɛ nɔ okɛha wiemɔ loo sane hetoo lɛ atsɔɔ mɔ ko ni ekwɛ mli moŋ, shi bɔɔ mɔdɛŋ ni osaa ohe jogbaŋŋ kɛ wiemɔi ni ole momo kɛ wiemɔi hu ní otao amɛshishinumɔ yɛ woji amli. Enɛ baaha onu wiemɔ lɛ oya, ni eye ebua bo hu ni owie kɛ nɔmimaa.

Yaa Ohiɛ yɛ Wiemɔ lɛ Kasemɔ Mli

Monifa wie akɛ: “Kɛ́ makɛɛ lɛ, maŋ kroko nɔ wiemɔ kasemɔ ji nifeemɔ ko ni wa fe fɛɛ ni minyɛ mikɛ mihe ewo mli pɛŋ. Bei shɛɔ ni minuɔ he akɛ mikpa kasemɔ. Shi kɛ́ minu he nakai lɛ, mikaiɔ bɔ ni Biblia kaselɔ lɛ mii shɛɔ ehe kɛ́ mikɛ Korea wiemɔ fioo ni mikase lɛ miitsɔɔ lɛ Biblia mli anɔkwalei ni mli kwɔlɔ lɛ, ni mikaiɔ bɔ ni nyɛmimɛi lɛ hu amli filiɔ amɛ yɛ hiɛyaa fioo kɛkɛ ni amɛaana akɛ miná yɛ wiemɔ lɛ kasemɔ mli lɛ.” Sane oti lɛ ji akɛ, kaaha onijiaŋ miije wui oya. Oti ni ma ohiɛ ji ni onyɛ otsɔɔ mɛi krokomɛi Ŋmalɛi lɛ amli anɔkwalei ni hereɔ mɔ yiwala lɛ. (1 Korintobii 2:10) No hewɔ lɛ, dani mɔ ko aaanyɛ atsɔɔ Biblia lɛ mli yɛ maŋ kroko nɔ wiemɔ mli lɛ, ebiɔ ni ekɛ ejwɛŋmɔ fɛɛ ama nɔ ni etaoɔ efee lɛ nɔ, ni ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ babaoo hu. Beni oyaa ohiɛ yɛ wiemɔ lɛ kasemɔ mli lɛ, esaaa akɛ okɛ ohiɛyaa lɛ toɔ mɛi krokomɛi anɔ̃ he yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. Esoro bɔ ni mɛi fɛɛ ni kaseɔ wiemɔ kroko lɛ yaa amɛhiɛ amɛhaa, ni amɛhiɛyaa lɛ hu baa yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ. Kɛlɛ, sɛɛnamɔ yɛ he akɛ obaana ni ooya ohiɛ. (Galatabii 6:4) Joon ni miikase China wiemɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Wiemɔ kasemɔ tamɔ nɔ ni ookɔ atrakpoi kakadaŋŋ ko. Beni obaanu he akɛ oshɛko he ko kwraa lɛ, no mli lɛ oshɛ shɔŋŋ ni ji ole wiemɔ lɛ saŋŋ.”

Wiemɔ kroko kasemɔ ji wala gbii abɔ fɛɛ nifeemɔ. No hewɔ lɛ, ná wiemɔ lɛ kasemɔ he miishɛɛ, ni kaakpa gbɛ akɛ otɔ̃ŋ. (Lala 100:2) Tɔmɔi baanyɛ aba. Akaseɔ nii kɛjɛɔ tɔmɔi lɛ hu amli. Beni Kristofonyo ko bɔi shiɛmɔ yɛ Italy wiemɔ mli lɛ, ebi shiatsɛ ko akɛ, “Ani ole blɔ ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ?” Nɔ ni etaoɔ ekɛɛ ji “yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ.” Odasefonyo ko ni miikase Poland wiemɔ lɛ bi asafo lɛ koni amɛfee ekome kɛlá gbee, yɛ nɔ najiaŋ ni eeekɛɛ akɛ amɛlá lala. Mɔ ko ni miikase China wiemɔ lɛ wo etoibolɔi lɛ hewalɛ koni amɛná hemɔkɛyeli yɛ Yesu wojiatoohe lɛ mli, yɛ nɔ̃ najiaŋ ni eeekɛɛ kpɔmɔnɔ lɛ mli, ni nɔ ni ha eba lɛ nakai ji egbee ni yatsake fioo yɛ wiemɔ lɛ tsɛmɔ mli. Shi nɔ ni yɔɔ miishɛɛ yɛ tɔmɔi ni tamɔ enɛɛmɛi ahe ji akɛ, kɛ́ atsɔɔ bo nɔ ni ja lɛ, ohiɛ kpaaa nɔ da.

Ní Okɛ Asafo ni Awieɔ Wiemɔ ni Okaseɔ lɛ yɛ Mli lɛ Aaatsu Nii

Jeee srɔtofeemɔi ni yɔɔ wiemɔi amli lɛ pɛ ji nɔ ni gbalaa gbɔmɛi amli. Nibii krokomɛi tamɔ kusum nifeemɔi, hewolo nɔ su, kɛ maŋ nɔ ni mɔ jɛ lɛ kɛ mligbalamɔ agbo baa. Shi kɛlɛ, abaanyɛ aye naatsĩi nibii nɛɛ anɔ. Woloŋlelɔ ko ni miikase asafoi ni yɔɔ Europa ni emlibii lɛ wieɔ China wiemɔ lɛ wie akɛ “gbɔmɛi ni jɛ maji srɔtoi anɔ” yɔɔ Yehowa Odasefoi asafoi lɛ amli. Ewie akɛ yɛ Odasefoi lɛ ateŋ lɛ, “maŋ nɔ ni mɔ ko jɛ lɛ jeee naatsĩi nii, ni ákɛ wiemɔ ni aŋkro ko nuɔ lɛ yeɔ buaa lɛ ni enuɔ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ shishi.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia shishitoo mlai ni anɔkwa Kristofoi kɛtsuɔ nii lɛ hewɔ ni maŋ nɔ ni mɔ ko jɛ lɛ jeee naagba kɛha amɛ lɛ. Kɛha mɛi ni ewo ‘gbɔmɔtso hee lɛ, Helanyo bɛ lɛ Yudanyo bɛ, ni nakai nɔŋŋ gbɔ hu bɛ.’—Kolosebii 3:10, 11.

No hewɔ lɛ, esa akɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ atsu nii kɔŋ-kɛ-kɔŋ bɔni afee ni ekomefeemɔ ahi asafo lɛ mli. Enɛ biɔ ni mɔ aná he miishɛɛ akɛ ebaakpɛlɛ bɔ ni mɛi krokomɛi susuɔ nii ahe amɛhaa, bɔ ni amɛnuɔ nii ahe amɛhaa, kɛ bɔ ni amɛfeɔ amɛnii amɛhaa lɛ nɔ. Obaanyɛ otsĩ mligbalamɔi ni maji srɔtoi anɔ ni nyɛjɛ lɛ baanyɛ ekɛba lɛ anaa kɛtsɔ bo diɛŋtsɛ osuɔmɔnaa nii ni osusuŋ he fe nine lɛ nɔ. (1 Korintobii 1:10; 9:19-23) Ná gbɛ̀i srɔtoi ni mɛi krokomɛi tsɔɔ nɔ amɛfeɔ nii lɛ ahe miishɛɛ. Kaimɔ akɛ, suɔmɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli ji nɔ diɛŋtsɛ ni haa wekukpaa kpakpa kɛ ekomefeemɔ hiɔ mɛi ateŋ.

Asafoi ni awieɔ maŋ kroko nɔ wiemɔ yɛ mli lɛ ateŋ babaoo jeɔ shishi akɛ kuu fioo, ni bei pii lɛ, mɛi ni yɔɔ mli lɛ amli kpotoo ji mɛi ni miikase wiemɔ ni awieɔ yɛ asafo lɛ mli kɛ mɛi ni bɔi Biblia shishitoo mlai lɛ kasemɔ etsɛko. No hewɔ lɛ, efɔɔ kaa akɛ gbeekpamɔ ehiii kui ni tamɔ nɛkɛ lɛ amli tamɔ eji yɛ asafoi wuji ni ato lɛ amli. No hewɔ lɛ, esa akɛ Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ akwɛ ni toiŋjɔlɛ ahi asafo lɛ mli. Suɔmɔ kɛ mlihilɛ kpo ni ajieɔ yɛ wiemɔ kɛ nifeemɔ mli lɛ yeɔ buaa ni mɛi heei lɛ yaa amɛhiɛ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli.

Esaaa akɛ mɛi ni kɛ amɛhe haa koni amɛyaye amɛbua asafo ni awieɔ maŋ kroko nɔ wiemɔ yɛ mli lɛ kpaa babaoo gbɛ kɛjɛɔ asafoŋbii lɛ adɛŋ fe bɔ ni amɛbaanyɛ. Rick ni ji asafo onukpa ni yɔɔ asafo ni tamɔ nakai lɛ eko mli lɛ tsɔɔ akɛ: “Ekolɛ asafoŋbii nɛɛ ateŋ mɛi ni batsɔmɔ Odasefoi etsɛko lɛ kɛ hesaa tsuŋ asafo lɛ nitsumɔi ahe nii tamɔ mɛi ni yɔɔ asafoi ni ato momo lɛ agbɛfaŋ. Shi bei pii lɛ, suɔmɔ kɛ ekãa ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ haaa ayɔse hesaa ni amɛbɛ lɛ. Mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ ateŋ mɛi babaoo miimɔ anɔkwale lɛ mli.” Kɛ́ oyaa kpee daa, ni okɛ ohe woɔ asafoŋ nitsumɔi fɛɛ amli, ni okɛ yelikɛbuamɔ fɛɛ ni obaanyɛ okɛha lɛ ha lɛ, no lɛ yɛ be mli ni okã he okaseɔ wiemɔ lɛ po lɛ, ohe baaba sɛɛnamɔ diɛŋtsɛ kɛha asafo lɛ. Ekome ni nyɛaafee kɛtsu nii lɛ baaye abua ni asafo lɛ aya ehiɛ yɛ mumɔŋ.

Ní Oooya Nɔ Ohi Shi akɛ Mɔ ni Yɔɔ Ekãa yɛ Nyɔŋmɔ Sɔɔmɔ Mli

Be ko lɛ, nyɛminuu ko ni kɛ asafo ni awieɔ maŋ kroko nɔ wiemɔ yɛ mli lɛ bɔɔ lɛ nu mami ko miiye eebua ebi fioo koni kɛ́ amɛtee kpee ni enyɛ eha sane hetoo. Gbekɛ lɛ bi enyɛ akɛ: “Awo, ani wɔnyɛŋ wɔfee sane hetoo lɛ kuku?” Enyɛ ha lɛ hetoo akɛ: “Misuɔmɔ bi ole nɔ ko, esa akɛ wɔshi sane hetoo kukuji lɛ wɔha mɛi ni kaseɔ wiemɔ lɛ.”

Kɛ́ mɔ ko eda ni enyɛɛɛ ekɛ mɛi agba sane kɛ naatselɛ lɛ, no baanyɛ aha ehao yɛ jwɛŋmɔŋ, henumɔŋ kɛ mumɔŋ fɛɛ. Janet ní amrɔ nɛɛ enyɛɔ ewieɔ Spain wiemɔ kɛ naatselɛ lɛ wie akɛ: “Tsutsu lɛ, etsɛɛɛ ni mihaoɔ yɛ mi diɛŋtsɛ mifatɔɔi ahe.” Hiroko ni kase Blɔfo wiemɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ, be ko ni eho lɛ, nɔ ni kɛ́ fee lɛ ekɛɔ yɛ eyitsoŋ ji akɛ: ‘Gbeei kɛ alɔntei ni yɔɔ shikpɔŋkuku lɛ mli lɛ po nuɔ Blɔfo fe mi.’ Kathie hu kɛɛ akɛ: “Dani mashi kɛya asafo ni awieɔ Spain wiemɔ yɛ mli lɛ mli lɛ, no mli lɛ mikɛ mɛi babaoo kaseɔ Biblia lɛ, ni mifeɔ sɛɛsaramɔi hu babaoo, shi beni mishi kɛtee jɛmɛ lɛ, minyɛɛɛ mikɛ mɔ ko akase Biblia lɛ, ni sɛɛsaramɔ hu bɔ mi. Minu he akɛ mibɔɔɔ mɔdɛŋ.”

Shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli ehe hiaa waa ni mɔ aná jwɛŋmɔ ni ja. Beni Hiroko nijiaŋ je wui lɛ, esusu saji ahe akɛ: “Kɛ́ mɛi krokomɛi enyɛ amɛfee lɛ, no lɛ mi hu manyɛ mafee.” Kathie kɛɛ akɛ: “Misusu bɔ ni no mli lɛ miwu yaa ehiɛ ní eyeɔ ebuaa babaoo yɛ asafo lɛ mli lɛ he. Enɛ ye bua mi ni minyɛ miye nakai shishijee naagba lɛ nɔ, ni mibɔi hiɛyaa. Eyɛ mli akɛ babaoo yɛ ni mafee moŋ, shi fiofio lɛ, miinyɛ miishiɛ, ni miitsɔɔ mɛi anii, ni enɛ haa mináa miishɛɛ.” Jeff ni ji ewu lɛ hu kɛfata he akɛ: “Eyɛ dɔlɛ ákɛ jeee adafitswai kɛ nibii fɛɛ ni awieɔ yɛ onukpai akpeei ashishi lɛ shishi minuɔ. Shi mikɛ tsui krɔŋŋ kɛ heshibaa biɔ nyɛmimɛi lɛ ni amɛgbálaa nibii amli jogbaŋŋ amɛhaa mi, ni amɛyɛ he miishɛɛ hu ákɛ amɛaaye amɛbua mi.”

Bɔni afee ni okagbɔjɔ yɛ mumɔŋ beni okɛ asafo ni awieɔ maŋ kroko nɔ wiemɔ yɛ mli sɔmɔɔ lɛ, esaaa akɛ okuɔ ohiɛ oshwieɔ omumɔŋ hiamɔ nii anɔ. (Mateo 5:3) Kazuyuki ni kɛ afii babaoo esɔmɔ yɛ Portugal maŋ lɛ mli lɛ wie akɛ: “Ehe miihia ni wɔye mumɔŋ nii jogbaŋŋ ni wɔtɔrɔ. Enɛ hewɔ ni ákɛ weku lɛ, kɛ́ wɔmiisaa wɔhe kɛha kpeei lɛ, wɔkaseɔ nii lɛ yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔmaŋ wiemɔ mli, kɛ agbɛnɛ hu yɛ Portugal wiemɔ mli.” Nɔ ni mɛi komɛi feɔ ji akɛ, yɛ be kɛ beaŋ lɛ, amɛyaa kpeei yɛ asafoi ni awieɔ amɛmaŋ wiemɔ yɛ mli lɛ amli. Kɛfata he lɛ, ehe miihia ni mɔ aná wɔ̀ ni sa.—Marko 6:31.

Ŋmɛɛ Saji Okwɛ Jogbaŋŋ

Kɛ́ oookpɛ oyiŋ ni oshi kɛya asafo ni awieɔ maŋ kroko nɔ wiemɔ yɛ mli lɛ, esa akɛ oŋmɛ saji okwɛ jogbaŋŋ dani ofee nakai. (Luka 14:28) Omumɔŋ shidaamɔ kɛ wekukpaa ni kã okɛ Yehowa teŋ lɛ ji nibii ni he hiaa titri ni ebaabi ni osusu he. Okɛ sɔlemɔ asusu nibii ahe. Susumɔ ohefatalɔ kɛ obii lɛ ahe. Bi ohe akɛ, ‘Ani mishihilɛ, mimumɔŋ shidaamɔ, kɛ bɔ ni minuɔ nii ahe mihaa lɛ baaŋmɛ mi gbɛ ni mikɛ mihe awo nifeemɔ ni heɔ bei babaoo tamɔ nɛkɛ mli?’ Nilee yɛ mli ákɛ ooofee nɔ ni hi fe fɛɛ ni baaha bo kɛ oweku lɛ aná mumɔŋ shidaamɔ kpakpa. Obaanyɛ otsu babaoo, ni oná miishɛɛ babaoo hu yɛ he fɛɛ ni ooosɔmɔ yɛ ákɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔ.

Mɛi ni nyɛɔ amɛyasɔmɔɔ yɛ asafoi ni awieɔ maŋ kroko nɔ wiemɔ yɛ mli lɛ amli lɛ náa jɔɔmɔ babaoo. Barbara ni kɛ ewu shi kɛtee asafo ko ni awieɔ Spain wiemɔ yɛ mli lɛ kɛɛ akɛ: “Miishɛɛ ni miná yɛ nakai feemɔ mli lɛ fata miishɛɛ ni fe fɛɛ ni miná yɛ shihilɛ mli lɛ ahe. Ebafee tamɔ nɔ ni miikase anɔkwale lɛ ehee. Akɛni wɔnyɛɛɛ ni wɔyasɔmɔ yɛ maŋ kroko nɔ ákɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi hewɔ lɛ, mihiɛ sɔɔ hegbɛ ni wɔná nɛɛ jogbaŋŋ.”

Gbɔmɛi ni amɛye afii srɔtoi kɛ amɛhe miiwo nifeemɔ ni wa ni ji wiemɔ kroko kasemɔ mli yɛ jeŋ fɛɛ bɔni afee ni amɛkɛgbɛ sanekpakpa lɛ amɛshwã. Kɛ́ oji amɛteŋ mɔ ko lɛ, belɛ okɛ yiŋtoo kpakpa afee nakai, ni ohiɛ jwɛŋmɔ ni ja hu. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ná nɔmimaa akɛ Yehowa baajɔɔ omɔdɛŋbɔɔ lɛ nɔ.—2 Korintobii 4:7.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Kɛ́ mɔ kɛ ehe wo skul ni atsɔɔ wiemɔ kasemɔ yɛ jɛmɛ mli, ní tsɔɔlɔ ni he esa tsɔɔ lɛ nii lɛ, enyɛɔ ekaseɔ wiemɔ lɛ oya, kɛ yɛ gbɛ mlɛo hu nɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Kɛ́ ookase maŋ kroko nɔ wiemɔ lɛ, kaaku ohiɛ oshwie omumɔŋ hiamɔ nii anɔ