Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nɔ̃ He Nii Ní Kɛ́ Kristo Ba ní Ebaatsu

Nɔ̃ He Nii Ní Kɛ́ Kristo Ba ní Ebaatsu

Nɔ̃ He Nii Ní Kɛ́ Kristo Ba ní Ebaatsu

“AWUIYELI YƐ SÃO PAULO.” Nɛkɛ ji bɔ ni adafitswaa wolo ni ji Veja lɛ wie gbii ejwɛ ni awuiyelɔi yafee Brazil maŋtiase wulu ni emlibii yɔɔ nii waa lɛ “shwɛtɛɛ” yɛ May afi 2006 mli lɛ he. Agbe mɛi aaafee 150 yɛ “awuiyeli nifeemɔi ni hé fe ŋmɛlɛtswai 100” lɛ mli, ni mɛi ni agbe lɛ ateŋ mɛi komɛi ji polisifoi, awuiyelɔi, kɛ maŋbii.

Aawie awuiyeli he waa yɛ redio, tɛlivishiŋ, kɛ adafitswaa woji amli yɛ jeŋ fɛɛ. Etamɔ nɔ ni maŋ hiɛnyiɛlɔi bɛ enaa tsabaa. Je nɛɛ shihilɛ miiya nɔ eefee oshara. Ekolɛ onijiaŋ eje wui ejaakɛ he fɛɛ he ni obaatsɔ lɛ onuuu sane kpakpa ko. Shi kɛlɛ, etsɛŋ ni nibii baatsake.

Yesu tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ koni amɛsɔle ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ aba ní afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii “yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.” (Mateo 6:9, 10) Maŋtsɛyeli nɛɛ ji nɔyeli, ni mɔ ni Nyɔŋmɔ ehala lɛ ákɛ enɔ Maŋtsɛ ji Kristo Yesu. Ebaajie adesai anaagbai fɛɛ kɛya. Shi dani Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baanyɛ ajaje nibii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, esa ákɛ akɛ Kristo nɔyeli lɛ abaye adesai anɔ lɛ najiaŋ. Ni nakai pɛpɛɛpɛ Kristo baafee kɛ́ eba.

Ani Nɔyeli Tsakemɔ lɛ Baaya Nɔ yɛ Toiŋjɔlɛ Mli?

Ani jeŋmaji lɛ baakpɛlɛ Kristo nɔyeli lɛ nɔ yɛ toiŋjɔlɛ mli? Sane nɛɛ hetoo jeɔ kpo yɛ ninaa ko ni ajie atsɔɔ bɔfo Yohane lɛ mli. Yohane tsɔɔ mli akɛ: “Mina kooloo [je lɛŋ maŋkwramɔ gbɛjianɔtoo] lɛ kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ kɛ amɛtai ní abua naa lɛ, ní amɛkɛ [Yesu] mɔ ni tá okpɔŋɔ lɛ nɔ lɛ kɛ eta lɛ yaawu.” (Kpojiemɔ 19:19) Ani shikpɔŋ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ baanyɛ ta nɛɛ naa amɛdamɔ? Biblia lɛ tsɔɔ mli akɛ, mɔ ni Yehowa efɔ lɛ mu ákɛ Maŋtsɛ lɛ ‘aaakumɔ amɛ kɛ dadetso, ni eeejwara amɛ tamɔ gbɛ́shɔ̃lɔ gbɛ́!’ (Lala 2:9) Abaakpata maŋkwramɔ gbɛjianɔtoo lɛ hiɛ kwraa. Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ “[baa]jwara [adesai] maŋtsɛyelii nɛɛ fɛɛ wɔtsɔwɔtsɔ, ni eeekpata amɛhiɛ, shi lɛ diɛŋtsɛ lɛ eeedamɔ shi kɛaatee naanɔ.”—Daniel 2:44.

Mɛni baaba mɛi ni teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ hu anɔ? Beni awieɔ “be ni aaajie Nuŋtsɔ Yesu kpo kɛaajɛ ŋwɛi kɛ ehewalɛ bɔfoi lɛ” he lɛ, awie Yesu he akɛ “[e]kɛ lalilɛi aaatɔ owele yɛ mɛi ni leee Nyɔŋmɔ kɛ mɛi ni booo wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo sanekpakpa lɛ toi lɛ anɔ.” (2 Tesalonikabii 1:7, 8) Abɛi 2:22 lɛ kɛɔ akɛ: “Shi aaafolɔ mɛi fɔji lɛ kɛaajɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni aaafamɔ kutumpɔfoi lɛ kɛaajɛ nɔ.”

Beni Biblia lɛ wieɔ Kristo baa lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Naa, eeba kɛ atatui lɛ, ni hiŋmɛi fɛɛ hiŋmɛi aaana lɛ.” (Kpojiemɔ 1:7) Akɛ hiŋmɛi diɛŋtsɛ enaŋ lɛ. Kɛjɛ beni atée Yesu shi kɛtee ŋwɛi nɛɛ, eyɛ jɛmɛ akɛ mumɔŋ gbɔmɔ ‘ni eyɛ la ni anyɛŋ abɛŋkɛ mli, ni gbɔmɔ ko gbɔmɔ ko enako lɛ dã, ni anyɛŋ lɛ ana hu.’—1 Timoteo 6:16.

Taakɛ bɔ ni yɛ Mose gbii lɛ amli lɛ ehe ebahiaaa ni Yehowa atsɔ ehe gbɔmɔ beni ekɛ Haomɔi Nyɔŋma lɛ ba Mizraimbii lɛ anɔ lɛ, nakai nɔŋŋ ehe ehiaaa ni Yesu atsɔ ehe gbɔmɔ koni mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ ‘ana’ lɛ. Beni Yehowa kɛ haomɔi lɛ ba lɛ mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ayiŋ efeee amɛ kɔshikɔshi akɛ lɛ ehɔ haomɔi lɛ asɛɛ, ni no ha amɛkpɛlɛ nɔ akɛ eyɛ hewalɛ. (2 Mose 12:31) Nakai nɔŋŋ kɛ́ Kristo bɔi nitsumɔ akɛ Nyɔŋmɔ Blafo lɛ, no baaha mɛi fɔji lɛ ‘ana’ loo amɛyoo sɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ etsɔ Yesu nɔ eekojo amɛ. Amɛbaana, ejaakɛ no mli lɛ atsɔ hiɛ abɔ adesai kɔkɔ. Hɛɛ, “hiŋmɛi fɛɛ hiŋmɛi aaana [Yesu] lɛ, . . . ni shikpɔŋ lɛ nɔ akutsei lɛ fɛɛ aaawo yara yɛ ehewɔ.”—Kpojiemɔ 1:7.

Dani abaanyɛ akɛ toiŋjɔlɛ diɛŋtsɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ aba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ehe baahia ni akpata mɛi fɔji lɛ ahiɛ ni ajie nɔyeli gbohii lɛ kɛya. Kristo baatsu enɛ he nii. No sɛɛ lɛ, ebaakwɛ nibii fɛɛ anɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ni ekɛ tsakemɔi wuji baaba.

Nibii Asaamɔ ní Abaaná He Sɛɛ

Bɔfo Petro wie “nibii fɛɛ agbɛjianɔtoo be lɛ ni Nyɔŋmɔ ewie he yɛ egbalɔi krɔŋkrɔŋi lɛ anaa kɛjɛ teteete lɛ” he. (Bɔfoi lɛ Asaji 3:21) Tsakemɔi ni baaya nɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ Kristo nɔyeli lɛ mli lɛ fata nibii agbɛjianɔtoo loo asaamɔ ni awieɔ he nɛɛ ahe. Gbalɔ Yesaia ni hi shi yɛ afi 700 D.Ŋ.B. afii lɛ amli lɛ fata gbalɔi ni Nyɔŋmɔ tsɔ amɛnɔ ewie “nibii fɛɛ agbɛjianɔtoo” loo asaamɔ ni baaya nɔ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ he lɛ ahe. Egba akɛ, Yesu Kristo ni ji “Hejɔlɛ lumɔ” lɛ kɛ toiŋjɔlɛ baaba shikpɔŋ lɛ nɔ ekoŋŋ. Beni Yesaia wieɔ Kristo nɔyeli lɛ he lɛ, egba akɛ: “Elumɔyeli lɛ shweremɔ kɛ hejɔlɛ lɛ sɛɛ efoŋ.” (Yesaia 9:6, 7) Yesu baatsɔɔ mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ koni amɛhi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli. Mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ‘amii aaashɛ amɛhe yɛ hejɔlɛ babaoo mli.’—Lala 37:11.

Ani ohia kɛ hɔmɔ baaya nɔ ahi Kristo nɔyeli lɛ mli? Yesaia wie akɛ: “Yehowa Zebaot aaaŋmɛ okpɔlɔ yɛ gɔŋ nɛɛ nɔ aha majimaji fɛɛ: fɔ nii kɛ wein kpakpa, fɔ nii kɛ wuiaŋ fɔ, wein kpakpa ní atsere nɔ.” (Yesaia 25:6) Lalatsɛ lɛ lá akɛ: “Shikpɔŋ lɛ nɔ aaaba abele babaoo kɛyashwie gɔji lɛ ayiteaŋ.” (Lala 72:16) Kɛfata he lɛ, yɛ mɛi ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ agbɛfaŋ lɛ, wɔkaneɔ akɛ: “Shi amɛaamamɔ tsũi, ni amɛaahi mli, ni amɛaafee weintromi, ni amɛaaye mli yibii! Amɛmamɔŋ tsũi, ní mɔ kroko ahi mli, ni amɛhuŋ hu, ní mɔ kroko aye; ejaakɛ mimaŋ lɛ gbii aaatamɔ tsei agbii, ni mɛi ni mihala lɛ aaaye amɛnine naa nitsumɔ lɛ mli nii aahu po.”—Yesaia 65:21, 22.

Yesaia gba hu akɛ abaafo hela kɛ gbele sɛɛ. Nyɔŋmɔ tsɔ Yesaia nɔ ewie akɛ: “No mli lɛ aaagbele shwilafoi ahiŋmɛii, ni aaagbele toimulɔi atoii. No mli lɛ obubuafoi aaatumɔ akɛ ofrote, ni mumui lilɛi hu aaalá kɛ nyamɔ.” (Yesaia 35:5, 6) Ni “maŋbii lɛ ateŋ mɔ ko ekɛɛŋ akɛ: Migbɔjɔ!” (Yesaia 33:24) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Nyɔŋmɔ “[baa]mi gbele kɛaatee naanɔ; ni Nuŋtsɔ Yehowa aaatsumɔ hiɛaŋ fɛɛ yaafonui.”—Yesaia 25:8.

Ni gbohii “ni yɔɔ gbohiiabui lɛ amli lɛ” hu? (Yohane 5:28, 29) Yesaia gba akɛ: ‘Omɛi ní egboi lɛ ahiɛ aaakãmɔ ni amɛaate shi.’ (Yesaia 26:19) Hɛɛ, abaatée mɛi ni egboi lɛ ashi kɛba wala mli ekoŋŋ!

“Nyɔŋmɔ Ji Omaŋtsɛsɛi Kɛmiiya Naanɔ”

Kɛ́ Kristo ba lɛ ebaasaa shibɔlemɔ ŋulami ni ji Shikpɔŋ lɛ nɔ diɛŋtsɛ. Abaasaa shikpɔŋ lɛ nɔ ní etsɔ paradeiso, ni adesai baafee ekome kɛjá anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ. Ani wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yesu Kristo baafo efɔŋfeemɔ sɛɛ, ní ekɛ shihilɛ kpakpa aba shikpɔŋ lɛ nɔ?

Susumɔ mɔ ni kɛ hewalɛ kɛ hegbɛ ni Yesu yɔɔ lɛ ha lɛ lɛ he okwɛ. Beni Biblia lɛ wieɔ Bi lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ ji omaŋtsɛsɛi kɛmiiya naanɔ; ni omaŋtsɛyelitso lɛ, jalɛ maŋtsɛyelitso ni; osumɔɔ jalɛ ni onyɛɔ efɔŋfeemɔ.” (Hebribii 1:8, 9, NW) Yehowa ji mɔ ni kɛ Yesu maŋtsɛsɛi, ni damɔ shi kɛha hegbɛ loo hewalɛ ni eyɔɔ lɛ ha lɛ. Nyɔŋmɔ nɔ̃ ji nakai maŋtsɛsɛi lɛ, ni Lɛ ekɛha. Naagba ko kwraa bɛ ni Yesu nyɛŋ he nii atsu.

Beni atée Yesu shi lɛ, ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Aŋɔ hegbɛ fɛɛ aha mi yɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ nɔ.” (Mateo 28:18) Petro Klɛŋklɛŋ Wolo 3:22 lɛ kɛɔ akɛ: “Aŋɔ ŋwɛibɔfoi kɛ hegbɛi kɛ hewalɛi awo eshishi.” Hewalɛ loo hegbɛ ko ní baate shi ashi Yesu lɛ yeŋ omanye. Nɔ ko kwraa nyɛŋ atsĩ enaa ni ekajɔɔ adesai kɛmiiya naanɔ.

Bɔ ni Kristo Baa lɛ Saa Mɛi Ahe Ehaa

Beni bɔfo Paulo ŋma Tesalonikabii lɛ wolo lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ: “Wɔkaiɔ nyɛhemɔkɛyeli nitsumɔ lɛ kɛ nyɛsuɔmɔ mɔdɛŋbɔɔ lɛ kɛ wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo he hiɛnɔkamɔ mli tsuishitoo lɛ yɛ Nyɔŋmɔ kɛ wɔtsɛ lɛ hiɛ.” (1 Tesalonikabii 1:3) Paulo kɛɛ hiɛnɔkamɔ ni mɔ náa yɛ Yesu Kristo mli lɛ ni haa etoɔ etsui shi, ni ekɛ ehe woɔ hemɔkɛyeli nitsumɔ kpakpai amli. Hemɔkɛyeli ni abaaná yɛ Kristo baa lɛ kɛ nibii ni kɛ́ eba ní ebaasaa lɛ amli lɛ fata he ni mɔ náa hiɛnɔkamɔ ni tamɔ nakai. Hiɛnɔkamɔ nɛɛ baanyɛ aye abua anɔkwa Kristofoi ni amɛfĩ shi, loo ni eha amɛto amɛtsui shi yɛ shihilɛi ni mli wawai po amli.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ Carlos ni yɔɔ São Paulo yɛ Brazil lɛ sane lɛ he okwɛ. Yɛ August afi 2003 lɛ, Carlos ná ele akɛ ená kansa. Kɛbashi amrɔ nɛɛ, afee lɛ opireshɛn srɔtoi kpaanyɔ, ni opireshɛn nɛɛ kɛ naagbai ni haoɔ mɔ ebaha lɛ. Ni kɛlɛ, eyaa nɔ ewoɔ mɛi krokomɛi ahewalɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko beni eshiɛɔ yɛ gbɛjegbɛ ko ni kã helatsamɔhe wulu ko hiɛ lɛ he lɛ, ekɛ Yehowa Odasefonyo ko ni lɛ hu ewu ená kansa kpe. Akɛni Carlos le awui ni kansa yeɔ hewɔ lɛ, enyɛ ewo wu kɛ ŋa lɛ hewalɛ ni eshɛje amɛmii. Sɛɛ mli lɛ, amɛwie akɛ sanegbaa lɛ wo amɛ hewalɛ. Enɛ ha nɔ ni Paulo wie lɛ ba mli yɛ Carlos gbɛfaŋ. Paulo kɛɛ akɛ: “[Nyɔŋmɔ] shɛjeɔ wɔmii yɛ wɔmanehului lɛ fɛɛ mli, koni wɔ hu wɔnyɛ wɔkɛ miishɛjemɔ, ni Nyɔŋmɔ ŋɔshɛjeɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔmii lɛ, ashɛje mɛi ni naa amanehulu fɛɛ amanehulu lɛ amii.”—2 Korintobii 1:4.

Mɛni yeɔ buaa Carlos yɛ hela ni eyeɔ lɛ fɛɛ sɛɛ, ni enáa hewalɛ ekɛwoɔ mɛi krokomɛi hewalɛ? Hiɛnɔkamɔ ni Carlos yɔɔ yɛ Kristo baa lɛ mli kɛ nibii ní ebaatsu kɛ eba lɛ ni woɔ lɛ hewalɛ ni eyaa nɔ efeɔ ‘ekpakpa.’—Galatabii 6:9.

Susumɔ Samuel hu sane lɛ he okwɛ. Agbe enyɛmi nuu fioo afɔ he ko ni kɛ amɛtsɛ shĩa jɛkɛmɔ aaafee mitai 50. Atswa lɛ tu shii nyɔŋma. Gbonyo lɛ kã shi ŋmɛlɛtswai kpaanyɔ yɛ gbɛ lɛ toi be mli ni polisifoi taoɔ mɔ ni gbe lɛ lɛ. Eyɛ mli akɛ Samuel nyɛɛɛ ajie nɔ ni tee nɔ nakai gbi lɛ kɛjɛ ejwɛŋmɔ mli moŋ, shi eyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ Kristo baajie efɔŋfeemɔi fɛɛ ni yaa nɔ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ kɛya, ni ákɛ abaajɔɔ adesai babaoo yɛ jalɛ nɔyeli ni baanyiɛ sɛɛ aba lɛ mli. Hiɛnɔkamɔ nɛɛ ni shɛjeɔ emii. Bei babaoo lɛ Samuel feɔ he mfoniri yɛ ejwɛŋmɔ mli ni atée enyɛmi nuu lɛ shi yɛ Paradeiso lɛ mli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ní eeloo lɛ atuu.—Bɔfoi lɛ Asaji 24:15.

Mɛni Esa akɛ Ofee?

Hiɛnɔkamɔ ni oooná yɛ Kristo baa lɛ mli kɛ nibii ní ebaatsu lɛ baashɛje omii babaoo. Yesu Kristo baajie nibii fɛɛ ni kɛ adesai anaagbai baa, kɛ nibii fɔji fɛɛ ni baa wɔnɔ lɛ kɛya.

Mɛni esa akɛ ofee bɔni afee ni oná jɔɔmɔi ni adesai anine baashɛ nɔ yɛ Kristo nɔyeli lɛ mli lɛ eko? Kasemɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ jogbaŋŋ. Beni Yesu sɔleɔ ehaa e-Tsɛ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Shi enɛ ji naanɔ wala lɛ, ákɛ amɛle bo, anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ, kɛ Yesu Kristo, mɔ ni otsu lɛ.” (Yohane 17:3) Kɛfee oti akɛ obaapɛi nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ lɛ mli. Yehowa Odasefoi ni yɔɔ he ni oyɔɔ lɛ yɛ he miishɛɛ akɛ amɛaaye amɛbua bo yɛ enɛ feemɔ mli. Wɔmiiwo bo hewalɛ koni okɛ amɛ agba sane loo kɛ́ oosumɔ lɛ ŋmaa oyaha mɛi ni fee wolo tɛtrɛɛ nɛɛ kɛha yelikɛbuamɔ.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]

Kɛ́ Kristo ba lɛ ebaasaa shikpɔŋ lɛ nɔ diɛŋtsɛ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Mfoniri bibioo ni fata he, jata lɛ kɛ gbɔmɔ lɛ bɛ mli: Rhino and Lion Park, Gauteng, South Africa