Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Ehiɛ Wɔ Aahu ni Wɔkpɛlɛ”

“Ehiɛ Wɔ Aahu ni Wɔkpɛlɛ”

“Ehiɛ Wɔ Aahu ni Wɔkpɛlɛ”

ALE gbɔfeemɔ waa yɛ maji tamɔ China, India kɛ Iran lɛ anɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ India lɛ, kɛ́ gbɔ bato weku ko trukaa lɛ weku lɛ baasumɔ moŋ akɛ amɛkɛ amɛniyenii afee lɛ gbɔ ní amɛyawɔ kɛ amɛmusu hɔmɔ. Yeigbayei ni ji Iranbii kwɛɔ ni niyenii ni sa hiɔ amɛ friji mli be fɛɛ be bɔni afee ni aleee nɔ̃ kɛ́ gbɔ ko aaabato amɛ lɛ amɛná nɔ ko amɛha lɛ.

Atsi mɛi ni jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛfee mɛi agbɔ yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔ lɛ babaoo atã yɛ Biblia lɛ mli. Amɛteŋ mɔ kome ni sa kadimɔ waa ji Lidia. Ehi Filipi ni ji Makedonia maŋtiase wulu lɛ, ni eeenyɛ efee akɛ ekɛ ehe wo Yudafoi ajamɔ mli. Hejɔɔmɔ gbi ko nɔ lɛ, bɔfo Paulo kɛ enanemɛi ni ekɛfaa gbɛ lɛ yana Lidia kɛ yei krokomɛi yɛ faa ko ni kã Filipi maŋ lɛ sɛɛ lɛ naa. Paulo kɛ amɛ wie, ni beni ewieɔ lɛ Yehowa gbele Lidia tsui naa ni ebo lɛ toi. Nɔ ni jɛ mli ba ji, abaptisi lɛ kɛ ewe lɛ fɛɛ. No sɛɛ lɛ ekpa Paulo kɛ enanemɛi lɛ fai akɛ: “Kɛji nyɛbu mi akɛ mihe Nuŋtsɔ lɛ miye anɔkwale mli lɛ, no lɛ nyɛbaa miwe lɛ.” Luka ni no mli lɛ efata Paulo nanemɛi lɛ ahe lɛ wie akɛ: “Ehiɛ wɔ aahu ni wɔkpɛlɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 16:11-15.

Taakɛ Lidia fee lɛ, Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ feɔ amɛnanemɛi heyelilɔi tamɔ nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi kɛ amɛŋamɛi lɛ agbɔ. Mɛi ni feɔ amɛ gbɔ lɛ ‘hiɛɔ amɛ aahu ni amɛkɛ amɛ hiɔ shi.’ Gbɔfeelɔi lɛ hu náa saji ni tswaa mɔ emaa shi ni nɔkwɛlɔi lɛ kɛ amɛgbaa lɛ he sɛɛ, ni amɛ ni amɛkɛbɔɔ yɛ asafoŋ kpeei kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ hu he baa sɛɛnamɔ nakai nɔŋŋ kɛhaa amɛ. Eyɛ mli akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɛi babaoo bɛ amɛdɛŋ tsɔ moŋ, shi amɛbɔɔ “gbɔfeemɔ he mɔdɛŋ.” (Romabii 12:13; Hebribii 13:2) Gbɔ ni amɛfeɔ lɛ haa amɛnáa miishɛɛ. Nɔ ni Yesu wie lɛ ji anɔkwale. Ewie akɛ: “Nɔ hamɔ mli yɛ jɔɔmɔ fe hemɔ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 20:35.